Čoovdâsääni:

Mánudâš

Artikkâleh, moh siskeldeh taam čoovdâsääni

Artemis II ‑mánudâš­määđhi vuolgâ sirdoo njuhčâ­máánun

Artemis II ‑mánudâškirdem várás rahtum rakkeet pääččim lii sirdum ovttáin mánuppoojijn njuhčâmáánun. Ovtâstum staatâi komovuotâornijdume NASA tieđettij, et rakkeet njuoskâ teestâ ääigi ittii vädisvuođah. Njuoskâ...

Artemis II ‑missio mánudâš­rakkeet lii sirdum pääččim­sajasis

Artemis II ‑missio mánudâšrakkeet lii sirdum pääččimsajasis pasepeiviiđeed NASA Kennedy komovuotâkuávdáást. Rakkeet sirdui 6,5 kilomeetter määđhi, já sirdemoperaatio piištij 12 tijmed. Megarakkeet paijaan 98 meetter...

Apollo-mánudâšohjelm astronaut James ”Jim” Lovell lii jáámmám

Jim Lovell (97), legendaarlii epiluhostum Apollo 13 ‑mánudâšmääđhi komendeijee, jaamij porgemáánu 7. peeivi aassâmsajestis Illinoisist Ovtâstum staatâin. Suu jämimist tieđeet komovuotâorganisaatio NASA. Lovell lâi ohtâ tehelumosijn astronautijn...

Komovuotâornijdume NASA maŋŋeed almaidittum kirdem Mánudáá pirrâ

Ameriklâš komovuotâornijdume NASA sirdá almaidittum Artemis 2 -kirdem Mánudáá pirrâ. Rakkeet pääččim lâi vuávájum ive 2025 čohčâmáánun, mut NASA hovdâ Bill Nelson muštâl, et...

Mánudáást lii kavnum kuovđâšm, mii sáttá toimâđ puáttee­vuođâst astronautij toorjâ­sajattâhhân

Italialâš totkeejuávkku lii kavnâm kuovđâšm Mánudáást "Rávhálâšvuođâ meerâst" valdum tutkakuuvijn. Koveh váldojii jo ive 2010. Tot lii vuosmuš kuovđâšm, mii lii kavnum Mánudáást. Ovdil...

NASA almoot Artemis-mánudâš­kirdemij sirdemist

NASA lii almottâm, et tot maajeed suunâttâllum Artemis 2- já Artemis 3 ‑mánudâšmaađhijd. Taan ive loopân suunâttâllum Artemis 2 ‑kirdem majeduvvoo čohčâmáánun 2025. Taan kirdemvuárust láá nelji...

India luhostui niäljádin enâmin siäivuđ Mánudâžân luođânáin

Indialâš Chandrayaan-3-luođân luhostui koskoho siäivuđ Mánudáá maadânäävi alda. Ovdil India tuše Ovtâstum staatah, Sovjetlitto já Kiina láá luhostum siäivuđ Mánudâžân luođânáin. Oovdeb keerdi tast...

Ulmuuh kirdeh oppeet Mánudâžân paijeel 50 ive kooskâ maŋa

Cuáŋuimáánu 3. peeivi lii historjálâš peivi Mánudâžân maađhâšmist: talle NASA já Kanada komovuotâornijdume CSA (Canadian Space Agency) almotteh tijme 18 Suomâ ääigi, kiäh nelji...