Saavâjođetteijee Näkkälä­järvi lii maccâm vaanhimij­riijâst

Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi lii lamaš vaanhimijriijâst uđđâivemáánu 2025 rääjist. Ton ääigi nubbe värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso lii toimâm saavâjođetteijee sajasâžžân.

– Mun halijdâm kijtteđ eromâšávt saavâjođetteijee sajasii Tuomas Aslak Juuso já vuossâmuu värisaavâjođetteijee Leo Aikio muu ovdâsvástádâsâi huolâmist ton puudâ ko mun lijjim meddâl. Kijttoseh meid ubâ Sämitige stiivrân tehálii pooliitlii pargoost jieškote-uvlágánij fádáiguin taan räi taan vaaljâpaajeest, Näkkäläjärvi iätá.

Näkkäläjärvi lâi vaanhimijriijâs ääigi mieldi muádi pargoääšist: uđđâ sämitiggelaavâ tuhhitmist ovdâskoddeest, president Alexander Stubb kolliimist Helsigist, sämmilij aalmugpeeivi tuáluin Anarist já europarlament­ovdâsteijei teivâdmist Suáluičielgist. Tääl sun kuittâg aalgât pargo olesáigásâžžân.

– Mun maacâm mielâstân paargon vaanhimijriijâ maŋa. Vaanhimijrijjâ lii puáhtám uđđâ uáinuid elimân nuuvt olmožin, sämipolitikkárin ko meid jođetteijen, Näkkäläjärvi iätá.

Sämitiggeest láá joođoost ennuv teháliih pargoh

– Mun halijdâm mainâšiđ muáddi ääši, main láá eromâš pyereh máhđulâšvuođah pyerediđ sämmilij eellimtile Suomâst. Toh láá uđđâ sämitiggelaavâ ohtsâštoimâ- já ráđádâllâmkenigâsvuođâ (9 §) olášuttem, tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio tooimâi olášuttem já EU‑aašij ovdedem, Näkkäläjärvi iätá.

Sämitige tááláš vaaljâpaje juátkoo ive 2027 loopâ räi. Taan ääigi tuállojeh Suomâ ovdâskoddevaaljah cuáŋuimáánust 2027.

– Sämitigge lii ráhtádâtmin ovdâskoddevaaljáid já oovdedmin sämmiláid tehálijd aašijd vaaljâi ohtâvuođâst, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi iätá.

Käldee: Sämitige tiäđáttâs

Kove: Renew Europe

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...