Peeli maailm čiđđâ­dioksid­luáštádâsâin puátih tuše 36 irâttâsâst

Peeli Eennâmpáálu čiđđâdioksidluáštádâsâin puátih tuše 36 fossiilijd puáldámušâid pyevtitteijee irâttâsâst. Näävt muštâl vorâs tutkâmuš. InfluenceMap-organisaatio rähtim Carbon Majors -raapoort mield taah 36 irâttâssâd pyevtitteh tommittáá čiiđâ, oljo já kaasu, ete toh tovâttii ohtsis 20 miljard tonnid čiđđâdioksidluáštádâsâid ive 2023.

Totkei mield tutkâmuš puátuseh nanodeh vuáđusijd väättiđ irâttâsâin kyeddiđ ovdâsvástádâs jieijâs vaikuttâsâst šoŋŋâduv lieggânmân, muštâl brittilâš The Guardian- aavis.

Raapoort mield tai 36 irâttâs juávhust láá 25 staatâ omâstem irâttâssâd. Tain love tuáimih maailm stuárráámuu nyeskideijee-enâmist, Kiinast. Staatâ omâstem irâttâsâi juávhust láá ovdâmerkkân kiinalâš China Energy, iranlâš National Iranian Oil Company, ryeššilâš Gazprom já Ovtâstum arabiemiraatij ADNOC. Ton lasseen juávhust láá 11 pörssifinnodâhhâd, eereeb iärrás Saudi Aramco, ExxonMobil, Shell já muáddi kiinalii finnoduv.

Tutkâmuš čáittá, ete jis ovdâmerkkân Saudi Aramco -finnodâh ličij eennâm, te tot ličij maailm niäljádin stuárráámus nyeskideijee Kiina, Ovtâstum staatâi já India maŋa. ExxonMobil-finnoduv luáštádâsah vuod láá suullân siämmáá ennuv ko Saksa luáštádâsah. Saksa lii maailm ovcádin stuárráámus nyeskideijee.

Vâi maailmist liččii pyereh máhđulâsvuođah juksâđ almugijkoskâsijn sopâmušâin sooppum ulme raijiđ Eennâmpáálu liegâsvuođâ pajanem 1,5 ciäkán, te maailmvijđosijd luáštádâsâid kolgâččij kepidiđ suullân 45 prosentid ive 2030 räi.

Tutkâmušâst muštâluvvoo, ete stuorrâ uási tutkâmušâst mieldi leijee 169 irâttâsâin láá kuittâg lasettâm luáštádâsâidis mere ive 2023.

”Maailmvijđosijn šoŋŋâdâhsopâmušâin huolâhánnáá uccâ juávhuš maailm stuárráámuin fossiilij puáldámušâi pyevtitteijein lasseet čuuvtij puovtâdâsâs já luáštádâsâid. Tutkâmuš tiäddut tai irâttâsâi merettes stuorrâ vaikuttâs šoŋŋâdâhkriisân já tuárju viggâmušâid nanosmittiđ irâttâsâi ovdâsvástádâs”, iätá Emmett Connaire InfluenceMapist.

Käldeeh:

– Puolet maailman hiilidioksidipäästöistä peräisin vain 36 yrityksestä (yle.fi)

– Half of world’s CO2 emissions come from 36 fossil fuel firms, study shows (www.theguardian.com)

Kove: Janusz Walczak (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....