Peeli maailm čiđđâdioksidluáštádâsâin puátih tuše 36 irâttâsâst

Peeli Eennâmpáálu čiđđâdioksidluáštádâsâin puátih tuše 36 fossiilijd puáldámušâid pyevtitteijee irâttâsâst. Näävt muštâl vorâs tutkâmuš. InfluenceMap-organisaatio rähtim Carbon Majors -raapoort mield taah 36 irâttâssâd pyevtitteh tommittáá čiiđâ, oljo já kaasu, ete toh tovâttii ohtsis 20 miljard tonnid čiđđâdioksidluáštádâsâid ive 2023.

Totkei mield tutkâmuš puátuseh nanodeh vuáđusijd väättiđ irâttâsâin kyeddiđ ovdâsvástádâs jieijâs vaikuttâsâst šoŋŋâduv lieggânmân, muštâl brittilâš The Guardian- aavis.

Raapoort mield tai 36 irâttâs juávhust láá 25 staatâ omâstem irâttâssâd. Tain love tuáimih maailm stuárráámuu nyeskideijee-enâmist, Kiinast. Staatâ omâstem irâttâsâi juávhust láá ovdâmerkkân kiinalâš China Energy, iranlâš National Iranian Oil Company, ryeššilâš Gazprom já Ovtâstum arabiemiraatij ADNOC. Ton lasseen juávhust láá 11 pörssifinnodâhhâd, eereeb iärrás Saudi Aramco, ExxonMobil, Shell já muáddi kiinalii finnoduv.

Tutkâmuš čáittá, ete jis ovdâmerkkân Saudi Aramco -finnodâh ličij eennâm, te tot ličij maailm niäljádin stuárráámus nyeskideijee Kiina, Ovtâstum staatâi já India maŋa. ExxonMobil-finnoduv luáštádâsah vuod láá suullân siämmáá ennuv ko Saksa luáštádâsah. Saksa lii maailm ovcádin stuárráámus nyeskideijee.

Vâi maailmist liččii pyereh máhđulâsvuođah juksâđ almugijkoskâsijn sopâmušâin sooppum ulme raijiđ Eennâmpáálu liegâsvuođâ pajanem 1,5 ciäkán, te maailmvijđosijd luáštádâsâid kolgâččij kepidiđ suullân 45 prosentid ive 2030 räi.

Tutkâmušâst muštâluvvoo, ete stuorrâ uási tutkâmušâst mieldi leijee 169 irâttâsâin láá kuittâg lasettâm luáštádâsâidis mere ive 2023.

”Maailmvijđosijn šoŋŋâdâhsopâmušâin huolâhánnáá uccâ juávhuš maailm stuárráámuin fossiilij puáldámušâi pyevtitteijein lasseet čuuvtij puovtâdâsâs já luáštádâsâid. Tutkâmuš tiäddut tai irâttâsâi merettes stuorrâ vaikuttâs šoŋŋâdâhkriisân já tuárju viggâmušâid nanosmittiđ irâttâsâi ovdâsvástádâs”, iätá Emmett Connaire InfluenceMapist.

Käldeeh:

– Puolet maailman hiilidioksidipäästöistä peräisin vain 36 yrityksestä (yle.fi)

– Half of world’s CO2 emissions come from 36 fossil fuel firms, study shows (www.theguardian.com)

Kove: Janusz Walczak (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska tiiláá 129 panssarfiävrud Patriast

Tanska tiiláá piäluštâsráhtádâsfinnodâh Patriast 129 CAVS 6x6 -panssarfiävrud, moh vuáđuduveh Patria 6x6-fiävrun. Fiävruh valmâštuvvojeh Patria fabrikist Hämeenlinnast. Patria mield vuosmuuh fiävruh toimâttuvvojeh Taanskan jo...

Ruotâ sämitiggevaaljâi puáđus lii hilgum – uđđâ vaaljah uárnejuvvojeh roovvâdmáánu 5. peeivi

Sämitiggevaaljâi tärhistemlävdikodde lii hilgom sämitiggevaaljâi puáttus Ruotâst vuossaargâ syeinimáánu 14. peeivi. Suijân lii tot, ete Arjeplog kieldâ jienâstemsaajeest puoh 88 jiennâd iä tuhhiittum, tastko...

Syeinimáánu aalgâst Tiänu ponneest Taažâ peln kávnojii pávkkánâsah – toh iä meddâlistuu

Syeinimáánu 6. peeivi puohčâleijee kaavnâi kulmâ pávkkánâs alda puáđu, mon ulmen lii estiđ vieskâluosâ vajâldem. Puáđu lii Taažâst Tiänu kieldâst, Tana Bru siijdâ aldasijn....

EU:st ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid

Euroop union kuávlust ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid, muštâluvvoo Euroop union statistiikvirgeomâháá Eurostat vorâs raportist. EU olmoošloho lii pajanâm nelji ive maŋaluvâi. Pajanem...

Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân. Aanaar...