Italialâš lávloo Toto Cutugno lii jáámmám

Italialâš lávloo já laavlârähtee Salvatore ”Toto” Cutugno lii jáámmám 80-ihásâžžân. Sun jaamij taan oho majebaargâ pyecceiviäsust Milanost. Sun lâi šoddâm ive 1943 Fosdinovo kieldâst Toscana kuávlust.

Cutugno karrieer aalgij 1960-lovvoost rumbučuojâtteijen. Sun tooimâi rumbučuojâtteijen vistig tagarijn muusikjuávhuin ko Ghigo e i goghiToto e i tati já talle Albatros-nommâsii muusikjuávhust, mon sun vuáđudij ive 1974.

Cutugno algâttij soolokarrieeris ive 1976. Sust šoodâi pegâlmâs ubâ maailmist ive 1983, ko sun almostitij pitá L’italiano ađai Italialâš. Raul Reiman jurgâlij pitá suomâkielân jo ton almostittemive, já toos adelui nommâ Olen suomalainen ađai Mun lam syemmilâš. Suomâkielâlii versio láávlui syemmilâš lávloo Kari Tapio.

Eres-uv pitáh láá jurgâlum suomâkielân. Tain tobdosumoseh láá Etsin kunnes löydän sun ađai Mun uusâm tassaažân ko kaavnâm tuu (algâalgâlâš nommâ Oasis), Kuusamo ađai Kuáccám (algâalgâlâš nommâ Africa) já Hei Buona Notte ađai Hei, pyeri ijjâ (algâalgâlâš nommâ Buonanotte). Suomâkielâlijd versioid láá lávlum tagareh muusiktääsnih ko Markku Aro, Danny já Paula Koivuniemi.

Lávloo já laavlârähtee karrieeris lasseen Cutugno piergij pyereest meiddei jieškote-uvlágánijn lávlumkištoin. Ive 1980 sun vuoitij San Remo -muusikfestivaalist pittáin Solo noi ađai Tuše mij, já ive 1990 sun vuoitij Euroviisuid pittáin Insieme: 1992 ađai Oovtâst: 1992.

Käldee:

– L’Italiano-hitistään tunnettu Toto Cutugno on kuollut (www.hs.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

  1. Takkâ Fabrizio taan uđđasist, muštalam onne mii iiđeet vuolgattasâst tast. Jiem lijjii taan hoksáđ, jos jiem uáinám taan.

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....