Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd hárjánâm ohtsâškodde ij kiergân siämmáá jotelávt reagistiđ fáárust. Tahojiermi vuáimálii puáttim ohtâvuođâst ferttee ain koijâdiđ, kost tahojiermi faallâm tiätu puátá. Anarâškielâ tahojiermi ij val čääli mut kale mottoom muudon lohá já ibbeerd.

Merhâšittee uási viermist leijee lyetittettee tiäđust šadda toimâtteijee pargo peht. Toimâtteijee jotá tábáhtumesoojijn, sahhiittâl ulmuid, täärhist faktaid, čuávu vääldikevttim, čuákkee piäđgui leijee tiäđuid jiärmáláid tiätupakettáid já nuuvt ain. Ovdâmerkkân politlij ašij já ekonomia tyehin lii toimâtteijee pyevtittem tiätu. Taan pargottáá ohtsâškodálâš tiätu ij jođáččii kuussân kulij.

Liijká maaŋgah tahojiermi-irâttâsah huksejeh toimâidis valmâš materiaalij oolâ, maid toh jiejah iä lah pyevtittâm. Toh ruámusteh tiäđuid já kevttih taid jieijâs uulmán tađe pyerebeht aašijn koijâdhánnáá. Tahojiermi puáhtá kale ovtâstittiđ já oovdânpyehtiđ tiäđu uđđâ häämist, mut tot ij peesâ sahhiittâllâđ ige tot poorgâ tutkâmpargoid. Tot ij oro peerustmin tast, et nuuvtá ruámustum tiätu máksá. Nuuvt kuhháá ko toimâtteijee pargo peht finnee uđđâ käldeid nuuvtá, puoh tuáimá tahojiermi uáinust pyereest.

Mut maht te kiävá, jis siskáldâs puovtâdeijei puáđuh kiäppáneh tahojiermi tiet? Na, vástádâs lii oovtâkiärdán: ollâ tääsi tiäđu meeri kiäppán. Ij lah innig ruttâ puovtâdiđ totkee journalism. Páiháliih uđđâseh kiäppáneh. Vääldi nuárvist leijee ulmuid ij paste čuávvuđ siämmáá tárkká ko ovdil. Tahojiermi puáhtá kale jurâttiđ jo puovtâdum tiäđu, mut tot ij paste porgâđ taggaar pargo, moin naalijn tiätu algâalgâlávt háhhoo. Mut ij lah olmânáál, et teknologisiih vuáđuh čuákkejeh vuáitu, mii puátá nubij pargoin.

Toimâtteijee ij juurdâš nuuvt, et sun ličij tahojiermi vuástálistee. Eidu nubijkulij: tahojiermi lii ávhálâš pargoniävvu meid toimâtteijei. Mun jieš kiävtám ennuv tahojiermi. Mut liijká: jis ohtsâškodde ana áárvust lyetittettee tiäđu, meid tiäđu puovtâdeijei ferttee kavnâđ pištevâš ruttâdemmyenster. Jis puohah hietih toimâttâspargoost, meiddei ton koloh ferttiiččii maksuđ oovtâst. Tahojiermi pasta ain eenâb västidiđ koččâmuššáid, mut tot fáálá ain ucceeb mere lyetittettee tiäđu, mon oolâ lyetittettee vástádâsah huksejuvvojeh.

Koččâmuš ij lah innig tast, maid tahojiermi puáhtá já pasta porgâđ. Koččâmuš lii tast, mii páácá, ko tuođâliih tahheeh láppojeh.

Kove: Engin_Akyurt (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...