Luudij suoččâmijd puovtiš kepidiđ pieggâ­vyeimi­lájádâsâi suájáid ivniimáin

Helsig ollâopâttuv totkeeh láá kavnâm uđđâ vyevi, maht luudij suoččâmijd pieggâvyeimilájádâsâi suájáid puávtáččij estiđ. Vorâs tutkâmuš mield luándu váruttemiivnijn sátáččij leđe ävkki.

− Vuolgâsaijeen lâi juurdâ, ete luándust maaŋgah elleeh kevttih iivnijd toos, ete toh várutteh salâsteijeid vaarâst. Távjá herkkivuotâ velttiđ tiätu ivnekuálusijd lii geeneetlâš – ivneh viälttojeh, veikkâ ellest ij liččii tain ovdebáš hárjánem, professor Johanna Mappes Helsig ollâopâttuvâst muštâl.

Tutkâmuš kuávdáš juurdâ lii‑uv uáinimčievâ molsom: ton saajeest, ete lodeh viggojeh uáinistuđ teknologia iššijn, totkeeh viggeh vaiguttiđ luudij lattiimân.

Vielgis suájáh láá hyenemus muulsâiähtu

Tutkâmušâst pyeidicissááh máttááttuvvojii vistig šnuákkuđ tiättur čááitust leijee ränis tiälhuid. Ain ko lodeh šnokkuu tiälhu, te automaat adelij luddijd purrâmuš. Tastmaŋa čááitun lasettuvvojii jieškuuđij-uv ivnásiih pieggâvyeimilájádâsah.

Lodeh reagistii enâmustáá tagaráid pieggâvyeimilájádâssáid, moi suájáin lijjii čapis-ruopsis-fiskis sárgáh. Ucceeb toh reagistii pieggâvyeimilájádâssáid, moi suájáin ohtâ lâi máálájum čappâdin. Tagareh láá kiävtust Taažâst. Meid pieggâvyeimilájádâsah, moi suájáin lijjii ruopsis sárgáh já moh láá kiävtust Saksaast, iä toimâm nuuvt pyereest. Puoh hyenemus muulsâiähtu lijjii táváliih vielgis suájáh: toh iä jur suorgâttâm luudijd.

− Vielgis suájáh, moh táválávt kiävttojeh Suomâst, čaittâšuvvii luudij tááhust hyenemussân muulsâiähtun. Tutkâmuš čuujoot toos, ete viehâ oovtâkiärdánis visuaallâš nubástus puávtáččij kepidiđ luudij jamâlâšvuođâ pieggâvyeimi ohtâvuođâst, Mappes iätá.

Lase tutkâmušah tarbâšuvvojeh tast, maht máálájum suájáh tuáimih keevâtlávt jieškote-uvlágánijn soojijn já jieškote-uvlágánij loddešlajâiguin. Tom‑uv ferttee selvâttiđ, maht lodeh hárjáneh ivnijd kuhes äigipaje mield. Mappes kuittâg osko, ete taat vyehi sátáččij toimâđ meiddei luándust, tastko lodeh mättih váruttiđ iivnijd maaŋgâlágánijn ohtâvuođâin.

Uđâsmuvvee energia já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem ovtâstittem

Pieggâvyeimilájádâsâid ivniimáin loddejämimeh iä estuu ollásávt, mut tutkâmuš čáittá, ete viehâ oovtâkiärdánis já máhđulávt hälbis čuávdusáin puáhtá vaiguttiđ luudij lattiimân.

Mappes osko, ete jis puátuseh láá siämmááh meid keevâtlávt jieškote-uvlágánijn enâmijn já jieškote-uvlágánij loddešlajâiguin, te koččâmušâst sáttá leđe merhâšittee nubástus ubâ pieggâvyeimisyergist.

Pieggâvyeimi huksim lassaan maailmvijđosávt, já siämmást lassaan tárbu tagaráid čuávdusáid, moh heiviitteh oohtân uđâsmuvvee energia já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem. Uđđâ tutkâmuš fáálá konkreetlii ovdâmeerhâ, maht täid mittomeerijd puávtáččij ovtâstittiđ.

Puátteevuođâst pieggâvyeimilájádâsâi suájáid puávtáččij vuáváđ nuuvt, ete toh láá sehe aerodynaamlávt pehtileh já tagareh, ete lodeh karveh taid. Siämmáá jurduu puávtáččij heiviittiđ meid ovdâmerkkân šleđgâlinjáid, laasáid já eres huksiittâssáid, moid lodeh syečih.

Professor Johanna Mappes iätá, ete pieggâvyeimi ij vala kode luudijd merhâšittee ennuv. Ovdâmerkkân laasah já kisáh koddeh ennuv eenâb luudijd. Pieggâlájádâsâi hááituh láá kuittâg lassaanmin ton mield ko ruánáá šleđgâpuovtâdâs lassaan.

− Loddenäälih kiäppáneh korrâsávt pirrâ maailm. Tondiet jyehi áinoo lodde, mii váldoo näälist, lii tušes jäämmim, tiädut Mappes.

Veikkâ luudij jämimijd puávtáččij kepidiđ pieggâvyeimilájádâsâi suájáid ivniimáin, te Mappes ij piejâččii pieggâlájádâsâid jyehi sajan.

− Ain-uv pyeremus vyehi estiđ luudij jämimijd lii tot, ete pieggâvyeimilájádâsah iä huksejuu teháláid loddekuávloid iäge luudij varrimkiäinoid.

Áimujotolâhlaahâ já enâdâhhááituh ivnim eestân

Veikkâ pieggâvyeimilájádâsâi ivnim sátáččij išediđ luudijd, te tagareh iä tääiđi oinuđ Suomâst aainâskin vala aldapuátteevuođâst. Tááláš áimujotolâhlaavâ mield pieggâvyeimilájádâs suájáh kalgeh leđe vielgâdeh. Meiddei museotoimâttâh váátá vielgis pieggâvyeimilájádâsâid, tastko toh häittideh enâduv puoh ucemustáá.

Käldeeh:
− Lintujen törmäyksiä tuulivoimaloihin voidaan vähentää varoitusväreillä (www.helsinki.fi)
− Tuulivoimaloiden lintukuolemia voisi vähentää värittämällä lapoja (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...

Suomâ almaah toškuu histor­jálii EM-proonsi tuáškum­páálust

Suomâ almai tuáškumpállu­eennâm­juávkku vuoitij lávurduv EM‑proonsi Slovenia vuástá. Koččâmušâst lii Suomâ vuossâmuš rävisulmui árvukišto­miitaal tuáškumpáálust. Suomâ miitaaljuávkun uárnejuvvojeh onne vuossaargâ aalmugjuhleh Tampere Kuávdáštorist. Juhleh älgih...

Sämitigge tuh­hiittij raami-iävtuttâs ivvijd 2028–2031

Sämitige čuákkim tuhhiittij 24.9.2026 raami-iävtuttâs ivvijd 2028–2031. Raami-iävtuttâsâst iävtuttuvvojeh tuárvi resurseh sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem já toos lohtâseijee lahâaasâtlij pargoi olášutmân sehe...

Museokorttâ kevttui keessiv eenâb ko kuássin ovdil – Laapist Sämi­museo Siida lâi puoh pivno­humos Museo­korttâ-čuosât­tâh

Taan ive vyesimáánust porgemáánun ulmuuh kuállejii museoin Museokorttáin suullân 1 155 000 kerdid. Tot lii eenâb ko kuássin ovdil. Keessiv 2025 västideijee loho lâi 1 063 000, ađai...

Sanasto ennustâs: Kiirjij luoihât­tem­sajan­máksu kiäppán ive 2027 tááláá 25 seentist 23 seentin

Kirjálâšvuođâ tahhee­vuoigâdvuotâ­ornijdâh Sanasto lii ráhtám ennustâs taan ive luoihâsmeerijn sehe puáttee ive luoihâttem­sajanmáávsu tääsist. Ennustâs mield ulmuuh luoihâtteh kiirjijd ain eenâb, mut siämmást kirječälleeh...