Ruošâ volliittemsuáđi tiet maaŋgah ukrainaliih iä innig haalijd kevttiđ ruošâkielâ. Patâreijei aargâst kielâ lii merhâšittee äšši.
Kielâvaljiimeh iä lah neutraaleh, iätá ollâopâttâhlehtor Maria Frick Oulu ollâopâttuvvâst. Sun joođeet Suomâ Akatemia ruttâdem haavâ Kieli ja sosiaalinen vuorovaikutus sodassa ja maanpaossa, mast lii tutkum kielâ merhâšume spiehâstâhlijn eellimtiilijn.
Ivemolsom 2022–2023 ääigi Frick toovâi koijâdâllâm jieijâs pargoskipárijgijn. Toos västidii paijeel 1 600 Suomâst ässee ukrainalâžžâd. Ton lasseen totkeejuávkku sahhiittâlâi sii. Vástádâsâin poođij oovdân, et ruošâkielâ kiävttu syemmilii kielâmaisemist sáttá pozettiđ negatiivlijd tobdoid.
Ukrainaliih láá tääl Suomâ kuđâdin stuárráámus kielâjuávkku, já koijâdâllâm mield sist iänááš ulmuuh aiguu pääcciđ Suomân. Siämmáá ääigi Ruošâ volliittemsuáti lii toohâm kielâst meid pooliitlii já persovnlii koččâmuš. Veikâ maaŋgah ukrainaliih mättih ruošâkielâ, tot ij Frick mield meerhâš tom, et sij halijdiččii tom kevttiđ.
– Vuáruvaiguttâstiileest mij ain hammiistâllâp kielâpirrâs nube ulmui. Tast, mon kielâ mij sárnup teikâ mon kielân mij čäällip, sáttá leđe vuáimálâš vaiguttâs tobdoid, Frick čielgee.
Totkeeh piäránkulluutteh kielâlii sensitiivlâšvuođâ, moin uáivilduvvoo nahcâ iberdiđ jieijâs sänivaljiimij vaiguttâsâid já moin čáittoo empatia nuubán.
Kielâlâš sensitiivlâšvuotâ tarbâšuvvoo njunáluvâi tábáhtuvvee kommunikaatiost, virgeomâhâškielâst, kávpálij tuáimei já mediai kielâkevttimist já eres almolijn teevstâin já uápástusâin. Ovdâmerkkân tulkkuumij ohtâvuođâst patâreijeeh sättih poollâđ, et tulkkoo-uv etnisâš ryeššilâš sii aašijd olmânáál, iätá náguskirjetotkee Eduard Diladi, kote totká tulkkumfiäránijd.
Suáti lii muttám ulmui uáinuid kielâ háárán
Tutkâmušâst poođij uáinusân västideijei tuoivâ tast, et ukrainakielâ kevttuuččij eenâb já ruošâkielâ ucceeb.
– Suáti lii koŋkreetlávt muttám ulmui jurduid kielâ háárán, iätá haahân uásálistám professor Yan Kapranov. Sun parga VIZJA-ollâopâttuvvâst Varsovast.
– Sovjetlito ääigi Ukraina irâttui tohhuđ ryeššilâžžân, já maaŋgâs mulsuu kielâs ukrainakielâst ruošâkielân. Tááláá Ukrainast láá sehe kuávlui miäldásiih já ovtâskâs ulmui koskâsiih iäruh ukraina- já ruošâkielâ kevttimist. Virgálâš kielâ lii kuittâg ukrainakielâ, já virgeomâhâšääših hoittájuvvojeh ukrainakielân, Kapranov muštâl.
Totkei mield Suomâst-uv ličij pyeri kiddiđ huámášume virgeomâhâškuáhtáámáid. Koijâdâlmijn já sahhiittâlmijn poođij maŋgii oovdân tile, mast ašijgijn poorgâi ruošâkielâlâš máttáátteijee teikâ tulkkâ. Puoh keevâtliih čuávduseh iä lam empaatliih: ulmuuh láá patârâm pommitmijd já monâttâm aldemuidis, te talle ruošâkielâ kuullâm sáttá tubduđ sijjân uhken.
– Tot meerhâš ennuv, magareh kielah almolijn soojijn kullojeh, já virgeulmuin lii máhđulâšvuotâ vaikuttiđ aššijd, Maria Frick huámášut.
Sun tiädut meid, et kielâlâš sensitiivlâšvuotâ iä vaađâ rááhtuslijd nubástusâid, mut tot puáhtá oinuđ smavvâ tavoin, moigijn puáhtá älkkeedittiđ páiháidittem já lasettiđ torvolâšvuođâ tobdo.
– Solidaarlâšvuođâ puáhtá oovtâkiärdánávt čäittiđ valjiimáin ukrainakielâ jurgâlusâin teikâ máttááttâlmáin kielâ mottoom säne verd. Tehelumos lii viestâdiđ, et mij uáinip tii já kunnijâttep tii.
Maria Frick tuáivu, et kielâlii sensitiivlâšvuotân kiddejuuččij eenâb huámášume kieldâin, škoovlâin já almolii viestâdmist.
– Koččâmuš ij lah tuše kielâst pic tast, maggaar vuástáväldim Suomâ fáálá uđđâ ässeidis. Siämmáš kuáská meid eres kieláid. Uđđâ teknologiah pyeredeh máhđulâšvuođâid kielâlii maaŋgâpiäláášvuođâ lasseetmân sehe priivaatlávt já almolijn tiilijn.
Käldee:
– Ukrainalla meneillään laajamittainen kielenvaihto – venäjä halutaan korvata ukrainalla (www.oulu.fi)
Kove: Dobrych (CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons)