Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29 miljardid. Olmoošloho lassaan ain jyehi ive motomáin luvvijn miljovnáin, mut lasanem ij innig lah siämmáá koorâs ko vala 1900‑lovo loopâst. Teoreetlávt lii vyerdimist, et maailm olmoošloho lassaan val 10,4 miljardân ive 2086, jis mihheen stuárráábijd katastrofijd ij tábáhtuu. Ton maŋa populaatio ucoškuát hitásávt.
Ohtâ suijâ olmoošlovo lassaanmân lii eellimave kukkom. Gloobaallávt nisonij eellimäigivuárdámuš lii tääl 76,4 ihheed já almai vuárdámuš 71,2 ihheed. Suomâst taah lovoh láá 85,02 (nisoneh) já 79,8 (almaah). Lovoh vuáđuduveh Worldometer tiäđoid eellimäigivuárdámušâst. Worldometer pyevtit statistiikijd maailmist, já ton siijđoin puáhtá čuávvuđ meid maailm olmoošlovo muttum suullân reaaláigásávt.
Suomâ olmoošlovvoost láá äigikyevdilis tiäđuh uáinusist Digi- já aalmugtiätuvirgáduv seeinist uáinojeijee tavlustuvvâst já meiddei virgáduv viermisiijđoin. Tiätu Suomâ ässeelovvoost kávnoo tääl meid Helsig-Vantaa kirdemkiedi puáttimaula tavlustuvâin. Taam čälidijn Suomâst láá 5 665 279 ässed.
Olmoošlovo lasanem lii älkkeedittám maŋgâi enâmij ekonomisijd máhđulâšvuođâid já pargovyeimi haahâm, mut siämmást tot lii lasettâm huolâ pirrâs killámnaavcâin. Ko olmoošloho lassaan, tarbâšuvvoo eenâb purrâmuš, energia, čääci já aassâmsaje. Eromâšávt stuárráábij kaavpugij jotelis vijđánem já šoŋŋâdâhnubástusâi vaiguttâsah láá pozettâm koččâmuš tast, mon stuorrâ olmoošmere eennâmpállu puáhtá elettiđ. OA já eres aalmugijkoskâsij organisaatioi mield ulmuuh iälusteh tääl jo kuávluin, main čääsi finnim lii jo‑uv ubâ ääigi teikâ koskâttuvâi uhkedum.
Totkei mield čuolmân ij lah tuše olmoošmeeri, pic meid tot, mon ennuv luándu kulâttuvvoo já moin naalijn luándu kulâttem lii juáhášum pirrâ maailm. Ovdâmerkkân riges enâmeh kulâtteh luándu čuuvtij eenâb ko kievhibeh enâmeh. Meid motomij kuávlui olmoošloho lassaan uáli jotelávt, mut motomijn ovdánâm riijkâin šoddâmlovoh láá njeeijâm čuuvtij, nuuvt et ässeejuáhášume aheluvá.
Pegâlmâs säpligiskos paijaan lijgeaalmugistem symbolin
Lijgeaalmugistmist savâstâldijn čujottuvvoo távjá Säpligij alme ‑iskosân, mon ameriklâš elleitotkee John B. Calhoun olášitij 1960–1970-lovvoost. Tot lii tobdos meid noomáin Universe 25. Iskosist säpligáid huksejui piirâs, kost tain lâi valjaht purrâmuš, čääci já syeji, iäge tain lamaš ereskin luánduliih vajaliih, tego pivdeeh teikâ taavdah. Totkee ulmen lâi tiettiđ, maht populaatio lättee talle ko ton vuáđutáárbuh láá tevdum.
Iskos aalgij kavccijn säpligáin: neljijn niŋálâssáin já neljijn orásáin. Vuosmui mánuppojij ääigi populaatio stuárui tego lâi vuordum-uv. Kuuloold populaatio rááhtus kuittâg muttuuškuođij já säpligij lattim muttui. Motomeh säpligeh piälustškuottii aggressiivlávt jieijâs revirijd, já tuárumeh säpligij kooskâst lasanii. Siämmáá ääigi motomeh säpligeh kiäsádâttii sosiaallii kištoost.
Meiddei säpligij siärvuslâš oornig pieđgânškuođij. Säpligeh pokkiidâttii peesij aldasáid, veik eres sajeh iä lam aldagin tievâ. Niŋálâsah hilguu uđâgáidis, já uđâgááh jamâdii. Säpligij lasanem kiäppánškuođij. Calhoun mield siärvus šoodâi tilán, mast táváliih sosiaalliih roolih iä innig toimâm.
Säpligiskos pegâlmâs puáđus lâi nuuvt kočodum ”mučis säpligij” šoddâm. Taah säpligeh iä perustâm sosiaallii elimist. Toh iä kištottâllâm revirijn, iä lasanâm iäge lamaš vuáruvaiguttâsâst iärásijgijn. Toh kevttii iänááš ääigis puurâdmân, uáđimân já tuurhâs tipšomân.
Loppâloopâst säpligpopulaatio stuárui 2 200 säplig räi, veik totkee mield saje ličij lamaš čuuvtij stuárráb populaation. Uđđâ säpligeh iä jur šoddâm, ige populaatio innig puáhtám uđâsmittiđ jieijâs. Tastoo ko majemuuh säpligeh jamâdii, ubâ populaatio tuušâi.
Ulmuid ij njuolgist pyevti verdidiđ säpligáid
Calhoun iskos lii ubâ ääigi pozettâm savâstâllâm tast, mii tábáhtuvá, ko stuorrâ ohtâgâsmeeri iäluust käržis siärvusist. Maaŋgâs láá annaam tom váruttâssân lijgeaalmugistem máhđulijn čuávumušâin.
Totkeeh láá kuittâg várugááh ton tulkkuumist, moin naalijn säpligsiärvus puátuseh heivejeh ulmuid. Ulmui ohtsâškodeh láá čuuvtij kompleksisuboh ko säpligpopulaatioh. Ulmuuh mättih vuáváđ uđđâ teknologiaid, huksiđ ohtsâškodálijd instituutioid já mutteđ eellimpirrâsis vuovijgijn, maid elleeh iä poorgâ.
Puoh lasseen maaŋgah aassâmtilij totkeeh huámášitteh, et maailm stuárráámus hástu ij velttidhánnáá lah olmoošmere stuárrum mut kulâttem lasanem. Maailm staatâin ive kulâttempeivi puátá ain tooleeb já tooleeb. Ovdâmerkkân maaŋgâin ráhtulâšvuotâriijkâin šoddâmlovoh láá jo vyeliguboh ko ässei uđâsmemtääsi, nuuvt et puátteevuođâ huollân lii pyerebeht-uv olmooščeerdâ puárásmem ko ton lijgelasanem.
Veik uáinuh lijgeaalmugistmist juáhášuveh, äššitobdeeh láá kuittâg oovtmielâliih tast, et luánduriggoduvâi kilelis kiävttu lii ohtâ taan ihečyeđe váldukoččâmušâin. Paijeel 8,3 miljard ulmuu maailmist purrâmuš puovtâdem, čääsi finnim, energiakulâttem já luándu maaŋgânálásâšvuođâ siäiluttem väätih ain pyereeb täsitiädu.
Sämmilij jurdâččemvyehi lii muu mielâst uáli jo ávhálâš: kevttiđ luándu tuše tommit ko maid olssis taarbâš.
Kälden Tiede & Taide 1/2026. Suomâ kulttuurruttârááju lostâ
Kove: Justinkunimune (CC0, Wikimedia Commons)