Wilma Murto lii vuáittám stávránjuškim MM-proonsi

Wilma Murto lii vuáittám pronssimiitaal almosvalastâllâm maailmmiäštárvuotâkištoin Budapestist. Murto njuškij MM-finalist 480 cm, mii lâi suu persovnlâš ulâttâs taan paje. MM-kollemiitaal vuoittijn australialâš Nina Kennedy já haldâšeijee olympiavyeittee, ovtâstumstaatâlâš Kate Moon puátusáin 490 cm.

Kištoin kuttâ njuškejeijee pessii paijeel 475 cm. Mitalistij lasseen slovenialâš Tina Šutej, sveiccilâš Angelica Moser já eŋlandlâš Molly Caudery luhostuvvii tast. Ovdil 480 cm tuše Murtost já Moonist lijjii putes pevdikirjeh, ađai sunnust ij lamaš ohtâgin kočâttem. Šutej já Kennedy láin kočâttâm 475 cm:ist ohtii. Moserist já Cauderyst vist ton čođâldittem luhostui eskin kuálmádáin irâttâssáin. Šutej já Kennedy tarbâsáin tuše oovtâ irâttâs 480 cm:ist. Moon kuođij 475 cm njuškiihánnáá. 480 cm:ist sun feilij ohtii, mut luhostui nubbijn irâttâssáin. Murto njuškij taan aloduv vuossâmuin irâttâssáin, já návt sust šoodâi kištoi jođetteijee. Moser feilij kulmii, já sun koočâi kištoin. Caudery feilij kuohtii, mut sun meridij sirdeđ majemuu irâttâsâs 485 cm:ân, tastko hyeneeb pevdikirje tiet sust ij liččii lamaš máhđulâšvuotâ lappâđ eres njuškejeijeid veik sun ličij-uv luhostum ton aloduvvâst. Sun feilij meid majemuu irâttâsâs, mon maŋa kištoin lijjii innig nelji njuškejeijee. Kennedy já Moon peesáin paijeel 485 cm, mut Murto ij. Sun kočâttij kulmii, já návt sun monâttij máhđulâšvuođâ peessâđ kyevti pyeremuu juávkun. Tina Šutej-uv feilij puoh kulmâ irâttâs 485 cm:ist. Tastko sust lâi ohtâ kočâttem 475 cm:ist já Murtost ij ohtâgin ovdil 485 cm, te syemmilâš finnij pronssimiitaal. Kennedy já Moon njuškijn vala 490 cm paijeel, mut suoi feilijn 495 cm:ist. Ko sunnuu kooččâtmij mereh lijjii siämmááh, te suoi láin vala-uv täsitiileest. Njuolgâdusâi mieldi täsitiileest leijee valastâlleeh uážžuh sooppâđ jiejah, ete juátkojeh-uv sii kištoh vâi jyehih-uv sij vuáitu. Kennedy já Moon meridáin jyehiđ vuáitu, já návt kuábbáást-uv šoodâi uđđâ maailmmiäštár.

25-ihásâš Murto puáđus lii merhâšittee, tastko suu pronssimiitaal lii vuosmuš syemmilâš MM-almosvalâstâllâm miitaal käävci ihán. Oovdeb miitaal lii Tero Pitkämäki pronssi säittileggistmist Pekingist ive 2015. Ovdil Murto syemmilâš nissoon lâi vuáittám MM-miitaal 28 ihheed tassaaš. Talle Mikaela Ingberg vuoitij pronssimiitaal säittileggistmist Göteborg kištoin ive 1995. Murto pronssi lâi meid vuosmuš syemmilâš MM-miitaal stávránjuškiimist. Olympialijn syemmiliih láá almai peln vuáittám kulmâ miitaal, majemustáá ive 1976, kuás Antti Kalliomäki vuoitij silbâmiitaal Montréalist.

Murto kištottâlâi vuosmuu keerdi árvukištoin Rio de Janeiro olympialijn ive 2016. Moonnâm ive sun vuoitij EM-miäštárvuođâ Münchenist 485 cm puátusáin, mii lâi Suomâ uđđâ ulâttâs. Moonnâm täälvi sun vuoitij meid sisroođij EM-miäštárvuođâ. MM-kištoin sun poođij moonnâm ive Eugenest kuđâdin, já Tokio olympialijn ive 2021 viđâdin.

Käldee:

– Women’s Pole Vault Results: World Athletics Championships 2023 (www.watchathletics.com)

Kove: Pirkko Seitsenpiste (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...