Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd hárjánâm ohtsâškodde ij kiergân siämmáá jotelávt reagistiđ fáárust. Tahojiermi vuáimálii puáttim ohtâvuođâst ferttee ain koijâdiđ, kost tahojiermi faallâm tiätu puátá. Anarâškielâ tahojiermi ij val čääli mut kale mottoom muudon lohá já ibbeerd.

Merhâšittee uási viermist leijee lyetittettee tiäđust šadda toimâtteijee pargo peht. Toimâtteijee jotá tábáhtumesoojijn, sahhiittâl ulmuid, täärhist faktaid, čuávu vääldikevttim, čuákkee piäđgui leijee tiäđuid jiärmáláid tiätupakettáid já nuuvt ain. Ovdâmerkkân poolitlij ašij já ekonomia tyehin lii toimâtteijee pyevtittem tiätu. Taan pargottáá ohtsâškodálâš tiätu ij jođáččii kuussân kulij.

Liijká maaŋgah tahojiermi-irâttâsah huksejeh toimâidis valmâš materiaalij oolâ, maid toh jiejah iä lah pyevtittâm. Toh ruámusteh tiäđuid já kevttih taid jieijâs uulmán tađe pyerebeht aašijn koijâdhánnáá. Tahojiermi puáhtá kale ovtâstittiđ já oovdânpyehtiđ tiäđu uđđâ häämist, mut tot ij peesâ sahhiittâllâđ ige tot poorgâ tutkâmpargoid. Tot ij oro peerustmin tast, et nuuvtá ruámustum tiätu máksá. Nuuvt kuhháá ko toimâtteijee pargo peht finnee uđđâ käldeid nuuvtá, puoh tuáimá tahojiermi uáinust pyereest.

Mut maht te kiävá, jis siskáldâs puovtâdeijei puáđuh kiäppáneh tahojiermi tiet? Na, vástádâs lii oovtâkiärdán: ollâ tääsi tiäđu meeri kiäppán. Ij lah innig ruttâ puovtâdiđ totkee journalism. Páiháliih uđđâseh kiäppáneh. Vääldi nuárvist leijee ulmuid ij paste čuávvuđ siämmáá tárkká ko ovdil. Tahojiermi puáhtá kale jurâttiđ jo puovtâdum tiäđu, mut tot ij paste porgâđ taggaar pargo, moin naalijn tiätu algâalgâlávt háhhoo. Mut ij lah olmânáál, et teknologisiih vuáđuh čuákkejeh vuáitu, mii puátá nubij pargoin.

Toimâtteijee ij juurdâš nuuvt, et sun ličij tahojiermi vuástálistee. Eidu nubijkulij: tahojiermi lii ávhálâš pargoniävvu meid toimâtteijei. Mun jieš kiävtám ennuv tahojiermi. Mut liijká: jis ohtsâškodde ana áárvust lyetittettee tiäđu, meid tiäđu puovtâdeijei ferttee kavnâđ pištevâš ruttâdemmyenster. Jis puohah hietih toimâttâspargoost, meiddei ton koloh ferttiiččii maksuđ oovtâst. Tahojiermi pasta ain eenâb västidiđ koččâmuššáid, mut tot fáálá ain ucceeb mere lyetittettee tiäđu, mon oolâ lyetittettee vástádâsah huksejuvvojeh.

Koččâmuš ij lah innig tast, maid tahojiermi puáhtá já pasta porgâđ. Koččâmuš lii tast, mii páácá, ko tuođâliih tahheeh láppojeh.

Kove: Engin_Akyurt (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...

Euroop pakkâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi pasepeeivi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...