Suáti ij lekken nuuvt kukken – drooniaiccâmeh huolâs­tutteh

Lii lamaš tuše ääigi koččâmuš, kuás te Ruošâ já Ukraina suáti stirccáá rajij rasta Suomâ pel-uv. Tääl tot lii tábáhtum, ko Maadânuorttii-Suomân koččii kyehti drooni njuhčâmáánu loopâst. Nubbe drooni koočâi Kouvola taavaabel já nubbe Luumäkin. Virgeomâhái tiäđáttâs mield taah droonih lijjii ukrainaliih. Tábáhtus totkoo epidettee kuávluluávkkáámin, já tutkâm pištá maŋgâ oho. Kuálmád-uv drooni-iäpádâs lâi Kouvolast, mut taat suovâ poođij ruskij puáldimist.

Kouvolan koččâm drooni tohhui varâtteemmin päävkitmáin, tastko epidui, et tot kuodij päävkithánnáás taištâlemnjune. Luhhoost kuábáškin drooni ij tovâttâm magarijdgin vahâgijd. Páiháliih ulmuuh lijjii pevhištum já suorgânâm tábáhtus keežild – vissâ sij eenâb ko eres ässeeh Suomâst.

Ukraina president Volodymyr Zelenskyi lii sárnum Suomâ presidentáin Alexander Stubbijn, já Ukraina lii áánnum tábáhtus addâgâs. Ruošâ navigistemsysteem hettee nuuvt ennuv, et droonih čájádeh toid vuávájum pálgáinis. Äššitobdei mield droonih láá sáttám čájádiđ Suomân jo-uv teknisii váádu teikâ tátulii hettim keežild. Suomâst ij virgeomâhái mield lah tábáhtume tiet liijkágin mihheen aakuutlijd suáldátlijd uuhkijd.

Suomâ lii taan räi varjâlum tágárijn tiilijn, mut tääl drooniuhke lii valdum tuođâst. Sisministeriö lii pieijâm joton haavâ, mast Etikuávdáá 112 Suomi ‑heiviittâsân ráhtoo uđđâ jiešvuotâ, mii váruttičij ááimust puáttee uhkeest.

Suáldát- já siiviilkiävtun uáivildum droonih sättih leđe uáli siämmáálágáneh, nuuvt et toi iäruttem sáttá leđe hastâleijee. Puoh epidittee enâmân koččâm droonijn kalga suáittiđ etikuávdážân. Nuuvt kočodum čurmânjuolgâdus lii tääl adelum: Jis uáiná drooni, mii lii styeres teikâ smavvâ kirdemmaašin mattsâš, räänis teikâ čappâd, iäge tast lah čuovah, te koččâmuš lii Piäluštâsvuoimij mield viehâ vissásávt suáldátkiävtun uáivildum droonist.

Maid porgâđ, jis áiccá drooni?

Uđđâ ravvui mield ferttee tállân sirduđ siisâ, jis etitiäđáttâs peht finnee tiäđáttâs varâlii droonist teikâ jis jieš uáiná teikâ kulá drooni, mii huolâstut. Siste lii pyeri orroođ kaskoo rakânâs já kukken laasâin. Jis ij peesâ siisâ, te ferttee uuccâđ suoijiis saje.

Drooniaiccâmijn kalga suáittiđ etinumerân, jis

– áiccá drooni taggaar kuávlust, kost kirdettem lii kieldum

– kávná enâmân koččâm drooni

– uáiná drooni kirdemin tehelii saje aldasijn.

Tagareh sajeh láá ovdâmerkkân vyeimilágádâsah, kirdemkiedih, hamâneh, čäciputestemlágádâsah sehe stuorrâ tiätujotolâh- teikâ virgeomâhâškuávdááh.

Drooni kavnumsaje, kove já eres tiäđuid ij uážu jyehiđ olgoskulij ovdâmerkkân sosiaallii mediast. Jis kiinii puátá aldasáid, te suu kalga váruttiđ. Pyeremus lii suáittiđ etikuávdážân Suomi 112 ‑heiviittâs peht. Talle etikuávdáš tállân uáiná suáittee saje. Jieš ij mudoigin uážu moonnâđ drooni alda, tastko tot sáttá máhđulávt pävkittiđ.

Käldeeh:
Viranomaisten ohjeita droonihavaintojen varalle (intermin.fi)
Puolustusvoimat: Näin tunnistat sotilasdroonin (iltalehti.fi)
Valtonen: Suomi ei vaadi Ukrainaa keskeyttämään iskuja Venäjän öljysektoriin (yle.fi)
Zelenskyi puhui Stubbin kanssa Suomeen päätyneistä lennokeista – Stubb välitti tiukan viestin (www.is.fi)

Kove: kallerna (Wikimedia Commons)

Uuđâs tivvum 25.6.2026 tme 17.22: Uđđâsist luuvâi ovdil, ete droonih koččii Maadâviestâr-Suomân.

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...