Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám, muštâl Taažâ kunâgâsviste. Sun eelij 89-ihásâžžân (1937–2026). Sun jaamij Oslo Rikshospitalet-pyecceiviäsust porgemáánu 28. peeivi tijme 6.35 páihálii ääigi.

Kunâgâs valdui pyecceiviäsun porgemáánu 17. peeivi hemolyytlii anemian lohtâsuvvee komplikaatioi keežild. Taan puácuvuođâst ruopsisseelah tuššeh eromâš jotelávt. Kortisontipšo tovâttij sunjin kolgos čokkâšume roopân, mondiet sun tarbâšij tipšo pyecceiviäsust. Pyecceiviäsupaje ääigi šoddii uđđâ vädisvuođah, ko sun finnij bakteerinfektio vorrâjotemân.

Vala algâohhoost hovi tieđettij, et kunâgâs Harald tile lâi stääđis, mut tuorâstuv poođij uđđâ tiätu, et tile lâi eromâš huolâstuttee.

Kunâgâs tile huánánem keežild Taažâ kunâgâspeerâ já eennâm haldâttâh karttii nubástittiđ suunâttâllum ohjelmis loppâohhoost. Taažâ njunošminister Jonas Gahr Støre macâttij Saksa-määđhis kunâgâs huánánâm tiervâsvuotâtile keežild tuorâstuv. Meid eennâm pispeh maccii tolebiššáá olgoeennâmmäđhistis Taažân.

Harald V lâi Taažâ kunâgâs ive 1991 rääjist, já sun lâi Euroop puárásumos haldâšeijee monark. Suu tiervâsvuotâ tovâttij majemui aigij eromâš ennuv huolâ, já sun valdui maŋgii pyecceiviäsun.

Harald V jäämmim maŋa suu algeest ruvnâprinssâ Haakonist šoodâi tállân uđđâ kunâgâs.

Kove: Kunâgâslanne: Marja-Liisa Olthuis; Kunâgâs Harald V: India njunošminister toimâttâh (GODL-India, Wikimedia Commons); Koveh ovtâstittám: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Nuorâi purrâmuš­valjiimijn ennuv pyeredem­vääri

Nuorah poreh liijkás uccáá ruonnâsijd, muorjijd já heđâlmijd sehe liijkás ennuv ruopsis piärgu já piärgust valmâštum pyevtittâsâid. Tiervâslij purrâmušvaljiimij tohâmist láá siämmáá sullâsiih čuolmah...

Uđđâ nuorttâlâš­kielâlâš párnái­kirje Jåå’ttemneävv lii almostum

Oummu rââst raaj – People Cross the Borders ‑haahâ lii almostittám uđđâ Jåå’ttemneävv-nommâsii kirje (an. Fiävruh), mii máttát párnáid fiävruid nuorttâlâškielân. Kirje oovdânpuáhtá jieškote-uvlágánijd fiävruid,...

Island jienâst EU-jeessân­vuotâ­ráđá­dâlmij jotkuumist – kuálástem ain kuávdáš äšši

Islandliih jienâsteh puáttee lávvárduv, porgemáánu 29. peeivi, juátká-uv eennâm ráđádâlmijd Euroop union jeessânvuođâst. Saahâ ij kuittâg lah vala tast, šadda-uv Islandist EU jeessân. Island uusâi...

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...