Maailm vuosmuš klamydia­puáhuttâs koalaid lii tuhhiittum Australiast

Australiast lii tuhhiittum maailm vuosmuš puáhuttâs, mii syeijee koalaid klamydianjuámumist. Taat tavdâ lii stuorrâ uhke šlaajâ cevzimân, já tot toovât joba pele koalajämimijn. Nubben stuorrâ uhken koalaid já meid eres australialáid elleid láá meccipuáluh, moh tuššâdeh ellei eellimkuávluid. Koalah iälusteh eromâšávt eukalyptusmeecijn Australia nuorttâriddoost.

Klamydia lii koalain táválâš já varâlâš tavdâ, mii puáhtá tovâttiđ kužžâvaaivijd, čalmettesvuođâ, heeđâlmttesvuođâ já loopâst vala koala jäämmim. Motomijn nuorttârido eukalyptusmeecijn joba 50–70 prosentist koalain lii klamydianjuámmum.

Sunset Coast ‑ollâopâttuv totkeeh láá porgâm puáhuttâs valmâštem oovdân jo paijeel love ihheed. Puáhuttâs ij vaađâ pehtilittem, mii taha ton kevttim älkkeebin luánduviđá elleid. Ovdil njuámumeh tálhuduvvojii antibiotijgijn, mut toh vahâgittii koalai čuálifloora já tohhii eukalyptus suddâdem váddásubbon. Taat vist tovâttij niälgumijd já koalai jämimijd.

Pirâsminister Murray Watt mield puáhuttâs lii merhâšittee lävkki ovdâskulij koalai suoijâlmist. ”Lii eromâš tehelâš, et mij anneep huolâ puáccám ellein, vâi puáttee suhâpuolvah-uv pyehtih uáiniđ täid áinoošlajâsijd elleid luándust”, sun eeđâi.

Australia haldâttâh lii investistám nyevt 43 miljovn eurod koalai puáhuttâstutkâmân já meid Saving Koalas Fund ‑ruttâráájun. Taat siäđus čuávu koalaid luándust já huksee uđđâsist koalai eellimkuávluid, jis toh láá killám meccipuáluin.

Koalah onnuuškuottii virgálávt uhkevuálásâžžân šlaaijân ive 2022.

Käldee:

Eerste chlamydiavaccin voor koala’s goedgekeurd in Australië (nos.nl)

Kove: Till Niermann (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkipuhe­limeh levât­teh baktee­rijd já virusijd – Totkeeh avžuut­teh sikkođ puhelin ohtii ohhoost

Mätkipuhelimeh láá nuuvt ko Troija hiäppušeh bakteerij leevâtmist. Návt näggee vorâs australialâš tutkâmuš. Tutkâmušâst tárkkojuvvojii 95 mätkipuhelimid, main kávnojii paijeel 17 000 mikro-organismid. Toi kooskâst lijjii...

Čiččâm sierâ puurrâm­miellâd – Maid toh halijdeh muštâliđ purâ­­deijei?

Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum...

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...