Italialâš lávloo Toto Cutugno lii jáámmám

Italialâš lávloo já laavlârähtee Salvatore ”Toto” Cutugno lii jáámmám 80-ihásâžžân. Sun jaamij taan oho majebaargâ pyecceiviäsust Milanost. Sun lâi šoddâm ive 1943 Fosdinovo kieldâst Toscana kuávlust.

Cutugno karrieer aalgij 1960-lovvoost rumbučuojâtteijen. Sun tooimâi rumbučuojâtteijen vistig tagarijn muusikjuávhuin ko Ghigo e i goghi já Toto e i tati já talle Albatros-nommâsii muusikjuávhust, mon sun vuáđudij ive 1974.

Cutugno algâttij soolokarrieeris ive 1976. Sust šoodâi pegâlmâs ubâ maailmist ive 1983, ko sun almostitij pitá L’italiano ađai Italialâš. Raul Reiman jurgâlij pitá suomâkielân jo ton almostittemive, já toos adelui nommâ Olen suomalainen ađai Mun lam syemmilâš. Suomâkielâlii versio láávlui syemmilâš lávloo Kari Tapio.

Eres-uv pitáh láá jurgâlum suomâkielân. Tain tobdosumoseh láá Etsin kunnes löydän sun ađai Mun uusâm tassaažân ko kaavnâm tuu (algâalgâlâš nommâ Oasis), Kuusamo ađai Kuáccám (algâalgâlâš nommâ Africa) já Hei Buona Notte ađai Hei, pyeri ijjâ (algâalgâlâš nommâ Buonanotte). Suomâkielâlijd versioid láá lávlum tagareh muusiktääsnih ko Markku Aro, Danny já Paula Koivuniemi.

Lávloo já laavlârähtee karrieeris lasseen Cutugno piergij pyereest meiddei jieškote-uvlágánijn lávlumkištoin. Ive 1980 sun vuoitij San Remo -muusikfestivaalist pittáin Solo noi ađai Tuše mij, já ive 1990 sun vuoitij Euroviisuid pittáin Insieme: 1992 ađai Oovtâst: 1992.

Käldee:

– L’Italiano-hitistään tunnettu Toto Cutugno on kuollut (www.hs.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

  1. Takkâ Fabrizio taan uđđasist, muštalam onne mii iiđeet vuolgattasâst tast. Jiem lijjii taan hoksáđ, jos jiem uáinám taan.

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...