Euroop pakkâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi pasepeeivi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs lii suullân 20 cekkid.

Paahâ lasseen sáttá arveđ. Vástuppeeivi já lávurduv koskâsii iijâ Viestâr- já Maadâ-Suomâst arva tyebbin tääbbin, mutâ lávurdâhpeeivi lii fiärttu já piäivádâh. Laapist vist ripsá tyebbin tääbbin. Pasepeeivi viestârist puátá uđđâ piäđguiarvekuávlu, já mäddin sáttá koskâstiđ.

Oholoopâ ääigi Pohjanmaast lii vyeimist iŋádâhtullâváruttâs já Maadâviestâr-Suomâst lii ollâ UV-áárvu váruttâs. Pasepeeivi lii vyeimist meid pakkâváruttâs Maadâviestâr-Suomâst já korrâ äijih váruttâs Koskâ-Suomâst. Vyeimist orroo váruttâsâid (suomâkielân) puáhtá tärhistiđ Áimutiettuu lágádâs siijđoin.

Euroop killáá pakkâsist

Euroopist lii lamaš eromâš pakkâ algâkeesi. Majebaargâ liegâsvuotâ pajanij Ranskaast joba 44,3 ciäkán. Pirrâmpeeivi koskâmiärálâš liegâsvuotâ vist lâi 29,4 cekkid, mii lii puoh alemus, mii Ranskaast lii kuássin mittedum. Stuorrâ-Britanniast kesimáánu liegâsvuotâulâttâsah cyevkkejuvvojii koskoho já oppeet tállán tuorâstuv, kuás Maadâviestâr-Eŋlandist liegâsvuotâmittár čaaitij 36,4 cekkid.

Ulmuuh láá meid jáámmám paahâ keežild. Áárvu mield Espanjast joba paijeel 200 olmožid ležeh jáámmám paahâ tiet pasepeeivi já koskoho koskâsii ääigi. Ranskaast aainâs-uv 48 olmožid láá hevvânâm, ko sij láá irâttâm patâriđ paahâ čáácán. Ton lasseen ohtsis kulmâ párnáá láá jáámmám tyeldee auton. Saksaast majemui muádi peeivi siste paijeel 20 ulmuu jämimeh láá lohtâsâm vuoijâmân, já Italiast pakkâ šooŋâ keežild ruáppánii ohtsis viiđâs koskoho.

Pakkâ hettee meid ovdâmerkkân heđâlmij já eres šadoi šoddâm, mii vist paajeed toid lohtâseijee pyevtittâsâi hoodijd. Ton lasseen liegâsvuotâ lii ovdâmerkkân kiddim škoovlâid já pargosoojijd.

Ovtâstum aalmugij šoŋŋâdâhhoovdâ Simon Stiell mielâst pakkâpaje muštâl já muštoot šoŋŋâdâhnubástus riiskâin.

– Euroop korrâ pakkâpaje tyehin lii šoŋŋâdâhkriisâ. Tot lii puoh uđđâsumos hadde, maid mij mäksip tast, ete fossiilliih puáldimamnâseh paseh mii plaaneet. Škoovlah toppâseh, riskâjuávkun kullee ulmuuh jäämih, ekonomia pivâstud. Tággáár šoŋŋâdâhkriisâ lii keevâtlávt, já mij lep tuše aalgâst, Stiell iätá.

Käldeeh:
Euroopan helteiden rippeitä yltää Suomeen viikonloppuna ja alkuviikolla (www.ilmatieteenlaitos.fi)
Kovat helteet jatkuvat Euroopassa (yle.fi)
’Ditch your routine’ warning as Europe’s deadly heatwave takes its toll (www.reuters.com)
Britain breaks June temperature record as deadly heatwave grips Europe (www.reuters.com)
Helleaalto liitetty yli 200 kuolemantapaukseen Espanjassa (yle.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...