Čoovdâsääni:

Mánudâš

Artikkâleh, moh siskeldeh taam čoovdâsääni

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv Kuálhis­meerân siäivumân

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv iđedisiijâ 3.07 Suomâ ääigi (tijme 20.07 ET) toos, et NASA vuolgâttem Orion-rakkeet Integrity-kapsel siäivui Kuálhismeerân San Diego aldasijn. Nelji astronaut –...

Artemis II ‑komovuotâ­skiijpâ lii juksâm Mánudáá juurrâm­rađe

Orion-komovuotâskiijpâ lii juksâm Mánudáá juurrâmrađe. Majebaargâ tijme 2.02 Suomâ ääigi tot juuđij puoh enâmustáá kukkenorroo saje peht Enâmist kejâdijn. Rakkeet kirdá Mánudáá pirrâ já...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Artemis II ‑mánudâš­kirdem irâttuv­voo nube tove

NASA lii oppeet sirdám Artemis II SLS ‑kyeddimrakkeet já Orion-komovuotâskiijpâ pääččimvuálážân 39 B Floridast Kennedy Space Centerist. Vástuppeeivi 20. peeivi porgum sirdem piištij ohtnubáloh tijmed. Taat lii...

Artemis II ‑mánudâš­määđhi vuolgâ sirdoo njuhčâ­máánun

Artemis II ‑mánudâškirdem várás rahtum rakkeet pääččim lii sirdum ovttáin mánuppoojijn njuhčâmáánun. Ovtâstum staatâi komovuotâornijdume NASA tieđettij, et rakkeet njuoskâ teestâ ääigi ittii vädisvuođah. Njuoskâ...

Artemis II ‑missio mánudâš­rakkeet lii sirdum pääččim­sajasis

Artemis II ‑missio mánudâšrakkeet lii sirdum pääččimsajasis pasepeiviiđeed NASA Kennedy komovuotâkuávdáást. Rakkeet sirdui 6,5 kilomeetter määđhi, já sirdemoperaatio piištij 12 tijmed. Megarakkeet paijaan 98 meetter...

Apollo-mánudâšohjelm astronaut James ”Jim” Lovell lii jáámmám

Jim Lovell (97), legendaarlii epiluhostum Apollo 13 ‑mánudâšmääđhi komendeijee, jaamij porgemáánu 7. peeivi aassâmsajestis Illinoisist Ovtâstum staatâin. Suu jämimist tieđeet komovuotâorganisaatio NASA. Lovell lâi ohtâ tehelumosijn astronautijn...

Komovuotâornijdume NASA maŋŋeed almaidittum kirdem Mánudáá pirrâ

Ameriklâš komovuotâornijdume NASA sirdá almaidittum Artemis II -kirdem Mánudáá pirrâ. Rakkeet pääččim lâi vuávájum ive 2025 čohčâmáánun, mut NASA hovdâ Bill Nelson muštâl, et...

Mánudáást lii kavnum kuovđâšm, mii sáttá toimâđ puáttee­vuođâst astronautij toorjâ­sajattâhhân

Italialâš totkeejuávkku lii kavnâm kuovđâšm Mánudáást "Rávhálâšvuođâ meerâst" valdum tutkakuuvijn. Koveh váldojii jo ive 2010. Tot lii vuosmuš kuovđâšm, mii lii kavnum Mánudáást. Ovdil...

NASA almoot Artemis-mánudâš­kirdemij sirdemist

NASA lii almottâm, et tot maajeed suunâttâllum Artemis II- já Artemis III ‑mánudâšmaađhijd. Taan ive loopân suunâttâllum Artemis II ‑kirdem majeduvvoo čohčâmáánun 2025. Taan kirdemvuárust láá nelji...

India luhostui niäljádin enâmin siäivuđ Mánudâžân luođânáin

Indialâš Chandrayaan-3-luođân luhostui koskoho siäivuđ Mánudáá maadânäävi alda. Ovdil India tuše Ovtâstum staatah, Sovjetlitto já Kiina láá luhostum siäivuđ Mánudâžân luođânáin. Oovdeb keerdi tast...

Artemis II -mánudâšmääđhi astronauteh láá väljejum

Komovuotâornijdumeh NASA já CSA (Canadian Space Agency) láá vuossaargâ 3.4. valjim nelji astronaut, kiäh kirdeh Artemis II -vuároin Mánudáá pirrâ já maassâd Enâmân ive...