Island jienâst EU-jeessân­vuotâ­ráđá­dâlmij jotkuumist – kuálástem ain kuávdáš äšši

Islandliih jienâsteh puáttee lávvárduv, porgemáánu 29. peeivi, juátká-uv eennâm ráđádâlmijd Euroop union jeessânvuođâst. Saahâ ij kuittâg lah vala tast, šadda-uv Islandist EU jeessân.

Island uusâi EU jesânin ive 2009 fiinaanskriisâ maŋa. Ráđádâlmeh ovdánii maŋgâ ive, mut tastoo EU-jeessânvuođâ epideijee haldâttâs orostitij taid ive 2013. Eromâš vädis äššin paasij kuálástem, mii lii Islandân merhâšittee eellimvyehi já meid kuávdáš äšši aalmuglii identiteet tááhust.

Saahâ lii eromâšávt tast, kii piäsá meridiđ kuáláástmist Island čaasijn. EU-jeessânvuotâ merhâšičij Islandân čonâdâttâm EU ohtsii kuálástempolitiikân. Maaŋgah EU vuástálisteeh paleh-uv tast, et Reykjavik monâttičij uási meridemväldistis já et eres EU-enâmij taampah puáđáččii Island čassijd. Palo lohtâs meid historján: Island já Ovtâstum kunâgâskode kooskâst lâi nuuvt kočodum torskesuáti 1950–1970-lovoin, tastko kuohtuuh enâmeh halijdáin visásmittiđ jieijâs meridemvääldi časijnis.

EU-jeessânvuođâ kyeditteijeeh vist tiädutteh ekonomia já torvolâšvuođâ. Island kulá jo Euroop ekonomiakuávlun já Schengen-kuávlun, nuuvt et tot lii jo tääl maaŋgânáál čonnâsâm eurooplii ohtsâšpaargon. EU-jeessânvuotâ sátáččij kuittâg pyehtiđ ekonomian eenâb stäđisvuođâ já lekkâđ pálgá euro kevttimân. Siämmást nubástum geopooliitlâš tile lii pieijâm islandlijd keččâđ eenâb Euroop kulij. Tave-Atlant torvolâšvuotâ­äšši lii pajanâm Ruošâ suátitooimâi já Ovtâstum staatâi nubástum olgopolitiik keežild.

Island ohtâvuotâ Ovtâstum statâigijn lii huámášittee äšši. Islandist ij lah jieijâs suátiviehâ, mut tot lii Nato jeessân já lii jo kuhháá huksim jieijâs torvolâšvuođâ Ovtâstum staatâi ohtâvuotân. Tääl saahâ lii tast, mon pyerrin Ovtâstum staatâi já Euroop čonnâsume Tave-Atlant torvolâšvuotân annoo.

Meid Brysselist Island jienâstem čuávvoo tárkká. EU uáinust Island ličij eromâš šiev jeessâniävtukkâs: tot lii jáválâš eennâm, ton lahâasâttâsah láá šievnáál oohtânheivejeijeeh EU asâttâsâigijn, já tot kulá Euroop ekonomiakuávlun. EU peeleest lii jo almottum tast, et Island eromâš peelijn lii máhđulâš ráđádâllâđ, mut jeessânvuođâ vuástálistei mielâst taat ij lah vala tuárvi.

Munekoijâdâlmist jienah maneh táásá. Uđâstoimâttâh Reuters toohâm mittedmijn porgemáánust 46 prosentid ulmuin kyedittii ráđádâlmij jotonpieijâm uđđâsist já siämmáá stuorrâ uási vuástálistii tom. Käävci prosentid ulmuin iä lah vala meridâm uáinus. Jis uksâ EU-jeessânvuođâ savâstâlmáid liäkkoo, te kuávdáást lii kuálástem já tot, mon ennuv meridemväldi páácá Islandân olssis já mon ennuv tot adeluvvoo Brysselân.

Käldeeh:
Explainer: What you need to know about Iceland’s EU referendum (www.reuters.com)
Fish, ships and sovereignty: Iceland weighs its European future (www.reuters.com)
EU sees Iceland vote as potential boost for enlargement optics (www.reuters.com)

Kove: Henkjan Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...