India luhostui niäljádin enâmin siäivuđ Mánudâžân luođânáin

Indialâš Chandrayaan-3-luođân luhostui koskoho siäivuđ Mánudáá maadânäävi alda. Ovdil India tuše Ovtâstum staatah, Sovjetlitto já Kiina láá luhostum siäivuđ Mánudâžân luođânáin. Oovdeb keerdi tast luhostui Kiina ive 2018 Chang’e 4 ‑luođânáin, mii lâi meid vuosmuš, mii peesâi Mánudáá sevŋis piälán.

India oovdeb irâttâsâst keevâi hyeneeht: ive 2019 vuolgâttum Chandrayaan-2 pieđgânij talle ko tot teeivâi Mánudáá asan. Taan keerdi indialiih luhostuvvii viijmâg nuuvt kočodum timmâ siäivumist, ađai tast ete luođân siäilu toimânavcâlâžžân siäivum maŋa. Luođânist já ton fáárust puáttám muávlost lii tárguttâs nuurrâđ tiäđuid 14 peeivi ääigi, jis puoh mana vuávám mield. India komovuotâtutkâmorganisaatio (ISRO) mield lii kuittâg máhđulâš, ete tot puáhtá toimâđ vala 14 peivid lase. Mánudáá maadânääpi lii tolebáá tutkâmettum já India komovuotâtutkâmorganisaatio mield uáli mielâkiddiivâš kuávlu, tastko tot lii uásild suoivust, mii lasseet tuođânálásâšvuođâ jieŋâčáittusij finniimist. Jieŋâ kavnum ličij tergâd, vâi ulmuuh puávtáččii máhđulávt aassâđ motomin Mánudáást.

Rakkeet, mii vuolgij Srihakota komovuotâhamânist syeinimáánust, siskeldij kulmâ tieđâlii instrument: muávloo, mii jotá tutkâmkuávlust já norá tiäđuid pirrâsistis; siäivoo, mii jođettij muávloo já siskeeld jieškote-uvlágánijd tieđâlijd piergâsijd; já jođettemmooduul, mii jođettij siäivoo Mánudáá juurrâmrađan já paasij toho tutkâđ eksoplanetijd. Jođettemmodulân paasij eenâb puáldimaamnâs ko lâi arvâlum, te ij lah vala vises, ete mon kuhháá tot tuáimá, mut tot sáttá leđe joba motomijd iivijd.

Meid Ruoššâ irâttij finniđ luođânis Mánudáá maadânáápán, mut Ruošâ komovuotâornijdume Roskosmos almottij moonnâm oho pasepeeivi Telegram-kanavastis, ete ton Luna 25 -luođân lâi teivâdâm Mánudáá asan já pieđgânâm. Roskosmos lâi lávurduv iđedist almottâm, ete luođân lâi karttâm ”epitáválii tilán”, mut ääši tuođânálásâšvuođâst ij lamaš talle vala tiätu. Ohtâvuotâ luođânân lâi monâttum lávurduv ehidispeeivi, já ucâmij maŋa kavnâttui, ete luođân lâi pieđgânâm. Luna 25 ulmen lâi tutkâđ Mánudáá čäcijieŋâitosijd siämmáá kuávlust ko tääl Chandrayaan-3. Ruošâ já India luođânprojektij kooskâst lii-uv lamaš mottoom verd kištottâllâm, já tääl puáhtá ettâđ, ete India lii ”vuáittám” kišto Mánudáá maadânáápán. Ruoššâ lii irâttâm iäláskittiđ Sovjetlito áigásii komovuotâtutkâmuš, mut viestârenâmij teknologiapáguttâsah láá hettim tom. Euroop komovuotâornijdume (ESA) lâi algâalgâlávt fáárust Luna 25 ‑projektist, mut kiäsádâđâi tast cuáŋuimáánust 2022, tastko Ruoššâ lâi masa kyehti mánuppaje tolebáá volliittâm Ukraina.

Käldeeh:

– Intia lähetti onnistuneesti avaruusluotaimen kohti Kuuta – aluksen on tarkoitus laskeutua aiemmin tutkimattomalle alueelle (yle.fi)

– Intia laskeutui onnistuneesti Kuuhun neljäntenä valtiona ihmiskunnan historiassa (yle.fi)

– Kuuhun laskeutumista yrittänyt Venäjän luotain törmäsi Kuuhun, tuhoutui täysin (www.hs.fi)

Kove: Arek Socha (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...