Euroop pakkâ šoŋŋâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pasepeeivi pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs lii suullân 20 cekkid.

Pakkâs lasseen sáttá arveđ. Vástuppeeivi já lávurduv koskâsii iijâ Viestâr- já Maadâ-Suomâst arva tyebbin tääbbin, mutâ lávurdâhpeeivi lii fiärttu já piäivádâh. Laapist vist ripsá tyebbin tääbbin. Pasepeeivi viestârist puátá uđđâ piäđguiarvekuávlu, já mäddin sáttá koskâstiđ.

Oholoopâ ääigi Pohjanmaast lii vyeimist iŋádâhtullâváruttâs já Maadâviestâr-Suomâst lii ollâ UV-áárvu váruttâs. Pasepeeivi lii vyeimist meid pakkâváruttâs Maadâviestâr-Suomâst já korrâ äijih váruttâs Koskâ-Suomâst. Vyeimist orroo váruttâsâid (suomâkielân) puáhtá tärhistiđ Áimutiettuu lágádâs siijđoin.

Euroop killáá pakkâsist

Euroopist lii lamaš eromâš pakkâ algâkeesi. Majebaargâ liegâsvuotâ pajanij Ranskaast joba 44,3 ciäkán. Pirrâmpeeivi koskâmiärálâš liegâsvuotâ vist lâi 29,4 cekkid, mii lii puoh alemus, mii Ranskaast lii kuássin mittedum. Stuorrâ-Britanniast kesimáánu liegâsvuotâulâttâsah cyevkkejuvvojii koskoho já oppeet tállán tuorâstuv, kuás Maadâviestâr-Eŋlandist liegâsvuotâmittár čaaitij 36,4 cekkid.

Ulmuuh láá meid jáámmám pakkâ šooŋâ keežild. Áárvu mield Espanjast joba paijeel 200 olmožid ležeh jáámmám pakkâsij tiet pasepeeivi já koskoho koskâsii ääigi. Ranskaast aainâs 48 olmožid láá hevvânâm, ko sij láá irâttâm patâriđ pakkâsijd čáácán. Ton lasseen ohtsis kulmâ párnáá láá jáámmám pakkâ auton. Saksaast majemui muádi peeivi siste paijeel 20 ulmuu jämimeh láá lohtâsâm vuoijâmân, já Italiast pakkâ šooŋâ keežild ruáppánii ohtsis vittâ ulmuu koskoho.

Pakkâ šoŋŋâ hettee meid ovdâmerkkân heđâlmij já eres šadoi šoddâm, mii vist paajeed toid lohtâseijee pyevtittâsâi hoodijd. Ton lasseen liegâsvuotâ lii ovdâmerkkân kiddim škoovlâid já pargosoojijd.

Ovtâstum aalmugij šoŋŋâdâhhoovdâ Simon Stiell mielâst pakkâpaje muštâl já muštoot šoŋŋâdâhnubástus riiskâin.

– Euroop korrâ pakkâpaje tyehin lii šoŋŋâdâhkriisâ. Tot lii puoh uđđâsumos hadde, maid mij mäksip tast, ete fossiilliih puáldimamnâseh paseh mii plaaneet. Škoovlah toppâseh, riskâjuávkun kullee ulmuuh jäämih, ekonomia pivâstud. Tággáár šoŋŋâdâhkriisâ lii keevâtlávt, já mij lep tuše aalgâst, Stiell iätá.

Käldeeh:
Euroopan helteiden rippeitä yltää Suomeen viikonloppuna ja alkuviikolla (www.ilmatieteenlaitos.fi)
Kovat helteet jatkuvat Euroopassa (yle.fi)
’Ditch your routine’ warning as Europe’s deadly heatwave takes its toll (www.reuters.com)
Britain breaks June temperature record as deadly heatwave grips Europe (www.reuters.com)
Helleaalto liitetty yli 200 kuolemantapaukseen Espanjassa (yle.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...