Italialâš totkeejuávkku lii kavnâm kuovđâšm Mánudáást ”Rávhálâšvuođâ meerâst” valdum tutkakuuvijn. Koveh váldojii jo ive 2010. Tot lii vuosmuš kuovđâšm, mii lii kavnum Mánudáást. Ovdil tobbeen lijjii kavnum tuše källeevuovdah. Geologij mielâst Mánudáást láá kuittâg čyeđeh kuovđâšmeh.
Rávhálâšvuođâ meerâ lii Mánudáá peeivitäsideijee aldasijn, já tot uáinoo Eennâm räi. Pegâlmâs Apollo 11 -rakkeet siäivui Rávhálâšvuođâ meerân ive 1969.
Kuovđâšm lii ucemustáá 40 meetterid kubduv já máhđulávt paijeel 100 meetterid kieŋŋâl. Tot lii šoddâm laavast miljovneh teikkâ joba miljardeh iveh tassaaš.
Kuovđâšm sátáččij leđe eromâš toorjâsajattâh ulmuid puátteevuođâst. Räigi lii kuittâg nuuvt kieŋŋâl, ete astronauteh kolgâččii njeeijiđ kuovđâšm poonán ovdâmerkkân hissijn.
Kuovđâšm suojâličij astronautijd ovdâmerkkân liegâsvuođâst. Mánudáá peeivitäsideijee kuávlust liegâsvuotâ mulsâšud pirrâmpeeivi -130 ceehist joba +120 ciäkán. Kuovđâšmist liegâsvuotâ lii čuuvtij täsivub já joba siämmáálágán ko Eennâmpáálu alne.
Kuovđâšm suojâličij ulmuid meid jiegâvarâlii suonjârdmist, meteoriitijn já mánudâškoovjâst.
Sehe Ovtâstum staatah já Kiina áiguh vuolgâttiđ ulmuid Mánudâžân 2030-lovvoost.
Käldeeh:
– Kuusta löytyi luola, joka voisi toimia tukikohtana tulevilla avaruuslennoilla (yle.fi)
– Kuusta löytyi ensi kertaa luola – suojaisi ihmisiä säteilyltä ja lämpötilojen vaihteluilta (www.hs.fi)
– Mare Tranquillitatis – rauhallisuuden tukikohta (www.ursa.fi)
Kove: RL GNZLZ (Wikimedia Commons)