Nuorah poreh liijkás uccáá ruonnâsijd, muorjijd já heđâlmijd sehe liijkás ennuv ruopsis piärgu já piärgust valmâštum pyevtittâsâid. Tiervâslij purrâmušvaljiimij tohâmist láá siämmáá sullâsiih čuolmah ko rävisulmuin-uv, já toi čuávdimân tarbâšuvvojeh ohtsâškodáliih tooimah. Návt čiälgá Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL olášuttem tutkâmušâst.
– Merikoskâsâš purâdemritmâ já maaŋgâpiälásâš purrâmušválju tuárjuh nuorâi vaijeem, šoddâm já ovdánem. Maaŋgah puácuvuođâi riiskâ lasetteijee ääših, tego lijgetiäddu já orgaanvuáháduv kuddumtile, ovdánškyetih jo pärnivuođâst já nuorâvuođâst. Taat tiädut tiervâsvuođâ ovdedeijee purrâmušváálju merhâšume jo pärnivuođâ rääjist, iätá professor Suvi Virtanen.
Tutkâmuš mield nuorah poreh liijkás uccáá tagarijd purrâmušâid, moh ovdedeh tiervâsvuođâ já pirrâs killeelvuođâ. Tágáreh purrâmušah láá ovdâmerkkân myerjih, heđâlmeh, ruonnâseh, ubâjivevalje, palgošadoh já kyeli.
Aalmuglijn purrâmušavžuuttâsâin avžuuttuvvoo, ete ruonnâsijd, muorjijd já heđâlmijd kolgâččij kevttiđ ucemustáá 500–800 grammâd peeivist. THL tutkâmuš mield nuorâi kiävttu lii koskâmiärálávt 252 grammâd ađai peeli avžuuttâsâst. Tuše vittâ prooseent nuorâin poreh ruonnâsijd, muorjijd já heđâlmijd avžuuttâs miäldásávt.
Ruopsis piärgu já piärgust valmâštum pyevtittâsah kiävttojeh ennuv. THL tutkâmušâst 34 prosentid nieidâin já 89 prosentid kaandâin poreh taid eenâb ko 350 grammâd ohhoost, mii lii aalmuglij purrâmušavžuuttâsâi avžuuttâs. Koskâmiärálâš kiävttu ohhoost lii 308 grammâd nieidâin já 637 grammâd kaandâin.
Suhâpeelij lasseen purrâmušvaljiimijn láá iäruh meiddei škovlimtaasij kooskâst. Tutkâmuš mield áámmátoppâlágádâsâin lohhee nuorah poreh ucceeb mere muorjijd já heđâlmijd ko paješkoovlâ já luvâttuv jottee nuorah. Ton lasseen sij poreh eenâb piärgu já piärgust valmâštum pyevtittâsâid sehe juheh eenâb energiajuhâmušâid ko iäráseh.
– Tutkâmušâst vuottum iäruh purrâmuškiävtust suhâpeelij já škovlimtaasij kooskâst tuárjuh uáinu tast, ete tiervâsvuotâiäruh šodâškyetih jo tooláá. Tondiet toi estim já ucedem kannat tiäduttiđ jo nuorâvuođâst, THL eromâštotkee Peppi Haario iätá.
THL mield tiervâslij já kilelis purrâmušvaljiimij ovdedem váátá tooimâid sehe ovtâskâs ulmuin já ohtsâškoddeest. THL ávžoo eereeb iärrás raijiđ párnáid já nuoráid kyeskee epitiervâslij purrâmuškáálvui markkânistem já kieldiđ energiajuhâmušâi vyebdim vuálá 18‑ihásáid. Meiddei nuorâi já nuorâiguin pargee rävisulmui purrâmuštiäđuid kolgâččij nanodiđ.
THL olášutij Nuorâi purrâmuštutkâmuš luuhâmive 2024–2025. Toos uásálistii 12–20-ihásiih nuorah ohtsis 22 kieldâst pirrâ Suomâ. Sahhiittâlmáid purrâmuškevttimist uásálistii 1 975 nuorrâd, já tuávááškoijâdâlmân uásálistii 1 839 nuorrâd.
Käldee:
– Tutkimus: Nuorten ruokavalinnat ovat vielä kaukana terveellisen ja kestävän ruokavalion tavoitteista – uusia yhteiskunnallisia toimia tarvitaan (thl.fi)
Kove: domdomegg (CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons)