Peeli maailm čiđđâdioksidluáštádâsâin puátih tuše 36 irâttâsâst

Peeli Eennâmpáálu čiđđâdioksidluáštádâsâin puátih tuše 36 fossiilijd puáldámušâid pyevtitteijee irâttâsâst. Näävt muštâl vorâs tutkâmuš. InfluenceMap-organisaatio rähtim Carbon Majors -raapoort mield taah 36 irâttâssâd pyevtitteh tommittáá čiiđâ, oljo já kaasu, ete toh tovâttii ohtsis 20 miljard tonnid čiđđâdioksidluáštádâsâid ive 2023.

Totkei mield tutkâmuš puátuseh nanodeh vuáđusijd väättiđ irâttâsâin kyeddiđ ovdâsvástádâs jieijâs vaikuttâsâst šoŋŋâduv lieggânmân, muštâl brittilâš The Guardian- aavis.

Raapoort mield tai 36 irâttâs juávhust láá 25 staatâ omâstem irâttâssâd. Tain love tuáimih maailm stuárráámuu nyeskideijee-enâmist, Kiinast. Staatâ omâstem irâttâsâi juávhust láá ovdâmerkkân kiinalâš China Energy, iranlâš National Iranian Oil Company, ryeššilâš Gazprom já Ovtâstum arabiemiraatij ADNOC. Ton lasseen juávhust láá 11 pörssifinnodâhhâd, eereeb iärrás Saudi Aramco, ExxonMobil, Shell já muáddi kiinalii finnoduv.

Tutkâmuš čáittá, ete jis ovdâmerkkân Saudi Aramco -finnodâh ličij eennâm, te tot ličij maailm niäljádin stuárráámus nyeskideijee Kiina, Ovtâstum staatâi já India maŋa. ExxonMobil-finnoduv luáštádâsah vuod láá suullân siämmáá ennuv ko Saksa luáštádâsah. Saksa lii maailm ovcádin stuárráámus nyeskideijee.

Vâi maailmist liččii pyereh máhđulâsvuođah juksâđ almugijkoskâsijn sopâmušâin sooppum ulme raijiđ Eennâmpáálu liegâsvuođâ pajanem 1,5 ciäkán, te maailmvijđosijd luáštádâsâid kolgâččij kepidiđ suullân 45 prosentid ive 2030 räi.

Tutkâmušâst muštâluvvoo, ete stuorrâ uási tutkâmušâst mieldi leijee 169 irâttâsâin láá kuittâg lasettâm luáštádâsâidis mere ive 2023.

”Maailmvijđosijn šoŋŋâdâhsopâmušâin huolâhánnáá uccâ juávhuš maailm stuárráámuin fossiilij puáldámušâi pyevtitteijein lasseet čuuvtij puovtâdâsâs já luáštádâsâid. Tutkâmuš tiäddut tai irâttâsâi merettes stuorrâ vaikuttâs šoŋŋâdâhkriisân já tuárju viggâmušâid nanosmittiđ irâttâsâi ovdâsvástádâs”, iätá Emmett Connaire InfluenceMapist.

Käldeeh:

– Puolet maailman hiilidioksidipäästöistä peräisin vain 36 yrityksestä (yle.fi)

– Half of world’s CO2 emissions come from 36 fossil fuel firms, study shows (www.theguardian.com)

Kove: Janusz Walczak (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...