Saavâjođetteijee Näkkälä­järvi lii maccâm vaanhimij­riijâst

Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi lii lamaš vaanhimijriijâst uđđâivemáánu 2025 rääjist. Ton ääigi nubbe värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso lii toimâm saavâjođetteijee sajasâžžân.

– Mun halijdâm kijtteđ eromâšávt saavâjođetteijee sajasii Tuomas Aslak Juuso já vuossâmuu värisaavâjođetteijee Leo Aikio muu ovdâsvástádâsâi huolâmist ton puudâ ko mun lijjim meddâl. Kijttoseh meid ubâ Sämitige stiivrân tehálii pooliitlii pargoost jieškote-uvlágánij fádáiguin taan räi taan vaaljâpaajeest, Näkkäläjärvi iätá.

Näkkäläjärvi lâi vaanhimijriijâs ääigi mieldi muádi pargoääšist: uđđâ sämitiggelaavâ tuhhitmist ovdâskoddeest, president Alexander Stubb kolliimist Helsigist, sämmilij aalmugpeeivi tuáluin Anarist já europarlament­ovdâsteijei teivâdmist Suáluičielgist. Tääl sun kuittâg aalgât pargo olesáigásâžžân.

– Mun maacâm mielâstân paargon vaanhimijriijâ maŋa. Vaanhimijrijjâ lii puáhtám uđđâ uáinuid elimân nuuvt olmožin, sämipolitikkárin ko meid jođetteijen, Näkkäläjärvi iätá.

Sämitiggeest láá joođoost ennuv teháliih pargoh

– Mun halijdâm mainâšiđ muáddi ääši, main láá eromâš pyereh máhđulâšvuođah pyerediđ sämmilij eellimtile Suomâst. Toh láá uđđâ sämitiggelaavâ ohtsâštoimâ- já ráđádâllâmkenigâsvuođâ (9 §) olášuttem, tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio tooimâi olášuttem já EU‑aašij ovdedem, Näkkäläjärvi iätá.

Sämitige tááláš vaaljâpaje juátkoo ive 2027 loopâ räi. Taan ääigi tuállojeh Suomâ ovdâskoddevaaljah cuáŋuimáánust 2027.

– Sämitigge lii ráhtádâtmin ovdâskoddevaljáid já oovdedmin sämmiláid tehálijd aašijd vaaljâi ohtâvuođâst, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi iätá.

Käldee: Sämitige tiäđáttâs

Kove: Renew Europe

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...