Suomâ lii oppeet maailm luholumos aalmug – mut maid luholâš­vuotâ meerhâš?

Ive 2026 Maailm luholâšvuođâ raapoort World Happiness Report nannee tom, maid maaŋgâs jo avâštij-uv: Suomâ lii oppeet maailm luholumos eennâm. Taat lii jo oovcád tohe miäldáluvâi. Mut mast taat stuorrâ luholâšvuotâ tastoo muštâl?

Luholâšvuotâ ij lah tuše koskâárvu

Raapoort nubbe loho The Distribution of World Happiness lii eromâš mielâkiddiivâš: tot muštoot tast, et vuosmuš saje luholâšvuođâ listoost ij velttidhánnáá muštâl ubâ mainâs. Luholâšvuotâ ij lah tuše koskâárvu, mut meid tot meerhâš, mon täsivávt lukko juáhášuvá aalmugässei koskân. Nubij sanijgijn eennâm puáhtá leđe koskâmiärálávt luholâš mut liijká epitäsiárvusâš teikâ váhá kepibeht luholâš mut täsivub já toin naalijn loppâloopâst váhá pyerebiššááš saje eelliđ. Taan lovo mield ucceeb korsâ luholâšvuođâ iärui kooskâst taha tom, et aalmug vaja pyerebeht. Taat hástá ärbivuáválii vyevi uáiniđ pyereestvaijeem tuše puátuiärui peht. Suomâ kievrâvuotâ ij tastoo lah tuše ollâ luholâšvuođâ tääsi pic tot, et luholâšvuotâ juáhášuvá viehâ täsivávt ulmui kooskâst.

Eellimtileh nubástitteh luholâšvuođâ tile

Nubbe koskâsâš aiccâm raportist lii tot, et eellimtileh nubástitteh luholâšvuođâ tääsi. Ulmuuh iä ovdâmerkkân pargottesvuođâ, vädis puácuvuođâ, enâmânvarrim teikâ pooliitlij miärádâsâi keežild maacâ nuuvtkin jotelávt ”vuáđuluholâšvuođâs táásán”. Adai tágáreh nievris tábáhtusah elimist sättih mutteđ ulmuu eellim kvaliteet kuhheeb ááigán. Talle tiäduttuvvoo ohtsâškode ráhtus merhâšume. Luholâšvuotâ ij lah tuše ulmuu jieijâs uáinu, mut meid politiik já instituutioi merhâšume ulmuu kuáttá.

Tobdoh merhâšeh eenâb ko jurdâččuvvoogin

Raapoort maainâš meid tobdoi merhâšume. Ulmui positiivliih fiäráneh vaikutteh eenâb eellim tutâvâšvuotân ko maid negatiivliih tobdoh tom pyehtih hiäjusmittiđ. Taat iššeed ton seelvâtmist, mondiet Suomâ piergee pyereest kuhheeb-uv äigipuudâ tááhust: noonâ sosiaalliih ohtâvuođah já aargâ torvolâšvuotâ huksejeh pištee positiivlii vuoiŋâ.

Mondiet eidu Suomâ?

Vorâs raapoort maainâš motomijd aašijd, moh ovdedeh luholâšvuođâ. Tágáreh ääših láá luáttámuš ulmuid já instituutioid, tuáimee pyereestvaijeemriijkâ, ollâ tääsi tiervâsvuotâtipšo já škovlim, sosiaallâš toorjâ já siärvuslâšvuotâ. Tai ašij lasseen syemmilijn lii realistlâš uáinu elimân: sij tuhhiitteh sehe šiev já hyenes puudâid elimist.

Mut veik Suomâ lii-uv luholâšvuođâ njunošist, te raapoort maainâš meid huolâstuttee ovdánmijd maailmist, eromâšávt nuorâi pyereestvajemist. Sosiaallii media lijgekiävttu lii ohtâvuođâst hiäjub eellimkvaliteetân maaŋgâin uárjienâmijn. Taat ovddiist-uv tiädut raapoort váldusaavâ: luholâšvuotâ ij šoodâ jiešmeidlist, pic tom ferttee ovdediđ já suojâliđ. Tuođâlâš pyereestvaijeem šadda talle ko nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš tobdeh jieijâs eellim pyerrin – iäge tuš motomeh ulmuuh mut masaba puohah! Luholâšvuođâ juksâm lii puohâi ohtsâš proojeekt.

Kove: Tevfik Teker (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...