Kela lii pieijâm joton keččâlem uđđâ mielâ­tiervâs­vuotâ­vajoiditmist, mii váldá vuotân sämikielâid já ‑kulttuur

Kela algâttij cuáŋuimáánu 13. peeivi uđđâ vajoidittempalvâlus keččâlem. Viälmá – Sämikielâlâš mielâtiervâs­vuotâ­vajoidittem lii uáivildum tagaráid 18–67‑ihásáid sämikielâláid tâi sämikulttuur miäldásii vajoidittem tarbâšeijee äššigâssáid, kiäin láá mielâtiervâsvuođâ háástuh. Palvâlus lii nuuvtá, já tom puovtâd Coronaria Kuntoutuspalvelut Oy Oulust.

Vajoidittem heivee sijjân, kiäin lii kavnâttum läivis tâi koskâvädis šlundevuotâ, atâštâshemâdâs, kyevtsundásâš mielâtilehemâdâs, trauma tovâttem stressâhemâdâs teikâ mohnii eres trauman lohtâseijee kuhesáigásijd symptomijd. Vajoiditmân occojeh ulmuuh, kiäi tiervâsvuođâ tile lii stääđis toin naalijn, ete sij pasteh uásálistiđ vajoiditmân tievâslávt.

Vajoidittem ulmen lii išediđ ulmuu iberdiđ jieijâs háástuid sehe nanodiđ suu vaijeem, toimânaavcâid já aargâhaldâšemtááiđuid. Koččâmušâst lii maaŋgâáámmátlâš vajoidittem, mii puáhtá olášuđ äššigâs argâpirrâsist, palvâlus puovtâdeijee toimâsaajeest teikâ káidusin kost peri Suomâst.

Vajoidittem pištá 12 mánuppaijeed, já tot ana sistees eereeb iärrás 12 ohtâgâsteivâdmid já vittâ juávkkuteivâdem eres uásálisteiguin.

Keččâlem nohá 30.6.2027.

Návt vajoiditmân puáhtá uuccâđ

Uuccâm tábáhtuvá luámáttuv peht, mon nommâ lii ”Kuorâttâllâmmiäldásâš vajoidittem” (KU 132smn). Ucâmušâst tiävdojeh occee tiäđuh sehe sajeh 2–8. Ucâmuš lahtosin tarbâšuvvoo almolii tiervâsvuotâtipšoost tohhum B‑ciälkkámuš teikâ eres talhâstieđâlâš čielgiittâs, mii siskeeld västideijee tiäđuid. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ Kelan OmaKela-palvâlus teikâ poostâ peht.

Lasetiäđuid palvâlusâst, ton iävtuin sehe ucâmist finnee Kela siijđoin.

Kove: Kela / Ville Fofonoff

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...