India luhostui niäljádin enâmin siäivuđ Mánudâžân luođânáin

Indialâš Chandrayaan-3-luođân luhostui koskoho siäivuđ Mánudáá maadânäävi alda. Ovdil India tuše Ovtâstum staatah, Sovjetlitto já Kiina láá luhostum siäivuđ Mánudâžân luođânáin. Oovdeb keerdi tast luhostui Kiina ive 2018 Chang’e 4 ‑luođânáin, mii lâi meid vuosmuš, mii peesâi Mánudáá sevŋis piälán.

India oovdeb irâttâsâst keevâi hyeneeht: ive 2019 vuolgâttum Chandrayaan-2 pieđgânij talle ko tot teeivâi Mánudáá asan. Taan keerdi indialiih luhostuvvii viijmâg nuuvt kočodum timmâ siäivumist, ađai tast ete luođân siäilu toimânavcâlâžžân siäivum maŋa. Luođânist já ton fáárust puáttám muávlost lii tárguttâs nuurrâđ tiäđuid 14 peeivi ääigi, jis puoh mana vuávám mield. India komovuotâtutkâmorganisaatio (ISRO) mield lii kuittâg máhđulâš, ete tot puáhtá toimâđ vala 14 peivid lase. Mánudáá maadânääpi lii tolebáá tutkâmettum já India komovuotâtutkâmorganisaatio mield uáli mielâkiddiivâš kuávlu, tastko tot lii uásild suoivust, mii lasseet tuođânálásâšvuođâ jieŋâčáittusij finniimist. Jieŋâ kavnum ličij tergâd, vâi ulmuuh puávtáččii máhđulávt aassâđ motomin Mánudáást.

Rakkeet, mii vuolgij Srihakota komovuotâhamânist syeinimáánust, siskeldij kulmâ tieđâlii instrument: muávloo, mii jotá tutkâmkuávlust já norá tiäđuid pirrâsistis; siäivoo, mii jođettij muávloo já siskeeld jieškote-uvlágánijd tieđâlijd piergâsijd; já jođettemmooduul, mii jođettij siäivoo Mánudáá juurrâmrađan já paasij toho tutkâđ eksoplanetijd. Jođettemmodulân paasij eenâb puáldimaamnâs ko lâi arvâlum, te ij lah vala vises, ete mon kuhháá tot tuáimá, mut tot sáttá leđe joba motomijd iivijd.

Meid Ruoššâ irâttij finniđ luođânis Mánudáá maadânáápán, mut Ruošâ komovuotâornijdume Roskosmos almottij moonnâm oho pasepeeivi Telegram-kanavastis, ete ton Luna 25 -luođân lâi teivâdâm Mánudáá asan já pieđgânâm. Roskosmos lâi lávurduv iđedist almottâm, ete luođân lâi karttâm ”epitáválii tilán”, mut ääši tuođânálásâšvuođâst ij lamaš talle vala tiätu. Ohtâvuotâ luođânân lâi monâttum lávurduv ehidispeeivi, já ucâmij maŋa kavnâttui, ete luođân lâi pieđgânâm. Luna 25 ulmen lâi tutkâđ Mánudáá čäcijieŋâitosijd siämmáá kuávlust ko tääl Chandrayaan-3. Ruošâ já India luođânprojektij kooskâst lii-uv lamaš mottoom verd kištottâllâm, já tääl puáhtá ettâđ, ete India lii ”vuáittám” kišto Mánudáá maadânáápán. Ruoššâ lii irâttâm iäláskittiđ Sovjetlito áigásii komovuotâtutkâmuš, mut viestârenâmij teknologiapáguttâsah láá hettim tom. Euroop komovuotâornijdume (ESA) lâi algâalgâlávt fáárust Luna 25 ‑projektist, mut kiäsádâđâi tast cuáŋuimáánust 2022, tastko Ruoššâ lâi masa kyehti mánuppaje tolebáá volliittâm Ukraina.

Käldeeh:

– Intia lähetti onnistuneesti avaruusluotaimen kohti Kuuta – aluksen on tarkoitus laskeutua aiemmin tutkimattomalle alueelle (yle.fi)

– Intia laskeutui onnistuneesti Kuuhun neljäntenä valtiona ihmiskunnan historiassa (yle.fi)

– Kuuhun laskeutumista yrittänyt Venäjän luotain törmäsi Kuuhun, tuhoutui täysin (www.hs.fi)

Kove: Arek Socha (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...