Tieđâ

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut juhlo 25‑ihásii toimâ­pálgás

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut juhlo ubâ ive 25‑ihásii tooimâs sämikielâi já sämikulttuur škovlim já tutkâm njunošin Suomâst. Juhlom aalgij juhleseminaaráin kuovâmáánu 11. peeivi Oulu ollâopâttuvvâst....

Tyrannosaurus rex šoodâi hitá­sub­booht ko ovdil lâi jurdum

Uđđâ tutkâmuš mield dinosaurusšlaajâ Tyrannosaurus rex šoodâi hitásubbooht ko ovdil lâi jurdum. Ovdil totkeeh nobdii, ete tot šoodâi jotelávt, juuvsâi oles stuáruduvâs 25‑ihásâžžân já...

Totkeeh kavnii uđđâ tivre­suuvâ Amazon arve­meeci kierâdâh­keerdist

Tuurku ollâopâttuv biodiversiteetohtâduv já Lontoo luándutieđâlii museo totkeeh láá kavnâm uđđâ tivresuuvâ Amazon arvemeecist Ecuadorist. Uđđâ Amazoboea-nommâsâš suuhâ kavnui viestârbel Amazon arvemeecij kierâdâhkeerdist. Taat...

Urbeseevtil ceevzij komo­vuođâst oovce mánup­paijeed

Siähtál killeelvuotâ testajui Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvâst. Totkeeh pieijii urbesiähtál (Physcomitrium patens) itosijd komovuotâsajattuv ulguubel oovce mánuppaje ááigán. Urbeseevtil ceevzij komovuođâ kuárusvuođâst eellimvuáimálâžžân ubâ tutkâmuš ääigi. Itoseh...

NASA lii vuolgâttâm vuosmuu Mars-kirdem maaŋgâ ihán

Kyehti smavvâ satelliit láá vuolgâttum karttiđ piäivášpiegâ Mars pirrâsist. Pääččim lii meid tehelâš Blue Origin ‑finnoduv uđđâ rakettân. Vuosmuu keerdi viiđâ ihán NASA olášit uđđâ...

Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum čiččâm peeivi (6.10.–13.10.) ääigi. Virgáliih palhâšumeh láá juohhum talhâstiettust, fysikist, kemiast, kirjálâšvuođâst já ráávhust. Toi lasseen lii juohhum palhâšume...

Taažâ tutkâmrääđi lii mieđettâm ruuđâ käävci tutkâmušân, moh kyeskih sämmiláid, kveenijd já mecci­syemmiláid

Norges forskningsråd adai Taažâ tutkâmrääđi lii mieđettâm suulân 90 miljovn ruvnâd tutkâmuššáid, moi ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, kveenijn já meccisyemmilijn. Rääđi finnij ohtsis...

Moobiil­tekniik­riehâ puáhtá viermi­ohtâ­vuođâ tuárispel kuávloid

Laapi ollâopâttuv já Säämi máttááttâskuávdáá ohtâsii Reesuursvijses táiđuviermi ‑haavâst ráhtojii kyehti iskospitá rievâst, moin moobiilohtâvuotâ toimâččij meid meccikuávluin, eromâšávt Laapi vädis tiilijn. Riehâ puávtáččij...

Umogâš šoodâi pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ovveest

35-ihásâš nissoon Ohiost Ovtâstum staatâin lii šoddâdâm umogáá oovce mánuppaijeed ton maŋa ko suu kuáhtun sirdui pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ohe. Taat 35-ihásâš nissoon...

Saimaanuárju lii tubdâstum jieijâs šlaaijân

Aalmugijkoskâsâš merânjomâtteijeetieđâlâš servi (The Society for Marine Mammalogy) lii tuhhiittâm iävtuttâs tast, ete saimaanuárju lii jieijâs šlaajâ. Ellee uđđâ tieđâlâš nommâ lii Pusa saimensis....