Artemis II ‑komovuotâ­skiijpâ lii juksâm Mánudáá juurrâm­rađe

Orion-komovuotâskiijpâ lii juksâm Mánudáá juurrâmrađe. Majebaargâ tijme 2.02 Suomâ ääigi tot juuđij puoh enâmustáá kukkenorroo saje peht Enâmist kejâdijn. Rakkeet kirdá Mánudáá pirrâ, já tastoo tot kirdá maassâd Enâmân. Rakkeet paččui mánudâšmáátkán koskoho 1.4. tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi tuorâstuv. Mätki pištá suullân love pirrâmpeivid.

Astronauteh láá muštâlâm Enâmân jieijâs fiäránijn määđhi ääigi. Vistig sii mielâst lii lamaš eromâš uáiniđ ubâ Eennâm já ton kuohtuid naavijd siämmáá ääigi. Artemis II kirdee Victor Glover muštâl, et sii uáđđimpuudâ ääigi Eennâm lâi-uv paifakkist jo čuuvtij uccom já Mánudâš stuárrum. Määđhi ääigi Mánudâš stuáru ubâ ääigi já Eennâm ucco. 1960-lovo Apollo-kirdemijn Apollo 13 komendeijee Jim Lovell kuvvij tom tobdo oskomettumin, et Mánudáást kejâdijn ubâ Eennâm lâi nuuvt čuuvtij uccom, et tot čaavâi čiähusân suu peelgi vuálá.

Orion kiirdij vistig Eennâm juurrâmraađeest, mon ääigi rakkeet testajui pyereest ovdilgo tot paččui paijeelmiärálijn Translunar injektio ‑moottorpuáldimáin Mánudáá kulij. Taan puáldim maŋa komovuotâskiijpâst ij lah innig máhđulâš maccâđ Enâmân jurâhánnáá Mánudáá pirrâ.

Artemis II ij siäivu Mánudáá asan, pic tot váldá kuuvijd já totká eromâšávt Mánudáá sevŋis pele.

Teknisiih vädisvuođah

Teknisiih vädisvuođah taan kirdemmääđhi ääigi láá lamaš kuohtii komovuotâskiijpâ hiivsigáin. Piegguuttempoccei paasij kuittâg mottoom verd kužžâ, mii jiäŋui. Lávvárduv kirdemkocceem meridij, et vädisvuođâ puávtáččij iskâđ čuávdiđ jorgeetmáin komovuotâskiijpâ toin naalijn, et jiäŋŋum poccee ličij Piäiváá kulij. Piäiváš lieggij tommit, et jiäŋŋum poccee lekkâsij uásild, já Orion luoštij uási kuužâst komovuotân.

Maŋeláá toppâlum poccee kuorrim luhostui pyereest. Kirdemstivrim almottij, et hiivsig puovtij vuod kevttiđ táválávt.

Maccâm Enâmân

Orion kolgâččij maccâđ Enâmân cuáŋuimáánu lovváád peeivi. Tot kolgâččij koččâđ Kuálhismeerân.

Käldeeh:
Artemis II (www.nasa.gov)
Artemis II Flight Day 5: Correction Burn Complete (www.nasa.gov)

Kove: Reid Wiseman / NASA

Uuđâs tivvum 7.4.2026 tme 9.07: Skiijpâ juuvsâi puoh enâmustáá kukkenorroo saje majebaargâ tijme 2.02 ige vuossaargâ tijme 14.07.

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...