Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis

Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive

Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii láávdástmeh kuulmâ sämikielân, kieldâhovdâ Tommi Kasurisii já kuávlukoddehovdâ Hannu Takkula sahâvuáruh sehe Veli-Pekka LehtolaJaakko Peltomaa čäällim Ihmisten Inari, Kohtaamisten maa ‑kirje almostittem. Juhletilálâšvuođâ jođettij nuorâ anarâš Ainomaija Mäenpää. Juuhlán lâi kieldâláid nuuvtá linjášautojođettem Avelist.

Aanaar kieldâ juhlom algâttui jo loppâive 2025, já tot pištá ubâ ive 2026. Kieldâ lii koččom puoh aanaarlijd, tuáimeid, kyláid, seervijd já irâttâsâid fáárun juhleive vuáváámân já olášutmân. Juhleihe uáinoo Aanaar siijdâin maaŋgâpiälásij ohjelmij häämist, já taah ohjelmeh fäälih tábáhtuumijd puohahasáid. Ulmen lii šoddâdiđ juhleive ääigi tábáhtumeäärbi, mii juátkoo val juhleive nuuhâm maŋa‑uv.

Ovdil njunošjuhle älgim kieldâhovdâ Tommi Kasurinen eeđâi, et kieldâ vuárdá 250 kyessid juuhlán. Sun lii jieš čuávvum juuhlij orniistâllâm tabeláá, mut stuorrâ juávkku lii lamaš rähtimin juhle.

– Mij [kieldâliih] kolgâččijm iberdiđ, ete mist lii fiijnâ kieldâ já šiev puátteevuotâ. Já ko váhá lasettep siärvuslâšvuođâ, ovdánep, lasettep mađhâšem mášulávt, anneep ävkkin ärbivuáválijd iäláttâsâid já eres ánsášemkäldeid, te mist lii pyeri leđe tääbbin vala čuávuváid 150 ihheed, Kasurinen eeđâi.

Kieldâstiivrâ saavâjođetteijee Jari Huotari eeđâi, ete taat lii keesi täsnipuddâ. Suu mielâst juhle lâi luáttámušulmuid-uv tehálâš tábáhtume ovdil kesiluámu. Huotari avžuuttij kieldâlijd ain uásálistiđ viššâlávt Aanaar 150 ihheed ‑juhletábáhtussáid. Ovdâmerkkân Aanaar-ohoin lii vala puátimin veikkâ mii eromâšijd.

Juhlesaavah já tiervâttâsah

Juhlesavâstis kieldâhovdâ muštâlij, ete iivij ääigi mihheen ij lah kuittâg ennuv muttum. 150 ihheed tassaaš eidu vuáđudum kieldâ hástun lijjii ovdâmerkkân luovâspennuuh já toi tovâttem vahâgeh puásui-iälun, piervâldeijee luddijd já mađhâšeijeid.

Kuávlukoddehovdâ Hannu Takkula muštâlij jieijâs sahâvuárust, ete Aanaar eromâš kievrâvuottân lii lamaš äppi ovtâstittiđ ärbivyevi já puátteevuođâ. Sun meid eeđâi, ete Aanaar stuárráámus vyeimi iä lah tuše uáinuseh pic ulmuuh.

Veli-Pekka Lehtola já Jaakko Peltomaa muštâláin Ihmisten Inari, Kohtaamisten maa ‑kirjees čälimist. Sunnuu čäällimproojeekt aalgij kyehti, kulmâ ive tassaaš ko juhlij vuávám aalgij. Kirje vuáđđun lii ive 2003 almostum vijđes páihálâš historjákirje, mii nohá ihán 1952. Veli-Pekka Lehtola valdâlij, et taat lâi lusis kirje, já tondiet uđđâ kirje koolgâi šoddâđ keppisubbon luuhâđ.

Uđđâ kirje muštâl mii jieččân ääigist adai elimist 1950-lovvoost kiddâ 1980-lohon. Veli-Pekka Lehtola lii čáállám kiirján historjá kieldâ nubástusâin já jotkuumijn. Jaakko Peltomaa lii porgâm sahhiittâlmijgijn, moh oleh 40–50 ihheed ääigist maŋaskulij já motomin meid kukkeláá. Ton lasseen kirjeest láá meid ovtâskâs artikkâleh eres čällein. Sijjân kuleh Rauna Anneli Aikio, Pekka Harve, Irja Jefremoff, Matti Kukkola, Annikki Salonen, Vesa Puuronen, Kai J. Rantanen, Ari Savikko, Jyri Salonen, Ville Vaarala ja Veikko Väänänen. Kirjeest lii lamaš toimâttâskodde, mon saavâjođetteijen lii toimâm Aanaar čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen.

Veli-Pekka Lehtola peesâi vuosmuu tove tolliđ kieđâstis jieijâs uđđâ kirje Ihmisten Inari, Kohtaamisten maa eidu ovdil váldujuhle älgim. Kove: Marja-Liisa Olthuis

Uásálisteeh puohtii meid tiervâttâsâid Aanaar kieldân. Taid láin väldimin vuástá kieldâhovdâ Tommi Kasurinen já kieldâstiivrâ saavâjođetteijee Jari Huotari. Kirkkohiärrá Tuomo Huusko puovtij kieldân Aanaar servikode tiervuođâid já muštâlij, et love ive keččin Aanaar servikodde-uv tiävdá 150 ihheed. Sun keigij kieldân Piälbáájäävri kirho historjákirje.

Aanaar servikode kirkkohiärrá Tuomo Huusko pyehtimin servikode luhotuáivuttâsâid. Čižetpeln Jari Huotari já Tommi Kasurinen. Kove: Marja-Liisa Olthuis

Muusik

Juhleest puoh Suomâ sämikielah kullojii muusikčáittusijn, ko Ulla Pirttijärvi Uldain, Anna MorottajaAnna Lumikivi-Lemmetty lávdástii.

Kyesih já káhvástâllâm

TerttuRiitta Junttila Avelist sehe Heli Seppänen, oovdeb avveellâš Salost, lijjii puáttám juuhlán kuldâliđ eromâšávt Ivalon Laulumiehet ‑kuoro. Sij vuordii meid historjáuási. Terttu Junttila vist lâi vuárdám jo kuhháá, vâi pesâččij uáiniđ oppeet čepis Avveel čaittâleijei Kuáppilist muštâleijee čaitâlmâs.

Heli Seppänen, Terttu Junttila já Riitta Junttila. Kove: Henna Tervaniemi

Juhlekuosijn Marja Männistö vuordij, ete sun piäsá luuhâđ esken almostum kirje. Sun še halijdij kieldân eenâb siärvuslâšvuođâ. Anna Koskela lâi uápásmum kiirján jo uánihávt, tastko luáttámušulmuuh finnejii kirje jo ovdil ton virgálii almostittem. Suu mielâst kirje lii pyeri já keppis luuhâđ, ko tast láá uánihâš mainâšeh. Eromâšávt sun lii lijkkum luuhâđ Aanaarjäävri muštâlusâin.

Sinikka Saraspää lâi puáttám juhlođ 150‑ihásii päikkikieldâs. Sun lâi moovtâ tággáár fiijnâ juhleest. Siämmááh tobdoh lijjii eres-uv uásálistein.

Sinikka Saraspää. Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kuhes juhle-eehid

Eehid nuuvâi Aanaarjäävri-ohtsâšlavlui oovtâst Ivalon Laulumiehet ‑kuoroin. Kuoro jođetteijee lii Katri Kittilä. Kuoro meid algâttij eehid lávlumáin Saijoos aulast. Juhle piištij ehidist pel oovce räi. Olgon pááikán monâdijnis-uv ulmuuh val savâstâllii tast, mon hävskis juuhlijd Aanaar kieldâ lâi ornim, já sij aiguu kale uásálistiđ puátteid-uv tábáhtussáid jieijâs máhđulâšvuođâi mield.

Paddim juhletilálâšvuođâst puáhtá keččâđ Yle Areenast.
Lasetiäđuid Aanaar 150‑ivveest puáhtá luuhâđ Inari150-siijđoin.

Artikkâlkove: Henna Tervaniemi

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroop pakkâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi pasepeeivi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...