Kela lii pieijâm joton keččâlem uđđâ mielâ­tiervâs­vuotâ­vajoiditmist, mii váldá vuotân sämikielâid já ‑kulttuur

Kela algâttij cuáŋuimáánu 13. peeivi uđđâ vajoidittempalvâlus keččâlem. Viälmá – Sämikielâlâš mielâtiervâs­vuotâ­vajoidittem lii uáivildum tagaráid 18–67‑ihásáid sämikielâláid tâi sämikulttuur miäldásii vajoidittem tarbâšeijee äššigâssáid, kiäin láá mielâtiervâsvuođâ háástuh. Palvâlus lii nuuvtá, já tom puovtâd Coronaria Kuntoutuspalvelut Oy Oulust.

Vajoidittem heivee sijjân, kiäin lii kavnâttum läivis tâi koskâvädis šlundevuotâ, atâštâshemâdâs, kyevtsundásâš mielâtilehemâdâs, trauma tovâttem stressâhemâdâs teikâ mohnii eres trauman lohtâseijee kuhesáigásijd symptomijd. Vajoiditmân occojeh ulmuuh, kiäi tiervâsvuođâ tile lii stääđis toin naalijn, ete sij pasteh uásálistiđ vajoiditmân tievâslávt.

Vajoidittem ulmen lii išediđ ulmuu iberdiđ jieijâs háástuid sehe nanodiđ suu vaijeem, toimânaavcâid já aargâhaldâšemtááiđuid. Koččâmušâst lii maaŋgâáámmátlâš vajoidittem, mii puáhtá olášuđ äššigâs argâpirrâsist, palvâlus puovtâdeijee toimâsaajeest teikâ káidusin kost peri Suomâst.

Vajoidittem pištá 12 mánuppaijeed, já tot ana sistees eereeb iärrás 12 ohtâgâsteivâdmid já vittâ juávkkuteivâdem eres uásálisteiguin.

Keččâlem nohá 30.6.2027.

Návt vajoiditmân puáhtá uuccâđ

Uuccâm tábáhtuvá luámáttuv peht, mon nommâ lii ”Kuorâttâllâmmiäldásâš vajoidittem” (KU 132smn). Ucâmušâst tiävdojeh occee tiäđuh sehe sajeh 2–8. Ucâmuš lahtosin tarbâšuvvoo almolii tiervâsvuotâtipšoost tohhum B‑ciälkkámuš teikâ eres talhâstieđâlâš čielgiittâs, mii siskeeld västideijee tiäđuid. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ Kelan OmaKela-palvâlus teikâ poostâ peht.

Lasetiäđuid palvâlusâst, ton iävtuin sehe ucâmist finnee Kela siijđoin.

Kove: Kela / Ville Fofonoff

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...