Čällee: Heidi Mattus
Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá?
Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi luámu; keessiv lijjim ain pargoost. Talle mun juuttim párnáákuávttáin masa jyehi ive Kokkolast viiljâ kulen já Oulust uábi kulen. Párnáákyevtis láin talle 2–6 ive.
2011 mun algâttim pargo peivikiäjust. Tast maŋa muu kuhebeh luámuh láá ain lamaš keessiv, syeinimáánu ääigi. Mij ep nuuvt maŋgii innig jottáám kosten olgoláá, eromâšávt ive 2014 maŋa, kuás lijjim uástám tuve siäsástân.
Mutâ mii luámutradition šoodâi eelliđ kárbáin Lemmest. Mij vuolgijm tuuveest Pááđáár rasta já juuvâ pajas. Täin reeisuin-uv láá suotâs muštoh.
Mist lijjii kyehti ääši, moh lijjii puoh tergâdumoseh mii mohheest: vuoijâm já kuálástem. Já puoh pyeremus lâi tot, ete ko mii mokke lâi ain syeinimáánust, te peesâi uágguđ tuš vuoijâmpihtâseh pajalist. Masaba jo jyehi keerdi lijjii kesikumeh eidu mohe ääigi. Ohtii‑uv lâi joba šoŋŋâtiäđáttâs mield polviis šoŋŋâ, mutâ kuittâg peesâim piäiváduvvâst navdâšiđ.
Mottoom ihe tassaaš ettim Violan já Matiasân, teik pivdim sunnust addâgâs, ko jiem vuálgám sunnuin kuussân mađhâšiđ iäváge suái finnim tađe stuárráábijd luámufeeriimijd pic kuohtii tivolist já ohtii Sirkus Finlandiast. Iäráseh ko urruu elimin mäddin Linnanmäkist teikâ olgoenâmijn. Kuohtuuh västidáin masaba ovttáin jienáin, ete ij häittid ollágin, tastko ennuv pyerebeh láá puoh toh luándufeeriimeh oovtâst ko ete ličij čokkám autost já lamaš tobbeen, kost láá ennuv ulmuuh! Suái ain vuordijn Lemmee-mohe. Tot lâi tuođâi-uv mii puohâi luámu njunošvuávám.
Kuáláástmin
Lemmee ko lii nuuvt kezzi maaŋgâi soojij, te maŋgii mist lâi vuoggâ suávist, ko lâim uággumin. Nieidâm ko lijkkui muorâin kuárŋuđ, keččâlij sun ohtii vuogâ suávist finniđ maassâd. Suáhi lâi váhá kavraa, teikâ tegu tävgi, ij arvetävgi mutâ suávitävgi. Tie tot muu nieidâ kuárŋui häppilávt tegu apina, mutâ ij sun kuittâg peessâm nuuvt ollâgâsân, ete ličij finnim vuogâ suávist. Leš‑uv ain suávist, jiem tieđe. Tiem mij smietâim tast maŋa jyehi keerdi lappâd monâdijnân.
Oovtâ keesi láim Lemmest kuávttáá olgišáin. Nieidâm lâi muu viiljâ kulen, tastko tobbeen peesâi raccastiđ. Piäiváš paaštij lieggâsávt, lâi kuálkki. Tállán, ko leirâ lâi vaalmâš, vuolgijm kuálástiđ. Tivreh tánssájii čäsuáivist, já kyeleh toppuu taid. Já muái keččâláim koddeđ täid kuolijd. Keččâláim, keččâláim já ain keččâláim, mutâ ij toppim. Keččâláim molsođ vuogâ, keččâláim puzzâvuoggáin, mutâ kuolijttáá passijm, já nuuvt keevâi meiddei čuávuváá peeivi. Ij ko tothân moonâi-uv nuuvt, ete oovtâ puško muái kuddijm tien mohheest. Na uážžu ervidiđ, ete lâi-uv muu suávvilkoddee alge tuđâvâš toos.
Pärtti
Oppeet lâi äigi vyelgiđ Lemmei. Tävireh lijjii kyevti iijâ várás. Muu uábi alge še vuolgij mii fáárun. Mist lâi oppeet šiev lukko šooŋáin, tegu maŋgii eidu talle lâi: piäivádâh já kesikume. Juuvâ ridoh ko láá čunoiridoh, te jiem lah ennustkin kammuid tarbâšâm tobbeen, pic lam jottáám päljis juolgij. Kumistevileh tuše láá kárbást fáárust. Kaandâkyevtis algijn tállán uágguđ, já muái nieidâinân ceggiiškuođijm telta. Tast maŋa mun halijdim vuoijâđ.
Maassâd telta kuuvl monâdijn lävkkejim monnii oolâ. Vuoi ko tot povčâstij! Tiest lâi lamaš ucce muorâŝ, vissâ suábi kasosâš, mon kiinii lâi kuásnii potkim. Ige tom tiest väzidijn huámášâm. Uáli assaa lâi tot liškepittá, mii jyelgivuáđust luovânij. Párnááh urruu lemin huolâstum, ete maht te tääl. Ij tot vardam, tuše ilâštij, tegu tullânjuovčâ njuáluččij. Pieijim laastar já suhá já steevvil juálgán, já nubbe jyelgi lâi pääljis. Tienávt mun piergiittâllim čuávuváá peeivi ehidispeeivi räi tassaaš ko ettim, ete addâgâs, pággu vyelgiđ ko lii nuuvt väivi leđe. Kalehân sij tiäđust-uv iberdii. Nuuvt šoodâi mohheest uánihub ko lâi tárkuttum. Ep mij táválávt kale oovtâ iijâ tiet vuálgám tohon, aainâs kyehti iijâ koolgâi peessâđ orroođ.
Virde mield
Juuvâ pajas moonâim ain moottoráin, mutâ vuálus Pááđáár kuuvl juuđijm virde mield, meeli val iššeen. Ohtii párnáákyevtis halijdáin moonnâđ maassâdkulij puohčâlmáin já vuoijâmáin. Sunnust lijjii ain fáárust toh tiiŋgah, maid piäjá juálgán ko puohčâliđ áigu, tegu vuoijâmjyelgih talle. Kalehân tot munjin heivij. Ain tyellittälli suái láin kárbá sáátust já uási määđhist talle čääsist. Motomij soojij čääci juuvâst lii nuuvt cuávis, ete tiegu ij pyevti ubâ vuoijâđ. Tot, ete virde mield jotá juuvâ vuálus, lâi suotâs mii puohâi mielâst.
Jyehi keerdi lâim jierestum tast, ete magareh pááruh Páđárist vyerdih. Ijhân tot kárbám lah ko uccâ tiänulâš suuhâmkárbásâš, vissâ 6,5 meetter kukke. Lukko lii lamaš ain fáárust, ko lep peessâm torvolávt tupán.
Ohtii lijjim jieš molsom oljoid motorân. Jiem tieđe, lâi‑uv suijân tot, ete liččim pieijâm liijkás ennuv uđđâ oljo vâi mii, mutâ motomin lâi vaigâd finniđ moottor joton. Tiest šiälmui čapis, assaas suovâ já kullui pávkkám. Kale mij smietâim, ete kalga-uv tuođâi suuvân maccâđ tupán, ubâ Pááđáár rasta. Mutâ ij tarbâšâm, luhhoost.
Muttum mätkivuáváámeh
Párnám lává tääl rävisulmuuh. Jyehi ive lep ain smiettâm, ete jis máhđulâš, te vyelgip oovtâst. Kyehti ive tassaaš lâi käärbis jo laađâs: teltah, uáđđimseehah, evviseh, kiemnih, kuálástempiergâseh, väribensin sehe mij neeljis ađai päärnikyevtis, manje já mun. Já tegu ain, pieggâ tot oolât oppeet. Tuve riddoost oroi, ete ij tot pieggâ nuuvt čoovgâs lah, mutâ ko peesâim jäävri kuuvl já váhá ovdâskulij, te ij ávttám ko jorgettiđ. Pááruh lijjii nuuvt olluuh já käärbis nuuvt tievâ, ete tot lâi eenâb čääsi vyelni ko ton alne.
Kale mij lâim pettâšum, mutâ talle mij meridijm kyeđđiđ ubâ laastâ tupán já vyelgiđ Fáášku nuuvt kuhás ko puátá vuosmuš kuoškâ. Siämmást iäláččijm Vestoo-juuvâst já talle vala sávnuččijm já ijjâdiččijm tuuveest.
Aaibâs suotâs mokke lâi tot‑uv, veikkâ ep peessâmgin Lemmei. Epke lah valagin iällám, epke taan keesigin moonâ. Mutâ jis veikkâ puáttee ive, talle uáiná.
Kove: Heidi Mattus