Maailm vuosmuš klamydia­puáhuttâs koalaid lii tuhhiittum Australiast

Australiast lii tuhhiittum maailm vuosmuš puáhuttâs, mii syeijee koalaid klamydianjuámumist. Taat tavdâ lii stuorrâ uhke šlaajâ cevzimân, já tot toovât joba pele koalajämimijn. Nubben stuorrâ uhken koalaid já meid eres australialáid elleid láá meccipuáluh, moh tuššâdeh ellei eellimkuávluid. Koalah iälusteh eromâšávt eukalyptusmeecijn Australia nuorttâriddoost.

Klamydia lii koalain táválâš já varâlâš tavdâ, mii puáhtá tovâttiđ kužžâvaaivijd, čalmettesvuođâ, heeđâlmttesvuođâ já loopâst vala koala jäämmim. Motomijn nuorttârido eukalyptusmeecijn joba 50–70 prosentist koalain lii klamydianjuámmum.

Sunset Coast ‑ollâopâttuv totkeeh láá porgâm puáhuttâs valmâštem oovdân jo paijeel love ihheed. Puáhuttâs ij vaađâ pehtilittem, mii taha ton kevttim älkkeebin luánduviđá elleid. Ovdil njuámumeh tálhuduvvojii antibiotijgijn, mut toh vahâgittii koalai čuálifloora já tohhii eukalyptus suddâdem váddásubbon. Taat vist tovâttij niälgumijd já koalai jämimijd.

Pirâsminister Murray Watt mield puáhuttâs lii merhâšittee lävkki ovdâskulij koalai suoijâlmist. ”Lii eromâš tehelâš, et mij anneep huolâ puáccám ellein, vâi puáttee suhâpuolvah-uv pyehtih uáiniđ täid áinoošlajâsijd elleid luándust”, sun eeđâi.

Australia haldâttâh lii investistám nyevt 43 miljovn eurod koalai puáhuttâstutkâmân já meid Saving Koalas Fund ‑ruttâráájun. Taat siäđus čuávu koalaid luándust já huksee uđđâsist koalai eellimkuávluid, jis toh láá killám meccipuáluin.

Koalah onnuuškuottii virgálávt uhkevuálásâžžân šlaaijân ive 2022.

Käldee:

Eerste chlamydiavaccin voor koala’s goedgekeurd in Australië (nos.nl)

Kove: Till Niermann (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....