Artemis II ‑mánudâš­kirdem irâttuv­voo nube tove

NASA lii oppeet sirdám Artemis II SLS ‑kyeddimrakkeet já Orion-komovuotâskiijpâ pääččimvuálážân 39 B Floridast Kennedy Space Centerist. Vástuppeeivi 20. peeivi porgum sirdem piištij ohtnubáloh tijmed. Taat lii jo nubbe sirdemkerdi rakettân, mii sirdui vuosmuu vyelgimirâttâs maŋa maassâd pääččimvuáláást čokkimhaalin rakettist kavnum avveedmij já viestâdemvädisvuođâi keežild. Tääl taah čuolmah láá čovdum.

Čyeđe meetter alosâš rakkeet jođettui pääččimvuálážân massiivlijn telasalvânvuáláin. Jođettempeivi sirdui ohtii ovttáin peivijn korrâ piegâ keežild. Tääl rakettân tahhojeh uđđâsist pääččim ovdedeijee valmâštâlmeh, main tehelâš lii nuuvt kočodum njuoskâ testam. Talle rakkeet tiävdoo puáldámuššáin já njammoo vuod kuárosin. Siämmást testajuvvojeh meid jienâohtâvuođah já máhđuliih avveedmeh.

Kuás rakkeet páččoo?

Pääččim lii vuávájum tolemustáá koskookon cuáŋuimáánu vuosmuu piäiván. Pääččimlaasâ juátkoo cuáŋuimáánu kuuđâd peeivi räi. Jis taah peeivih iä luhostuu, te cuáŋuimáánust lii vala ohtâ máhđulâš pääččimlaasâ máánu kulmâlovváád peeivi. Pääččimlaasâ lii tai peivij áávus 120 minuttid, jo‑uv ovdil piäiváályeštim teikâ piäiváályeštim maŋa čuávuvávt:

  • 1.4. 1,28 tijme ovdil pl.
  • 2.4. 0,32 tijme ovdil pl.
  • 3.4. 0,30 tijme ovdil pl.
  • 4.4. 1,17 tijme maŋa pl.
  • 5.4. 1,95 tijme maŋa pl.
  • 6.4. 2,87 tijme maŋa pl.
  • 30.4. 1,86 tijme ovdil pl.

Astronauteh karanteenist

Astronauteh láá tääl sirdum karanteenân ovdil pääččim. Taat karanteen pištá kyehti oho. Tot tahhoo tondiet, et sij iä puáccááččii ovdil vuolguu. Karanteen ääigi sij hárjuttâlleh puohlágánijd etitiilijd já toi čuávdim kirdem ääigi. NASA-astronauteh Reid Wiseman, Victor GloverChristina Koch sehe Kanada komovuotâornijdume astronaut Jeremy Hansen kirdettuvvojeh pääččimsajan vittâ peeivi ovdil vuávájum pääččimlaasâ lekkâsem já juátkih karanteenis meid tobbeen.

Vuosmuš kirdem ive 1972 maŋa

Artemis II ‑kirdem lii vuosmuš almaidittum kirdemmätki Mánudâžân Apollo 17 ‑kirdem maŋa juovlâmáánust 1972. Artemis II ij vala siäivu Mánudâžân pic kirdá Mánudáá pirrâ. Vuosmuš almaidittum siäivum Mánudâžân lii tääl smiettum Artemis IV ‑kirdemân ive 2028 aalgâkeččin.

Käldeeh:
NASA’s Artemis II Rocket Arrives at Launch Pad 39B (www.nasa.gov)
Artemis II Mission Availability – April 2026 (www.nasa.gov)

Kove: NASA / James Blair

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....