Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist.

Tuáhtáreh láá čáállám ávus reeivâ eennâm tiervâsvuotâministeriön. Ton mield tuáhtárij vuástáväldimist puátá ain eenâb oovdân taggaar tile, et ulmuin láá meendu stuorrâ vuárdámušah luándulii äpittemesvuođâ älgim tuođânálásâšvuođâst já šovâttem luhostuumeest.

Eromâšávt nissoon ave vaikuttâs šoohânmân puátá maŋgâsân olâttâssân. Tuáhtárij mield 40‑ihásii nisonist máhđulâšvuotâ šoddâđ äpitteemmin oovtâ mánusâšjuurrâm ääigi lii koskâmiärálávt vittâ prooseent. Maaŋgâs kuleh taam esken tiipšon puáđidijnis.

Vuáládâhenâmijn nyevt jyehi kuuđâd vuorâsolmooš kuáhtáá šovâttemčuolmâid. Miäruštâllâm mield koččâmuš lii tiileest, kuás äpittemesvuotâ ij äälgi nyevt ive irâttem maŋa.

Siämmást vuosmuu párnáá finnim sirdoo ovdâskulij. Vuáládâheennâmliih nisoneh finnejeh tääl vuosmuu päärnis koskâmiärálávt váhá paijeel 30‑ihásâžžân, ko vist 1970-lovvoost vuosâšoddâdeijeeh lijjii koskâmiärálávt nyevt 24‑ihásiih. Euroopist nisoneh finnejeh vuosmuu päärnis suullân 30‑ihásâžžân.

Vuáládâheennâmliih tuáhtáreh láá finnim vaiguttâsâid Ranskaast, kost staatâ lii lasettâm šoohânmân kullee tieđettem šoddâmlovo vuálánem keežild. Vuáládâheennâmliih äššitobdeeh tiädutteh kuittâg, et sii ulmen ij lah vaiguttiđ šoddâmlovvoid pic faallâđ tutkâmušân vuáđuduvvee tiäđu, mon vuáđuld peerâvuávám puáhtá toohâđ realistlij vuárdámušâigijn.

Meid Suomâst tiäđuin láá vááijuvvuođah šoohânmân kyeskee aašijn

Meid Suomâst šoohânmân kyeskee tiäđuin láá vááijuvvuođah. Fáádá totkee Väestöliitto koordinistem Synty-tutkâmviärmádâh lii tiäduttâm šoohânmân kyeskee tiäđu lasettem tehelâšvuođâ. Viärmáduv mield ulmuin kolgâččij leđe pyereeb tiätu tast, moin naalijn nissoon ahe vaaikut šoohânmân já pärnittesvuotâtipšoi luhostumán.

Siämmáánáál ko Ranskaast, meid Suomâst savâstâllâm lii vuáđudum šoddâmlovo vuállánmân já ton tyehin leijee ohtsâškodáláid aššijd. Tutkâmušâi mield párnái finnim majeduvvoo eereeb iärrás uápui, pargoeellim epivisesvuođâ, ekonomisii tile já hiäivulii pelikyeimi váilum tiet.

Syemmiliih äššitobdeeh láá liijká tiäduttâm, et šoohânmân kullee tiäđuid ličij pyeri kieđâvuššâđ eenâb ovdâmerkkân seksuaalpajas­šoddâdmist já peerâvuávám ravviimist. Ulmen ličij, et ulmuuh tubdâččii biologisijd faktaid jo ovdil ko perruu vuáđudem šadda äigikyevdilin.

Käldeeh:
Artsen willen campagne over vruchtbaarheid: ’Er zijn te hoge verwachtingen’ (nos.nl)
Syntyvyyden tutkimusverkosto (Synty) (www.vaestoliitto.fi)
Hedelmällisyystietoisuuden edistämisestä Suomessa – kannanotto (www.vaestoliitto.fi)
Suositus: Hedelmällisyystietoisuuden edistäminen kansallisen ohjausryhmän vastuulle (www.vaestoliitto.fi)
Tietoisuus iän vaikutuksista hedelmällisyyteen (www.vaestoliitto.fi)
– Tuávááštutkâmuš: Virtala A., Vilska S., Huttunen T., Kunttu K. (2011). Childbearing, the desire to have children, and awareness about the impact of age on female fertility among Finnish university students. The European Journal of Contraception & Reproductive Health Care.

Kove: Marjonhorn (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...