Suomâ lii oppeet maailm luholumos aalmug – mut maid luholâš­vuotâ meerhâš?

Ive 2026 Maailm luholâšvuođâ raapoort World Happiness Report nannee tom, maid maaŋgâs jo avâštij-uv: Suomâ lii oppeet maailm luholumos eennâm. Taat lii jo oovcád tohe miäldáluvâi. Mut mast taat stuorrâ luholâšvuotâ tastoo muštâl?

Luholâšvuotâ ij lah tuše koskâárvu

Raapoort nubbe loho The Distribution of World Happiness lii eromâš mielâkiddiivâš: tot muštoot tast, et vuosmuš saje luholâšvuođâ listoost ij velttidhánnáá muštâl ubâ mainâs. Luholâšvuotâ ij lah tuše koskâárvu, mut meid tot meerhâš, mon täsivávt lukko juáhášuvá aalmugässei koskân. Nubij sanijgijn eennâm puáhtá leđe koskâmiärálávt luholâš mut liijká epitäsiárvusâš teikâ váhá kepibeht luholâš mut täsivub já toin naalijn loppâloopâst váhá pyerebiššááš saje eelliđ. Taan lovo mield ucceeb korsâ luholâšvuođâ iärui kooskâst taha tom, et aalmug vaja pyerebeht. Taat hástá ärbivuáválii vyevi uáiniđ pyereestvaijeem tuše puátuiärui peht. Suomâ kievrâvuotâ ij tastoo lah tuše ollâ luholâšvuođâ tääsi pic tot, et luholâšvuotâ juáhášuvá viehâ täsivávt ulmui kooskâst.

Eellimtileh nubástitteh luholâšvuođâ tile

Nubbe koskâsâš aiccâm raportist lii tot, et eellimtileh nubástitteh luholâšvuođâ tääsi. Ulmuuh iä ovdâmerkkân pargottesvuođâ, vädis puácuvuođâ, enâmânvarrim teikâ pooliitlij miärádâsâi keežild maacâ nuuvtkin jotelávt ”vuáđuluholâšvuođâs táásán”. Adai tágáreh nievris tábáhtusah elimist sättih mutteđ ulmuu eellim kvaliteet kuhheeb ááigán. Talle tiäduttuvvoo ohtsâškode ráhtus merhâšume. Luholâšvuotâ ij lah tuše ulmuu jieijâs uáinu, mut meid politiik já instituutioi merhâšume ulmuu kuáttá.

Tobdoh merhâšeh eenâb ko jurdâččuvvoogin

Raapoort maainâš meid tobdoi merhâšume. Ulmui positiivliih fiäráneh vaikutteh eenâb eellim tutâvâšvuotân ko maid negatiivliih tobdoh tom pyehtih hiäjusmittiđ. Taat iššeed ton seelvâtmist, mondiet Suomâ piergee pyereest kuhheeb-uv äigipuudâ tááhust: noonâ sosiaalliih ohtâvuođah já aargâ torvolâšvuotâ huksejeh pištee positiivlii vuoiŋâ.

Mondiet eidu Suomâ?

Vorâs raapoort maainâš motomijd aašijd, moh ovdedeh luholâšvuođâ. Tágáreh ääših láá luáttámuš ulmuid já instituutioid, tuáimee pyereestvaijeemriijkâ, ollâ tääsi tiervâsvuotâtipšo já škovlim, sosiaallâš toorjâ já siärvuslâšvuotâ. Tai ašij lasseen syemmilijn lii realistlâš uáinu elimân: sij tuhhiitteh sehe šiev já hyenes puudâid elimist.

Mut veik Suomâ lii-uv luholâšvuođâ njunošist, te raapoort maainâš meid huolâstuttee ovdánmijd maailmist, eromâšávt nuorâi pyereestvajemist. Sosiaallii media lijgekiävttu lii ohtâvuođâst hiäjub eellimkvaliteetân maaŋgâin uárjienâmijn. Taat ovddiist-uv tiädut raapoort váldusaavâ: luholâšvuotâ ij šoodâ jiešmeidlist, pic tom ferttee ovdediđ já suojâliđ. Tuođâlâš pyereestvaijeem šadda talle ko nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš tobdeh jieijâs eellim pyerrin – iäge tuš motomeh ulmuuh mut masaba puohah! Luholâšvuođâ juksâm lii puohâi ohtsâš proojeekt.

Kove: Tevfik Teker (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...