Saavâjođetteijee Näkkälä­järvi lii maccâm vaanhimij­riijâst

Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi lii lamaš vaanhimijriijâst uđđâivemáánu 2025 rääjist. Ton ääigi nubbe värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso lii toimâm saavâjođetteijee sajasâžžân.

– Mun halijdâm kijtteđ eromâšávt saavâjođetteijee sajasii Tuomas Aslak Juuso já vuossâmuu värisaavâjođetteijee Leo Aikio muu ovdâsvástádâsâi huolâmist ton puudâ ko mun lijjim meddâl. Kijttoseh meid ubâ Sämitige stiivrân tehálii pooliitlii pargoost jieškote-uvlágánij fádáiguin taan räi taan vaaljâpaajeest, Näkkäläjärvi iätá.

Näkkäläjärvi lâi vaanhimijriijâs ääigi mieldi muádi pargoääšist: uđđâ sämitiggelaavâ tuhhitmist ovdâskoddeest, president Alexander Stubb kolliimist Helsigist, sämmilij aalmugpeeivi tuáluin Anarist já europarlament­ovdâsteijei teivâdmist Suáluičielgist. Tääl sun kuittâg aalgât pargo olesáigásâžžân.

– Mun maacâm mielâstân paargon vaanhimijriijâ maŋa. Vaanhimijrijjâ lii puáhtám uđđâ uáinuid elimân nuuvt olmožin, sämipolitikkárin ko meid jođetteijen, Näkkäläjärvi iätá.

Sämitiggeest láá joođoost ennuv teháliih pargoh

– Mun halijdâm mainâšiđ muáddi ääši, main láá eromâš pyereh máhđulâšvuođah pyerediđ sämmilij eellimtile Suomâst. Toh láá uđđâ sämitiggelaavâ ohtsâštoimâ- já ráđádâllâmkenigâsvuođâ (9 §) olášuttem, tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio tooimâi olášuttem já EU‑aašij ovdedem, Näkkäläjärvi iätá.

Sämitige tááláš vaaljâpaje juátkoo ive 2027 loopâ räi. Taan ääigi tuállojeh Suomâ ovdâskoddevaaljah cuáŋuimáánust 2027.

– Sämitigge lii ráhtádâtmin ovdâskoddevaaljáid já oovdedmin sämmiláid tehálijd aašijd vaaljâi ohtâvuođâst, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi iätá.

Käldee: Sämitige tiäđáttâs

Kove: Renew Europe

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...