Čoovdâsääni:

Maailm

Artikkâleh, moh siskeldeh taam čoovdâsääni

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Jieht lâi maailm paijeel­kulâttem­peivi

Jieht lâi maailm paijeelkulâttempeivi ađai peivi, kuás ulmuuh láá kulâttâm uđâsmuvvee luánduriggoduvâid eenâb ko eennâmpállu pasta pyevtittiđ ivveest. Maailmvijđosávt ulmuuh kolgâččii kulâttiđ luánduriggoduvâid suulân...

Eennâm peivi tiävdá jo 55 ihheed

Cuáŋuimáánu 22. peivi viättoo aalmugijkoskâsâš Eennâm peivi adai nube noomâs mield Maailm peivi jo 55. keerdi, já njuhčâmáánu 21. peeivi viettui Maailm jieŋâduvah -peivi...

Peeli maailm čiđđâ­dioksid­luáštádâsâin puátih tuše 36 irâttâsâst

Peeli maailm čiđđâdioksidluáštádâsâin puátih tuše 36 fossiillijd puáldámušâid pyevtitteijee irâttâsâst. Návt muštâl vorâs tutkâmuš. InfluenceMap-organisaatio rähtim Carbon Majors -raapoort mield taah 36 irâttâssâd pyevtitteh...

41 prosentid irâttâsâin maailmist áiguh kepidiđ pargeid ovdil ive 2030

41 prosentid irâttâsâin maailmist áiguh kepidiđ pargeid ovdil ive 2030. Suijân lii tahojiermi, mii hoittáá uási pargopittáin. Návt muštâl Maailm ekonomiafoorum (World Economic Forum)...

Ive 2024 eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedem­historjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii ááigán....