Artemis II ‑mánudâš­kirdem irâttuv­voo nube tove

NASA lii oppeet sirdám Artemis II SLS ‑kyeddimrakkeet já Orion-komovuotâskiijpâ pääččimvuálážân 39 B Floridast Kennedy Space Centerist. Vástuppeeivi 20. peeivi porgum sirdem piištij ohtnubáloh tijmed. Taat lii jo nubbe sirdemkerdi rakettân, mii sirdui vuosmuu vyelgimirâttâs maŋa maassâd pääččimvuáláást čokkimhaalin rakettist kavnum avveedmij já viestâdemvädisvuođâi keežild. Tääl taah čuolmah láá čovdum.

Čyeđe meetter alosâš rakkeet jođettui pääččimvuálážân massiivlijn telasalvânvuáláin. Jođettempeivi sirdui ohtii ovttáin peivijn korrâ piegâ keežild. Tääl rakettân tahhojeh uđđâsist pääččim ovdedeijee valmâštâlmeh, main tehelâš lii nuuvt kočodum njuoskâ testam. Talle rakkeet tiävdoo puáldámuššáin já njammoo vuod kuárosin. Siämmást testajuvvojeh meid jienâohtâvuođah já máhđuliih avveedmeh.

Kuás rakkeet páččoo?

Pääččim lii vuávájum tolemustáá koskookon cuáŋuimáánu vuosmuu piäiván. Pääččimlaasâ juátkoo cuáŋuimáánu kuuđâd peeivi räi. Jis taah peeivih iä luhostuu, te cuáŋuimáánust lii vala ohtâ máhđulâš pääččimlaasâ máánu kulmâlovváád peeivi. Pääččimlaasâ lii tai peivij áávus 120 minuttid, jo‑uv ovdil piäiváályeštim teikâ piäiváályeštim maŋa čuávuvávt:

  • 1.4. 1,28 tijme ovdil pl.
  • 2.4. 0,32 tijme ovdil pl.
  • 3.4. 0,30 tijme ovdil pl.
  • 4.4. 1,17 tijme maŋa pl.
  • 5.4. 1,95 tijme maŋa pl.
  • 6.4. 2,87 tijme maŋa pl.
  • 30.4. 1,86 tijme ovdil pl.

Astronauteh karanteenist

Astronauteh láá tääl sirdum karanteenân ovdil pääččim. Taat karanteen pištá kyehti oho. Tot tahhoo tondiet, et sij iä puáccááččii ovdil vuolguu. Karanteen ääigi sij hárjuttâlleh puohlágánijd etitiilijd já toi čuávdim kirdem ääigi. NASA-astronauteh Reid Wiseman, Victor Glover já Christina Koch sehe Kanada komovuotâornijdume astronaut Jeremy Hansen kirdettuvvojeh pääččimsajan vittâ peeivi ovdil vuávájum pääččimlaasâ lekkâsem já juátkih karanteenis meid tobbeen.

Vuosmuš kirdem ive 1972 maŋa

Artemis II ‑kirdem lii vuosmuš almaidittum kirdemmätki Mánudâžân Apollo 17 ‑kirdem maŋa juovlâmáánust 1972. Artemis II ij vala siäivu Mánudâžân pic kirdá Mánudáá pirrâ. Vuosmuš almaidittum siäivum Mánudâžân lii tääl smiettum Artemis IV ‑kirdemân ive 2028 aalgâkeččin.

Käldeeh:
– NASA’s Artemis II Rocket Arrives at Launch Pad 39B (www.nasa.gov)
– Artemis II Mission Availability – April 2026 (www.nasa.gov)

Kove: NASA / James Blair

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...