Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space Centerist. Pääččimrekinistmeh monnii vuáváámij mield, já rakkeet paččui tego lâi jurdâččum‑uv.

NASA vuolgâttij ubâ pääččimpeeivi reaaláigásávt Artemis II ‑mánudâškirdem tábáhtusâid, ko vuosmuš almaidittum kirdem valmâštâlmeh Mánudáá aldasáid paijeel viđâlov ihán lijjii joođoost.

Artemis lii nyevt love peeivi kukkosâš kirdem, mast nelji astronaut mađhâšeh Orion-komovuotâskiijpáin Mánudáá pirrâ já puátih maassâd Enâmân. Koččâmuš lii iskoskirdemist, mon ulmen lii testađ vuáháduvâid astronautijgijn vuosmuu tove kieŋâlis komovuođâst.

Astronautij juávkun kuleh komendeijee Reid Wiseman, kirdee Victor Glover já missiospesialistkyevtis Christina Koch já kanadalâš Jeremy Hansen. Taat kirdem lii maaŋgânáál historjálâš: fáárust lii vuosmuš nissoonastronaut, vuosmuš tevkisliiškág astronaut já vuosmuš kanadalâš astronaut.

Pääččim várás kiävttoo Space Launch System ‑kyeddimrakkeet, mii lii NASA pehtilumos rakkeet. Vyelgimlaasâ lekkâsij ehidist páihálii ääigi, já šoŋŋâ já teknisiih ääših čuávvojii eromâš tárkká majemuu muudon.

Pääččimpeeivi ohjelmân kullii eereeb iärrás astronautij valmâštâllâm, sirdum pääččimvuálážân já majemuuh torvolâšvuotâtäärhistmeh. NASA fáálá määđhist reaaláigásijd peividmijd.

Taan tove meid táválijn ulmuin lii lamaš máhđulâšvuotâ kirdeđ fáárust Mánudâžân já finniđ tärhistemkoortâ kirdemmáátkán.

Tärhistemkorttâ. Kove: Marja-Liisa Olthuis, NASA

Artemis II lii kuávdáš uási Artemis-ohjelm ubâlâšvuođâst, mon ulmen lii macâttiđ ulmuu Mánudáá asan maŋeláá já huksiđ vuáđu Mars-kirdemáid. Taan kirdemmääđhi luhostume lii luhostume ubâ ohjelm joođhâ uáinust.

Käldeeh:
LIVE: Artemis II Launch Day Updates (www.nasa.gov)
NASA’s Artemis II Crew Launches to the Moon (Official Broadcast) (plus.nasa.gov)

Kove: NASA HQ (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Bulgaria lii vuáittám euro­viisuid Wienist

Bulgaria Dara lii vuáittám euroviisuid 2026 Wienist pitáinis Bangaranga. Israel poođij kištoost nubben já Australia kuálmádin. Vyeittee lâi puohháid olâttâs, tastko Bulgaria ij lamaš maggaargin...

Toimâtteijest: Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstuv

Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstâheehid Wienist. Meiddei taan semifinalist jootkân pessii love enâmid. Sätioornigist almottum tiäđu mield jootkân pessii čuávuvááh enâmeh: Bulgaria (Dara – Bangaranga)....

Tälviolympialiih 2030 uárne­juvvojeh Ranska Aalpâin

Meiddei čuávuvááh tälviolympialiih tuállojeh Euroopist. Toh uárnejuvvojeh Ranska Aalpâin kuovâmáánu 1.–17. peeivi 2030. Taat lii niäljád kerdi ko Ranska tuáimá olympialij išedin. Ovdebááh olympialiih...

Toimâtteijest: Suomâ ovdánij euroviisui finalân – Sämikielâg viisufanih árvuš­tâllii pittáid

Suomâ euroviisuovdâsteijeekyevtis Pete Parkkonen já Linda Lampenius lává ovdánâm finalân, mii tuálloo lávvárduv Wienist. Suomâ väljejui finalân nubben enâmin love eennâm juávhust. Suomâ lasseen finalist...

Sigga-Marja Maggan lii mieđettum Suomâ Tieđâ­akatemiai Risto Pelkonen ‑olmooš­vuoigâd­vuotâ­palhâšume

Ive 2026 Risto Pelkonen ‑olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii finnim FT dooseent Sigga-Marja Magga Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist. Sun palhâšui pargostis sämmilij totkei vuoigâdvuođâi já tiettuu rijjâvuođâ oovdedmist. Palhâšume...