Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko tavekuávluin iä lah ennustkin muulsâiävtuh kirdemjotolâhân. Taat čiälgá Juho Kähkösii nágustutkâmušâst Climate Hell, Law, and Arctic Tourism: Low-Carbon Accessibility in Northern Finland.
Juho Kähkösii náguskirje tärhistui Laapi ollâopâttuvvâst 4.9.2026. Suu nágustilálâšvuođâ kustosin tooimâi professor Soili Nystén-Haarala Laapi ollâopâttuvvâst, já suu vuástánágáttâllen lâi professor Kees Bastmeijer Groningen ollâopâttuvvâst Vuáládâhenâmijn.
Juho Kähkönen totká maaŋgâtieđâlii riehtitiettuu náguskirjestis tom, maht šoŋŋâdâhnubástus já šaddovistekaasuluoštuid kepideijee lahâasâttem vaigutteh maađhâšmân Tave-Suomâst. Tutkâmuš sajaduvá šoŋŋâdâhrievti, poolaarrievti já aalmugijkoskâsij ohtâvuođâi räjikuávlun.
Suomâst já Suomâ Laapist nuuvt muttojeijee šoŋŋâdâh ko luoštui kepidem-uv hämmejeh mađhâšemeellimkiäinu toimâpirrâs arktisii kuávlust. Mađhâšem pyevtit tääl käävci prosentid maailm puoh šaddovisteluoštuin, já jotolâh vist hämmee stuárráámuu uási mađhâšem luoštuin.
Pariisi šoŋŋâdâhsopâmuš tooimânpieijâm váátá merhâšittee keeppidmijd meid jotoluv šaddovisteluoštuin. Euroop union ulmen lii kepidiđ jotolâhsektor luoštuid 90 prosentid ihán 2050.
– Šoŋŋâdâhnubástus lahâasâttâsliih kepidemvyevih kyeskih ain eenâb jotemist šaddee luoštuid nuuvt Euroop unionist já Suomâst ko meid aalmugijkoskâsijn sopâmušvuáháduvâin. Ovdâmerkkân kirdemjotolâhân kyeskih uđđâ kepidemtáárbuh, tastko sektor luoštuuh lasaneh, Kähkönen muštâl.
Lahâasâttem piäjá nyeskideijee mäksiđ, mut kii máksá loppâreekkig?
Euroop unionist luoštâkeeppidmij tyehin lii nuuvt kočodum nyeskideijee máksá ‑prinsiip. Luoštuin šaddeh koloh, tastko taid tovâtteijee irâttâsah kärttih haahâđ luoštâvuoigâdvuođâid. Lasaneijee koloh vuod stivrejeh luoštui keeppidmân.
Euromiärálijd arvâlmijd koloi paijaanmist lii väädis adeliđ, tastko epistäđis maailmtile já meid puoh toh koččâmušah, moh lohtâseh uđâsmuvvee kirdempuáldámuš koijâdmân, pyevtitmân já falâmân, lasetteh epivisesvuođâ.
Irâttâsâi pajaneijee koloh uáinojeh kuittâg ääigi mield kulâtteijeehoodijn. Ovdâmerkkân tivrâsub kirdemliipuh pyehtih lasettiđ junájotoluv koijâdem. Lahâasâttâsâi vaikuttâsah láá tondiet ereslágáneh tagarijn kuávluin, main iä lah muulsâiävtuliih jotteemvyevih.
– Jis ovdâmerkkân kirdemjotolâh Laapin já Kreika suolluid juátkoo tego taan räi, te mäksen kärttih loppâloopâst mađhâšeijeeh. Jis vist pajaneijee hadeh kepideh kirdem, te tastoo hááituh juáhášuveh keevâtlávt mađhâšemtuáimeid já kuávlu ekonomian. Puoh hyenemus muulsâiähtu lii tiäđust-uv tot, et šoŋŋâdâhnubástus ij hiđásmittuu ollágin, Kähkönen ciälkká.
Njuolgâdusah vaigutteh Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun eresnáál ko Koskâ-Euroopân
– Laapi mađhâšem uáinust hástun lii, et kirdemjotolâhân iä lah muulsâiävtuh, nubenáál ko Euroopist. Taan ääigi Laapi mađhâšem vuáđuduvá kirden puáttee äššigâššáid, ko vist ucebijd luoštuid tovâtteijee mađhâšemvyevih tietih čuuvtij kuhebijd mađhâšemaaigijd, Kähkönen čielgee.
Kähkönen paijeed tutkâmušâstis koččâmuš sämmilij päikkikuávlu eromâšvuođâst. Kuávlu eellimvyevih láá nanosubbooht čonnum mađhâšem peht puáttee puáđoid, mii lasseet ekonomisii háváduvveevuođâ. Jis mađhâšeijei meeri kiäppán, te talle negatiivliih vaikuttâsah kiärdášuveh.
Kähkönen smietâd, puávtáččij-uv EU robdâkuávlui vuáhádâh (Outermost Regions) faallâđ sämmilij päikkikuávlun pyerebijd vuoigâdvuođâlijd já pooliitlijd čuávdusijd maađhâšmân. Robdâkuávlui vuáhádâh vuáđuduvá kuávlu eromâš tilán já fáálá resursijd já heiviittâllee mekanismijd ovdâmerkkân jotolâhsektorân.
Suomâ ij lamaš EU jeessân talle ko vuáhádâh šoodâi, mut ko Suomâ seervâi unionân, te Åland tile valdui huámášumán eromâš toimâigijn. Kähkösii mield tääl puávtáččij leđe sämikuávlu vuáru.
Šoŋŋâdâhkriisâ muttá pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem
Juho Kähkösii mield šoŋŋâdâhlahâasâttem ij vala merhâšitteht stivrii mađhâšem Tave-Suomâst. Liijká šoŋŋâdâhnubástus njuolgâ vaikuttâsah stivrejeh ääigi mield mađhâšemeellimvyevi korrâsubbooht ko ovdil. Laapist-uv muottuu meeri lii kiäppánâm, já uánánâm tälvi lii kepidâm puáđuid. Ovdánem lii monâmin siämmáá kuávlun ko Ovtâstum aalmugkudij njunoščällee António Gurres arvâlus tast, et maailm lii monâmin ”šoŋŋâdâhhelvit” kulij.
– Jotoluv vuoigâdvuođâliih njuolgâdusah táválávt čavgejuvvojeh viehâ hitásávt. Jotelub nubástusah sättih liijká leđe vyerdimist, ko šoŋŋâdâhriiskah lasaneh. Euroop pijnedâm pakkâseh láá vorâs muštottâs täst. Luoštui keeppidmist hiätá meid tälvimađhâšem, tastko tavekuávlu lieggân jotelubbooht ko mihheen eres kuávluid maailmist, Kähkönen arvâl.
Eromâš mielâkiddiivááh Kähkösii tutkâmušâst láá ton loopân čuákkejum toimâavžuumeh arktisij kuávlui mađhâšemtuáimeid já merideijeid. Toh vuáđuduveh aalmugijkoskâsáid tutkâmuššáid já suu jieijâs sahhiittâlmáid mađhâšem čonâsjuávhuigijn.
Kähkösii mield irâttâsah kolgâččii faallâđ meid palvâlusâid, moh iä lah čonnum muottui miärán. Sij kolgâččii meid árvuštâllâđ kirdemjotoluv koloi pajanem vaikuttâsâid äššigâškoodán já nonniđ kepisčiđđâsijd toimâmvuovijd eromâšávt energia kevttimist já lieggiimist. Siämmást kolgâččij rahttâttâđ mađhâšeijei nubástuvvee lattiimân já lasaneijee pištevâšvuotâvátámâššáid. Kähkönen tiädut meid páihálii ohtsâšpargo merhâšume. Mađhâšemirâttâsah, virgeomâhááh já eres tuáimeeh tarbâšeh suu mielâst eenâb savâstâlmijd tast, moin naalijn kuávlui eellimvyehiráhtus puáhtá rähtiđ maaŋgâpiälágubbon já mon jotelávt muttojeijee tiilijd puávtáččij oovtâst jo muuneeld rahttâttâđ.
Tiäđuh nágáttâllest
Juho Kähkönen lii Avelist vuálgus. Sun lii valmâštum ohtsâškoddetiettui maisterin aalmugijkoskâsij koskâvuođâi syergist Laapi ollâopâttuvvâst ive 2020. Valmâštumes maŋa sun lii stivrim ohtsâšpargo EU-konsortiost, mii ovdedij Euroop ruánáá ovdánem ohjelm.
Kähkönen čaalij náguskirjees Laapi ollâopâttuv tutkâmškoovlâ já Suomâ Kulttuurruttârááju torjuin. Náguskirje lasseen sun uásálistij áárvustonnum Fulbright Arctic Initiative ‑tutkâmohjelmân, mii čuávdá tavekuávlui torvolâšvuotâháástuid.
Käldee:
– Väitös: Ilmastolainsäädännön vaikutukset kohdistuvat maantieteellisesti epätasaisesti (ulapland.fi)
Kove: Marja-Liisa Olthuis