Eennâm peivi tiävdá jo 55 ihheed

Cuáŋuimáánu 22. peivi viättoo aalmugijkoskâsâš Eennâm peivi adai nube noomâs mield Maailm peivi jo 55. keerdi, já njuhčâmáánu 21. peeivi viettui Maailm jieŋâduvah -peivi vuossâmuu keerdi. Taan ive Eennâm peeivi tubdâldâhceelhâ lii: Mii vyeimi, mii plaaneet. Eennâm peeivi viettim aalgij Ovtâstum staatâin, ko nuorâ aktivist Denis Hayes orniiškuođij máttááttâstilálâšvuođâid. Hayes nuurâi 85 olmožid, kiäh riemmii ovdediđ tábáhtusâid pirrâ Ovtâstum staatâi. Sij nobdii peeivi Eennâm peivin, mii toovâi tom forgâ uáli tobdosin. Tot nuurâi 20 miljovn olmožid pirrâ Ovtâstum staatâi čäittiđ mielâ luándu pilledem vuástá. Vuossâmuu Eennâm peeivi áánsust Ovtâstum staatâi pirâssuojâlemtoimâttâh vuáđudui ive 1970 loopâst.

Ovtâstum aalmugkudij (eŋgâlâškielân United Nations, UN) almosčuákkim lii nabdam peeivi Enni Eennâm -peivin, nuuvt ete ulmuuh muštáččii kunnijâttiđ luándu já eelliđ täsitiädust toin. Ive 2009 rääjist Eennâm peivi lii lamaš eidusâš teemapeivi. Ihe 2025 lii meid Ovtâstum aalmugkudij aalmugijkoskâsâš jieŋâduvâi suojâlemihe. Jieŋâduvah láá teháliih putes čääsi vuárháh, moh suddeh uáli jotelávt šoŋŋâdâhnubástusâi keežild. Taan ive viättoo meid Ovtâstum aalmugkudij Maailm jieŋâduvâi peivi vuossâmuu tove njuhčâmáánu 21. peeivi sehe Maailm čäcipeivi, mii lii čuávuváá peeivi ađai njuhčâmáánu 22. peeivi.

Tehálâš šoŋŋâdâhsopâmuš, Pariisi šoŋŋâdâhsopâmuš, räđidui eidu Eennâm peeivi ive 2016, mutâ jo ive 1992 Ovtâstum aalmugkodeh lopedii kyeddiđ ovdâsvástádâs luándu suoijâlmist Rio julgáštâsâst. Taan ive Ovtâstum aalmugkodeh juhloh UN Decade of Ecosystem Restoration ađai Ovtâstum aalmugkudij Ekosysteem suojâlem ihelove kuálmád tove. Eennâm peeivi ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâmuđusiih tábáhtusah pirrâ maailm, já ulmuuh movtijdittojeh vaattâđ, et staatah, haldâttâsah, ráhtulâšvuotâ sehe irâttâsah ovdediččii uđâsmuvvee energia kevttim. Ulmen lii hitodiđ šoŋŋâdâhnubástus já siäiluttiđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ sehe ekosysteem täsitiädu, moh lijjii mainâšum jo Rio julgáštâsâst.

192 staattâd já paijeel miljard olmožid uásálisteh taan ive Eennâm peeivi viettimân. Juáháš puáhtá uásálistiđ maaŋgânáál Eennâm piäiván já mudoi-uv luándu suoijâlmân. Ovdâmerkkân materiaalij uđđâsistano, uđâsmuvvee energia kevttim já vieres šlaajâi renskim láá šiev vyevih anneeđ huolâ luándust. Eennâm peeivi ääigi puáhtá meid smiettâđ, maht jieš kuulât luánduriggoduvâid, magarijd tävirijd kolgâččij uástiđ já maggaar purrâmâšválju ličij luándun ustevlub. Juáhháá siemin valjiimeh-uv vaigutteh luándu pyereestvajemân.

Käldeeh:

– Climate emergency: 2025 declared international year of glaciers (news.un.org)

– Earth Day 2025 (www.nature.org)

– World Day for Glaciers – 21 March 2025 (www.un-glaciers.org)

– Glacier preservation (www.un.org)

Kove: Dcoetzee (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi vuábdá uđđâ pyevtit­tâsâid 40‑ive juhlestis

Anarâškielâ servi juhlo 40 ive tooimâs majebaargâ skammâmáánu 24. peeivi Anarist. Juhle ohtâvuođâst vuábdojeh uđđâ pyevtittâsah. Vyebdimnáál láá seehah, pääiđih já puttâleh, moid lii...

Sämikielah tarbâšeh dynaamisii kielâkártá

Sämikielâin mij puohah tiettip motomijd faktaid – ovdâmerkkân tom, et puoh sämikielah láá eenâb teikâ ucceeb uhkevuálásiih, já tom, et sämikielâi sárnooh ääsih sehe...

Säminuorâi taaiđâ­tábáhtus uárne­juvvoo Heta škoov­lâst kiđđuv 2027

Jyehi-ihásâš Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo puáttee ive Heta škoovlâst Iänuduvvâst cuáŋuimáánu 29. peeivi. Iänuduv kieldâ tiävdá puáttee ive 150 ihheed, já taaiđâtábáhtus lii uási juhleive...

Tutkâmuš: Lodde­čaasij tipšo­mist lii ävkki, mut tipšo­tooimah tarbâ­šuuččii eenâb

Čäciloddenäälih láá kiäppánâm merhâšitteht Suomâst majemui luuvij iivij ääigi. Helsig ollâopâttuv já Suomâ pirâskuávdáá totkeeh selvâttii, maht loddečaasij tipšom já suojâlem láá vaiguttâm čäcilodde­naalijd...

Sämikielâi tutkâmuš oovdân­puohtui aalmugij­koskâsii sympo­siumist Bodøst

Čiččâd Saami Linguistics Symposium, SAALS7, čokkij sämikielâi totkeid já motomijd eres-uv ucceeblovokielâi äššitobdeid Tave-enâmij ulguubeln-uv Taažâ Bodøn skammâmáánu 4.–5. peeivi. Nord-universitet-ollâopâttuv čokkim ohjelm faalâi...