Peeli maailm čiđđâ­dioksid­luáštádâsâin puátih tuše 36 irâttâsâst

Peeli Eennâmpáálu čiđđâdioksidluáštádâsâin puátih tuše 36 fossiilijd puáldámušâid pyevtitteijee irâttâsâst. Näävt muštâl vorâs tutkâmuš. InfluenceMap-organisaatio rähtim Carbon Majors -raapoort mield taah 36 irâttâssâd pyevtitteh tommittáá čiiđâ, oljo já kaasu, ete toh tovâttii ohtsis 20 miljard tonnid čiđđâdioksidluáštádâsâid ive 2023.

Totkei mield tutkâmuš puátuseh nanodeh vuáđusijd väättiđ irâttâsâin kyeddiđ ovdâsvástádâs jieijâs vaikuttâsâst šoŋŋâduv lieggânmân, muštâl brittilâš The Guardian- aavis.

Raapoort mield tai 36 irâttâs juávhust láá 25 staatâ omâstem irâttâssâd. Tain love tuáimih maailm stuárráámuu nyeskideijee-enâmist, Kiinast. Staatâ omâstem irâttâsâi juávhust láá ovdâmerkkân kiinalâš China Energy, iranlâš National Iranian Oil Company, ryeššilâš Gazprom já Ovtâstum arabiemiraatij ADNOC. Ton lasseen juávhust láá 11 pörssifinnodâhhâd, eereeb iärrás Saudi Aramco, ExxonMobil, Shell já muáddi kiinalii finnoduv.

Tutkâmuš čáittá, ete jis ovdâmerkkân Saudi Aramco -finnodâh ličij eennâm, te tot ličij maailm niäljádin stuárráámus nyeskideijee Kiina, Ovtâstum staatâi já India maŋa. ExxonMobil-finnoduv luáštádâsah vuod láá suullân siämmáá ennuv ko Saksa luáštádâsah. Saksa lii maailm ovcádin stuárráámus nyeskideijee.

Vâi maailmist liččii pyereh máhđulâsvuođah juksâđ almugijkoskâsijn sopâmušâin sooppum ulme raijiđ Eennâmpáálu liegâsvuođâ pajanem 1,5 ciäkán, te maailmvijđosijd luáštádâsâid kolgâččij kepidiđ suullân 45 prosentid ive 2030 räi.

Tutkâmušâst muštâluvvoo, ete stuorrâ uási tutkâmušâst mieldi leijee 169 irâttâsâin láá kuittâg lasettâm luáštádâsâidis mere ive 2023.

”Maailmvijđosijn šoŋŋâdâhsopâmušâin huolâhánnáá uccâ juávhuš maailm stuárráámuin fossiilij puáldámušâi pyevtitteijein lasseet čuuvtij puovtâdâsâs já luáštádâsâid. Tutkâmuš tiäddut tai irâttâsâi merettes stuorrâ vaikuttâs šoŋŋâdâhkriisân já tuárju viggâmušâid nanosmittiđ irâttâsâi ovdâsvástádâs”, iätá Emmett Connaire InfluenceMapist.

Käldeeh:

– Puolet maailman hiilidioksidipäästöistä peräisin vain 36 yrityksestä (yle.fi)

– Half of world’s CO2 emissions come from 36 fossil fuel firms, study shows (www.theguardian.com)

Kove: Janusz Walczak (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...