Cuáŋuimáánu 22. peivi viättoo aalmugijkoskâsâš Eennâm peivi adai nube noomâs mield Maailm peivi jo 55. keerdi, já njuhčâmáánu 21. peeivi viettui Maailm jieŋâduvah -peivi vuossâmuu keerdi. Taan ive Eennâm peeivi tubdâldâhceelhâ lii: Mii vyeimi, mii plaaneet. Eennâm peeivi viettim aalgij Ovtâstum staatâin, ko nuorâ aktivist Denis Hayes orniiškuođij máttááttâstilálâšvuođâid. Hayes nuurâi 85 olmožid, kiäh riemmii ovdediđ tábáhtusâid pirrâ Ovtâstum staatâi. Sij nobdii peeivi Eennâm peivin, mii toovâi tom forgâ uáli tobdosin. Tot nuurâi 20 miljovn olmožid pirrâ Ovtâstum staatâi čäittiđ mielâ luándu pilledem vuástá. Vuossâmuu Eennâm peeivi áánsust Ovtâstum staatâi pirâssuojâlemtoimâttâh vuáđudui ive 1970 loopâst.
Ovtâstum aalmugkudij (eŋgâlâškielân United Nations, UN) almosčuákkim lii nabdam peeivi Enni Eennâm -peivin, nuuvt ete ulmuuh muštáččii kunnijâttiđ luándu já eelliđ täsitiädust toin. Ive 2009 rääjist Eennâm peivi lii lamaš eidusâš teemapeivi. Ihe 2025 lii meid Ovtâstum aalmugkudij aalmugijkoskâsâš jieŋâduvâi suojâlemihe. Jieŋâduvah láá teháliih putes čääsi vuárháh, moh suddeh uáli jotelávt šoŋŋâdâhnubástusâi keežild. Taan ive viättoo meid Ovtâstum aalmugkudij Maailm jieŋâduvâi peivi vuossâmuu tove njuhčâmáánu 21. peeivi sehe Maailm čäcipeivi, mii lii čuávuváá peeivi ađai njuhčâmáánu 22. peeivi.
Tehálâš šoŋŋâdâhsopâmuš, Pariisi šoŋŋâdâhsopâmuš, räđidui eidu Eennâm peeivi ive 2016, mutâ jo ive 1992 Ovtâstum aalmugkodeh lopedii kyeddiđ ovdâsvástádâs luándu suoijâlmist Rio julgáštâsâst. Taan ive Ovtâstum aalmugkodeh juhloh UN Decade of Ecosystem Restoration ađai Ovtâstum aalmugkudij Ekosysteem suojâlem ihelove kuálmád tove. Eennâm peeivi ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâmuđusiih tábáhtusah pirrâ maailm, já ulmuuh movtijdittojeh vaattâđ, et staatah, haldâttâsah, ráhtulâšvuotâ sehe irâttâsah ovdediččii uđâsmuvvee energia kevttim. Ulmen lii hitodiđ šoŋŋâdâhnubástus já siäiluttiđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ sehe ekosysteem täsitiädu, moh lijjii mainâšum jo Rio julgáštâsâst.
192 staattâd já paijeel miljard olmožid uásálisteh taan ive Eennâm peeivi viettimân. Juáháš puáhtá uásálistiđ maaŋgânáál Eennâm piäiván já mudoi-uv luándu suoijâlmân. Ovdâmerkkân materiaalij uđđâsistano, uđâsmuvvee energia kevttim já vieres šlaajâi renskim láá šiev vyevih anneeđ huolâ luándust. Eennâm peeivi ääigi puáhtá meid smiettâđ, maht jieš kuulât luánduriggoduvâid, magarijd tävirijd kolgâččij uástiđ já maggaar purrâmâšválju ličij luándun ustevlub. Juáhháá siemin valjiimeh-uv vaigutteh luándu pyereestvajemân.
Käldeeh:
– Climate emergency: 2025 declared international year of glaciers (news.un.org)
– Earth Day 2025 (www.nature.org)
– World Day for Glaciers – 21 March 2025 (www.un-glaciers.org)
– Glacier preservation (www.un.org)
Kove: Dcoetzee (Wikimedia Commons)