Peeli maailm čiđđâ­dioksid­luáštádâsâin puátih tuše 36 irâttâsâst

Peeli Eennâmpáálu čiđđâdioksidluáštádâsâin puátih tuše 36 fossiilijd puáldámušâid pyevtitteijee irâttâsâst. Näävt muštâl vorâs tutkâmuš. InfluenceMap-organisaatio rähtim Carbon Majors -raapoort mield taah 36 irâttâssâd pyevtitteh tommittáá čiiđâ, oljo já kaasu, ete toh tovâttii ohtsis 20 miljard tonnid čiđđâdioksidluáštádâsâid ive 2023.

Totkei mield tutkâmuš puátuseh nanodeh vuáđusijd väättiđ irâttâsâin kyeddiđ ovdâsvástádâs jieijâs vaikuttâsâst šoŋŋâduv lieggânmân, muštâl brittilâš The Guardian- aavis.

Raapoort mield tai 36 irâttâs juávhust láá 25 staatâ omâstem irâttâssâd. Tain love tuáimih maailm stuárráámuu nyeskideijee-enâmist, Kiinast. Staatâ omâstem irâttâsâi juávhust láá ovdâmerkkân kiinalâš China Energy, iranlâš National Iranian Oil Company, ryeššilâš Gazprom já Ovtâstum arabiemiraatij ADNOC. Ton lasseen juávhust láá 11 pörssifinnodâhhâd, eereeb iärrás Saudi Aramco, ExxonMobil, Shell já muáddi kiinalii finnoduv.

Tutkâmuš čáittá, ete jis ovdâmerkkân Saudi Aramco -finnodâh ličij eennâm, te tot ličij maailm niäljádin stuárráámus nyeskideijee Kiina, Ovtâstum staatâi já India maŋa. ExxonMobil-finnoduv luáštádâsah vuod láá suullân siämmáá ennuv ko Saksa luáštádâsah. Saksa lii maailm ovcádin stuárráámus nyeskideijee.

Vâi maailmist liččii pyereh máhđulâsvuođah juksâđ almugijkoskâsijn sopâmušâin sooppum ulme raijiđ Eennâmpáálu liegâsvuođâ pajanem 1,5 ciäkán, te maailmvijđosijd luáštádâsâid kolgâččij kepidiđ suullân 45 prosentid ive 2030 räi.

Tutkâmušâst muštâluvvoo, ete stuorrâ uási tutkâmušâst mieldi leijee 169 irâttâsâin láá kuittâg lasettâm luáštádâsâidis mere ive 2023.

”Maailmvijđosijn šoŋŋâdâhsopâmušâin huolâhánnáá uccâ juávhuš maailm stuárráámuin fossiilij puáldámušâi pyevtitteijein lasseet čuuvtij puovtâdâsâs já luáštádâsâid. Tutkâmuš tiäddut tai irâttâsâi merettes stuorrâ vaikuttâs šoŋŋâdâhkriisân já tuárju viggâmušâid nanosmittiđ irâttâsâi ovdâsvástádâs”, iätá Emmett Connaire InfluenceMapist.

Käldeeh:

– Puolet maailman hiilidioksidipäästöistä peräisin vain 36 yrityksestä (yle.fi)

– Half of world’s CO2 emissions come from 36 fossil fuel firms, study shows (www.theguardian.com)

Kove: Janusz Walczak (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...

Hildá Länsman já Tuomas Norvio lává vuáittám Etno-Emma-palhâšume

Emma-gaala lii Suomâ stuárráámus muusiksyergi palhâšumetábáhtus. Taan ive Emma-gaala tollui moonnâm lávurduv njuhčâmáánu 7. peeivi Espoost. Tábáhtuumeest palhâšuvvojii ive 2025 pyeremuuh artisteh. Hildá Länsman...