Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd hárjánâm ohtsâškodde ij kiergân siämmáá jotelávt reagistiđ fáárust. Tahojiermi vuáimálii puáttim ohtâvuođâst ferttee ain koijâdiđ, kost tahojiermi faallâm tiätu puátá. Anarâškielâ tahojiermi ij val čääli mut kale mottoom muudon lohá já ibbeerd.

Merhâšittee uási viermist leijee lyetittettee tiäđust šadda toimâtteijee pargo peht. Toimâtteijee jotá tábáhtumesoojijn, sahhiittâl ulmuid, täärhist faktaid, čuávu vääldikevttim, čuákkee piäđgui leijee tiäđuid jiärmáláid tiätupakettáid já nuuvt ain. Ovdâmerkkân poolitlij ašij já ekonomia tyehin lii toimâtteijee pyevtittem tiätu. Taan pargottáá ohtsâškodálâš tiätu ij jođáččii kuussân kulij.

Liijká maaŋgah tahojiermi-irâttâsah huksejeh toimâidis valmâš materiaalij oolâ, maid toh jiejah iä lah pyevtittâm. Toh ruámusteh tiäđuid já kevttih taid jieijâs uulmán tađe pyerebeht aašijn koijâdhánnáá. Tahojiermi puáhtá kale ovtâstittiđ já oovdânpyehtiđ tiäđu uđđâ häämist, mut tot ij peesâ sahhiittâllâđ ige tot poorgâ tutkâmpargoid. Tot ij oro peerustmin tast, et nuuvtá ruámustum tiätu máksá. Nuuvt kuhháá ko toimâtteijee pargo peht finnee uđđâ käldeid nuuvtá, puoh tuáimá tahojiermi uáinust pyereest.

Mut maht te kiävá, jis siskáldâs puovtâdeijei puáđuh kiäppáneh tahojiermi tiet? Na, vástádâs lii oovtâkiärdán: ollâ tääsi tiäđu meeri kiäppán. Ij lah innig ruttâ puovtâdiđ totkee journalism. Páiháliih uđđâseh kiäppáneh. Vääldi nuárvist leijee ulmuid ij paste čuávvuđ siämmáá tárkká ko ovdil. Tahojiermi puáhtá kale jurâttiđ jo puovtâdum tiäđu, mut tot ij paste porgâđ taggaar pargo, moin naalijn tiätu algâalgâlávt háhhoo. Mut ij lah olmânáál, et teknologisiih vuáđuh čuákkejeh vuáitu, mii puátá nubij pargoin.

Toimâtteijee ij juurdâš nuuvt, et sun ličij tahojiermi vuástálistee. Eidu nubijkulij: tahojiermi lii ávhálâš pargoniävvu meid toimâtteijei. Mun jieš kiävtám ennuv tahojiermi. Mut liijká: jis ohtsâškodde ana áárvust lyetittettee tiäđu, meid tiäđu puovtâdeijei ferttee kavnâđ pištevâš ruttâdemmyenster. Jis puohah hietih toimâttâspargoost, meiddei ton koloh ferttiiččii maksuđ oovtâst. Tahojiermi pasta ain eenâb västidiđ koččâmuššáid, mut tot fáálá ain ucceeb mere lyetittettee tiäđu, mon oolâ lyetittettee vástádâsah huksejuvvojeh.

Koččâmuš ij lah innig tast, maid tahojiermi puáhtá já pasta porgâđ. Koččâmuš lii tast, mii páácá, ko tuođâliih tahheeh láppojeh.

Kove: Engin_Akyurt (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...