Anarâš aavis, Suomâ áinoo sämikielâg aavis, almostui vuosmuu tove njuhčâmáánu kuuđâd peeivi 2023. Tastmaŋa tot lii ”lekkâm maailm anarâškielân” tego kielâtotkee Annika Pasanen valdâlij njunoščalluustis kulmâ oho aavis almostittem maŋa.
Jyehi oho luuhâmnáál láá almostum ucemustáá vittâ artikkâl, já távjá toh láá lamaš eenâb-uv. Aavis vuosmuu šoddâmpeeivi 6.3.2024 jieškote-uvlágáneh teevstah lijjii 379, já kyevti ive šoddâmpeeivi 6.3.2025 lijjii almostum jo ohtsis 717 tekstâd.
Tääl must lii kunnee almottiđ, rähis lohheeh, ete taat čaalâ lii aavis 1000. (tuháttâd) artikkâl. Mun halijdâm kijtteđ puohâid, kiäh láá uásálistám täi tuhháát artikkâl čälimân, já meid puoh lohheid, kiäh láá adelâm jieijâs ääigi aavisân já tuáivu mield navdâšâm ton falâlduvâst. Kijttoseh meid teknisii torjui já eres ulmuid, kiäi áánsust aavis lii šoddâm já vaja pyereest.
Lii äigi váhá keččâđ, maggaar maailm aavis lii‑uv lekkâm anarâškielân.
Uđđâseh
Aavis lii vuosâsajasávt uđâslostâ. Tot ij kieđâvuš tuše páihálijd tâi sämiaašijd, peic tot viggá čuávvuđ maailm vijđásubbooht‑uv. Tot paajeed meid uáinusân tagarijd tábáhtusâid já mainâsijd, main lohheeh iä mudoi veltihánnáá kulâččii. Uđđâsij čälimist toimâttâs ávhástâl táválávt eres loostâi teevstâiguin já jieškote-uvlágánij ornijduvâi tiäđáttâsâiguin; resursij vänivuođâ tiet sierâ tiäđuskappum já kieddipargo pargojeh härvibeht. Tastko čalluuh almostuveh loppâloopâst viehâ harvii, te aavis uđâsfáádáin tiättoo váhá eenâb tot, main fáádáin toimâtteijeeh jieš láá kiddiistum. Toimâttâsân puáhtá kuittâg vuolgâttiđ iävtuttâsâid uđâsfáádáin, já toh váldojeh huámášumán ain ko máhđulâš.
Keččâp tääl aavis uđâsfalâlduv jieškote-uvlágánij uđâsluokai peht. Ko lii saahâ tast, moh luokkaid láá puoh táválumoseh, te lii pyeri mušteđ, ete maŋgii uđđâseh heiviiččii aaibâs pyereest mottoom eres-uv luokan.
Aavis faallâm suájáiguin lohheeh láá peessâm mađhâšiđ aalmugijkoskâsii maailmân já čuávvuđ eereeb iärrás brittilij tuđâhánnáávuođâ Brexitân, kuorgâi maccâm tavas, Napoli eennâmvuáláá supertullâvääri koccám, uđđâ geoglyfij kavnum Perust, maailm vuosmuu klamydiapuáhuttâs tuhhiittem Australiast já vuossâmuu nissoon vuáitu presidentvaaljâin nuuvt Namibiast ko Surinamest‑uv. ”Aalmugijkoskâsiih uđđâseh” ‑luokan pieijum teevstah láá ain‑uv puoh táválumoseh aavisist. Vijđes maailmist pijssájeh tábáhtusah, já lii pyeri äšši, ete tain pasta čäälliđ já uážžu luuhâđ anarâškielân.
Suomân kyeskee aašijn luándu lii lamaš eromâš tehálâš fáddá. Aavis lii tieđettâm ovdâmerkkân kuobžânääli kiäppánmist, saimaanuárju suojâlemkuávlu vijđánmist, maadâurbesorme tovâttem hiävust Tuurku suálustuvâst, kuumpij tovâttem penuvvahâgij lassaanmist, Suomâ puoh evnišlaajâi uđđâ suomâkielâlijn noomâin já Suomâ uđđâ ulâttâsvuáskunist. Suomâ-uđđâseh láá nubben táválumoseh aavisist. Luándu lasseen teevstah ovdâmerkkân kirjekaavpij lappuumist já nuorttârääji kiddejuumeest láá finnim jieijâs saje aavisist.
Kuálmádin enâmustáá uđđâseh láá almostittum páihálijn aašijn adai Aanaar kuávlust. Uđâskozzâš paijeel láá pajanâm nuuvt Sämimuseo Siida jieijâs postâmerkkâ, sämitiggelaavâ vuástálistei mielâčááitus Anarist, Juvduuväärist uárnejum Tävgi-várdámtáiđukištoh, president Stubb kollim Anarist, Tiänujuuvâ luosâpivdem já Yle Säämi pargoalmottâs uđđâ hoovdâ várás. Aavis lii palvâlâm lohheidis meid sämitiggelaavâ (om. taa, taa já taa) já Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo (om. taa, taa já taa) háárán.
Anarâškielâ čolmijguin maailm teháliih tieđâuđđâseh láá lamaš eereeb iärrás Venus já Jupiter cumme, kyele kovvejume meerâst kieŋâlubbon ko kuássin ovdil, algâkeesi luosâmeerij lasanem Tiänujuuvâst, India luhostume niäljádin enâmin mánudâžân siäivuumist luođânáin, meerhah ulmui asâmist Saana-tuoddâr kuávlust tuháttij iivij sehe saimaanuárju tubdâstume jieijâs šlaaijân. Tieđâuđđâseh láá aavisist masa siämmáá ennuv ko páiháliih uđđâseh.
Euroviisuh láá lamaš pivnohis fáddá kulttuurartikkâláid. Tääl mun kuittâg halijdâm pajediđ uáinusân váhá härvinuboid fáádáid, tego Susanna Kaartisii kođospääiđi peessâm maailmvijđosii Pom Pom Quarterly ‑loostâ lokkekovveen, Skábma – Snowfall ‑videospeelâ nomâttume tave-eennâmlii spellâkišto iävtukkâssân, maailm puárásumos piäiválii aavis majemuu nummeer päviraavisin, maailm vuossâmuu Kaddâlâs peeivi ávudem Anarist, Outi Pieski taiđuu peessâm Tate St Ives ‑taaiđâmuseo nurâldâhân sehe ráp-muusik vuolgâttem Venusân.
Lâš härvinâš, ete mottoom loostâst ličij sierâ uđâsluokkan ”Kielâ”. Anarâš aavisist tot lii kuittâg luándulâš. Kielâuđđâseh kyeskih távjá anarâškielân, mutâ eres‑uv kielah láá ain tyellittälli fáárust. Uđđâseh láá čallum eereeb iärrás tast, ete Anarâš ehideh älgih, tavesämikielâg luokka puátá Oulun, Tave luándum ‑čäällimkišto lii joođoost, Anarâš aavis finnee ruttâdem, Anarâškielâ servi ocá aavisân kesitoimâtteijeid, yaakuntekielâ iäláskittoo sänimeeci šoddâdmáin já ete fennougristkongres uárnejui Tartto ollâopâttuvvâst. Kielâuđđâsáid kullojeh meid tiäđáttâsah Anarâškielâlii Wikipedia ovdánemmuddoin já Anarâškielâ seervi almostittem kiirjijn.
Valastâllâm tááhust aavis ij čuávu aktiivlávt tiätu šlaajâid, peic ennuv lii kiddâ tast, mii kištoid sáttoo ain kuás‑uv uárnejuđ já moh šlaajâid kiäsutteh tiätu toimâtteijee. Taan räi anarâškielân lii uážžum luuhâđ čuoigâmist, vyeimiluptiimist, 100 meetter äiđikaččâmist, stávránjuškiimist (já maaŋgâ eres‑uv almosvalastâllâmšlaajâst), tennisist, frisbeegolfist, judost, breikkaamist, luákkánjuškiimist, kooripáálust, elektronlii valastâlmist, jyelgipáálust, olympialijn já paralympialijn, salibandyst, jieŋâskiärust, pesipáálust já ringettest.
Motomin aavisân čálloo tiätu ulmust. Táválávt koččâmušâst lii taan ulmuu jäämmim. Uđđâsij juávhust aavisist láá almostittum muštočalluuh Tove Skutnabb-Kangasân já Paavo Hohtin. Nubben fáddán láá jieškote-uvlágáneh palhâšumeh: aavis lii tieđettâm ovdâmerkkân tast, ete Trond Trosterud lii ive 2022 Wikipedist, Sanna Marin finnij saksalii puátteevuotâpalhâšume, Hanne-Sofie Suongir vuoitij ive 2024 Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume já ete Lars Ailo Bongo vuoitij tahojiermi maaŋgâhámásâšvuođâ palhâšume.
Ekonomiast já politiikist aavis lii tieđettâm čielgâsávt puoh ucemustáá. Liijká täin fáádáin‑uv lohheeh láá finnim suullân oovtâ čalluu mánuppaajeest. Kenski maidnii maailm tiileest já aavis uáinust maailmân muštâl tot, ete jyehi ive aavisist lii almostum ekonomiauuđâs maailm paijeelkulâttempeeivist (2023, 2024, 2025). Politiik peln vist aavis peesâi tuođâštiđ tom ko Suomâ šoodâi Nato jesânin já Alexander Stubb Suomâ 13. presidentin.
Mii aavis ij kenski piđe stuárráábij aavisijguin tast, ete mij falâččijm tállán uđđâsumos tiäđuid já čuávuččijm tárkká Suomâ já maailm jyehi ääši. Toos iä muádi toimâtteijee naavcah mahten paste. Jieččân mielâst mij lep kuittâg pastam paijeentoollâđ taggaar kvaliteet já čallui mere, ete aavis kannat luuhâđ. Ton lasseen toimâttâskodde ocá eivi čuávdusijd aavis oovdedmân, vâi tast šodâččij ain nanosub lostâ, mii áppád toimâttiđ äigikyevdilis čalluid sehe Säämist, Suomâst já aalmugijkoskâsávt‑uv.
Sahâvuáruh
Uđđâsij lasseen aavis almostit ulmui sahâvuáruid. Lohhee uáinust sahâvuáruh láá eromâš pyereh tondiet, ete eres loostâin ij pyevti luuhâđ eidu täin muštâlusâin.
Sahhiittâlmeh láá čielgâsávt puoh stuárráámus juávkku sahâvuáruin. Aavis lohheeh láá peessâm luuhâđ uáli jo mielâkiddiiváid aašijd maaŋgâlágánijn ulmuin. Taa tuše muádis sist: kuálásteijee Marja Montonen, toimâtteijee Anja Kaarret, graafisâš vuávájeijee Susanna Kaartinen, totkee Michelle Francett-Hermes, filosofia tuáhtár Sonja Tanhua, kähvi-irâtteijee Teija Tamminen, puovtâdeijee Oula Guttorm, maaŋgâpiälásâš vaigutteijee Pirita Näkkäläjärvi, totkee Markus Juutinen, musikkár Essi Morottaja, Giellagas-instituut hovdâ Sigga-Marja Magga, euroviisuselvâtteijee Heli Huovinen, elleekovestivrejeijee Katja Gauriloff, Ukraina suátiveteraan Ralf Sirén, aktivist Ezra Pastor, professor Torkel Rasmussen, uđđâsumos puolvâ astronaut Rosemary Coogan já täsivääldi president Alexander Stubb.
Njunoščalluin toimâttâskodde muštâl jieijâs uáinu mottoom fáádást, táválávt kielâst teikâ aavis tooimâst. Toimâttâskodde lii čáállám eereeb iärrás uáivilčallui finniimist, uđđâsij valjiimist, seervi kuástidemtooimâst, aavis vuosmuu ivveest já ton puoh enâmustáá luhhum čalluin, pargoidentiteet miäruštâlmist já anarâškielâ puátteevuođâst.
Uáivilčalluuh iä lah almostum meendugin ennuv vala. Anarâš aavis lii anarâškielâ siärvus aavis, já toimâttâs tuáivu‑uv, ete siärvus jesâneh anaččii taam areena ävkkin jieijâs uáinui já tubdâmušâi jyehimân. Aavis lohheeh láá halijdâm sárnuđ ovdâmerkkân perrui vajemist Anarist, puolâšváruttâsâin, kielâ iäláskitmist, jurgâlmist, uđâstoimâtteijee pargoost, kuulâtmist, tahojiermist já juovlâin.
Kirjeárvuštâlmeh almostuveh puoh ucemustáá. Puoh árvuštâlmeh láá čallum anarâškielâlijn kiirjijn, veikâ aavisist ij lahkin taggaar vátámuš, ete kolgâččij čäälliđ eidu anarâškielâlii kirjeest. Taan räi aavisist láá árvuštâllum eereeb iärrás Tijdâtälvi, Čuovâuáivi peivikirje: stuorrâviljâ almaaštâl, Ella já Paterock sehe Tovlááh muštoh. Uážuččijm‑uv mij čuávuvâžžân luuhâđ tuu čoođâčoolmâg kirjeest?
Blogih
Anarâš aavis paijeentuálá blogijd, main lohheeh pyehtih muštâliđ jieškote-uvlágánijn fáádáin. Täidgin jurduid já kuuvijd ij uáini eres soojijn. Tááláá ääigi blogih láá nelji, mutâ uđđâ blogih láá máhđuliih, jis peri lii miinii fáádáid, mast ulmuuh halijdiččii čäälliđ.
Aanaar argâ lii aavis almolâš blogi, mast puáhtá muštâliđ masaba mast peri. Tondiet tot lii meiddei puoh stuárráámus blogi. Lohheeh láá peessâm uápásmuđ maaŋgâlágánáid fáddáid, tego SM-čuoigâmkištoid Anarist, kunâgâseergij vyeijimân, Kaustisii aalmugmuusikfestivaalân, lavŋekuáđi tivomân, Uvjâ mielâtiervâsvuotâpalvâlussáid, Aanaar škoovlâ šiljosählyturnamân, Aanaar Priden, stuorrâkuobbârij tubdâmân já astronaut André Kuipers kolliistâlmân Anarist. Muštâlba tunjin‑uv iärásáid, maggaar peivi tust lii lamaš!
Luándublogi fáálá máhđulâšvuođâ čäälliđ fiäránijn já smiättámušâin luándust. Veikâ blogist láá‑uv viehâ ennuv čalluuh, te sämiluándu tast ij liijkágin oinuu. Amahân te taan ive mij finniiččijm lase blogičalluid Säämist. Tääl blogi fáárust lii peessâm ovdâmerkkân eelliđ elleikäärdist, kästiđ anarâškielân nuuvt kukkášlaajâ, koppakuorijáá ko myerji‑uv, čuávvuđ maijuu eellim, uápásmuđ viljâleijee peivikiirján (vuosmuš uási) já ihástâllâđ skaamâ iivnijd.
Kielâblogi lii aavis nubbe kielân vuáijoo čäällimsaje. Tobbeen piäsá veikâ oppâđ, maht iättojeh ”saapua” já ”tehdä maali” sämikielân; sierâdiđ kieláin (uási 1/2); hundâruššâđ jieškote-uvlágánijd aašijd, tego jienâčaittâlem anarâškielân, säminoomâid já tiettuu vaiguttâs sämikielân. Jis tust lii mottoom kielân kyeskee äšši, mast tun halijdah sárnuđ, te vääldi peri peenâ ruokkâdávt kietân já čäliškyeđe.
Kođđeemblogi lii vala kärži, mutâ tohon‑uv puátih ain tyellittälli čalluuh. Blogi lii eereeb iärrás ravvim ulloveerdij já vaacâi kođemist. Vissâ blogi noomâ kolgâččij mutteđ, tastko amahân toos čäähih mainâseh eres‑uv tuojijn. Nabai jis tun čááitáh puohháid, mon pyereest tun jieš tuoijuuh maidnii?
Čuávuvááh tuhháát artikkâlid
Tággáár já ennuv eenâb‑uv lii maailm anarâškielân. Aavis päälgis lii kuittâg esken lekkum; stuorrâ máhđulâšvuođah vyerdih aavis puátteevuođâst. Vuosmuu tuhháát artikkâl maŋa lii‑uv pyeri puddâ smiettâđ, maid mij halijdep porgâđ eresnáál já vala pyerebeht čuávuvái tuhháát artikkâl ääigi.
Tääl mun čälistâm jurduidân tuše uánihávt, mutâ aldapuátteevuođâst mij maccâp áášán čieŋâlubbooht.
Muu mielâst mij kolgâp ovdediđ aavis aainâs kulmáin vuovvijn: huksiimáin toimâttâhlii pargoost áámmátlub, väldimáin siärvus fáárun aktiivlubbooht sehe uđâsmitmáin aavis viermisiijđoid. Juurdân lii faallâđ eenâb já äigikyevdilub luhâmuš, hokâttâllâđ uđđâ lohheid já nanosmittiđ aavis saje anarâšâi jieijâs median. Ovdedem stuárráámussân hástun láá ain epivises já väni ruttâdem, pargomere já eromâšávt kielâtipšompargo lasanem sehe tiäđui skappum tuárvi jotelávt já vijđáht.
Tun puávtáh kommentistiđ jieijâd jurduid vuoluubeln. Ton lasseen aavis áigu huksiđ lohheidis koijâdâlmijd tast, maggaar media Anarâš aavis lii já kolgâččij leđe.
Koveh: Valtteri Valkeapolku