Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám, muštâl Taažâ kunâgâsviste. Sun eelij 89-ihásâžžân (1937–2026). Sun jaamij Oslo Rikshospitalet-pyecceiviäsust porgemáánu 28. peeivi tijme 6.35 páihálii ääigi.

Kunâgâs valdui pyecceiviäsun porgemáánu 17. peeivi hemolyytlii anemian lohtâseijee komplikaatioi keežild. Taan puácuvuođâst ruopsisseelah tuššeh eromâš jotelávt. Kortisontipšo tovâttij sunjin kolgos čokkâšume roopân, mondiet sun tarbâšij tipšo pyecceiviäsust. Pyecceiviäsupaje ääigi šoddii uđđâ vädisvuođah, ko sun finnij bakteerinfektio vorrâjotemân.

Vala algâohhoost hovi tieđettij, et kunâgâs Harald tile lâi stääđis, mut tuorâstuv poođij uđđâ tiätu, et tile lâi eromâš huolâstuttee.

Kunâgâs tile huánánem keežild Taažâ kunâgâspeerâ já eennâm haldâttâh karttii nubástittiđ suunâttâllum ohjelmis loppâohhoost. Taažâ njunošminister Jonas Gahr Støre macâttij Saksa-määđhis kunâgâs huánánâm tiervâsvuotâtile keežild tuorâstuv. Meid eennâm pispeh maccii tolebiššáá olgoeennâmmäđhistis Taažân.

Harald V lâi Taažâ kunâgâs ive 1991 rääjist, já sun lâi Euroop puárásumos haldâšeijee monark. Suu tiervâsvuotâ tovâttij majemui aigij eromâš ennuv huolâ, já sun valdui maŋgii pyecceiviäsun.

Harald V jäämmim maŋa suu algeest ruvnâprinssâ Haakonist šoodâi tállân uđđâ kunâgâs.

Kove: Kunâgâslanne: Marja-Liisa Olthuis; Kunâgâs Harald V: India njunošminister toimâttâh (GODL-India, Wikimedia Commons); Kuvij ovtâstittem: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...

Säämi tyejimarkkâneh Anarist

Lii skammâmáánu čiččâd peivi, ko lehâstâm Saijoos uuvsâ Anarist. Lam jiešalnees monâmin kirjeráájun, mut huámášâm, et lam-uv puáttám kaskoo tyejimarkkânij. Muu kirjerájuäšši masa vájálduvá,...