Toimâtteijen suomâmiäštárkištoin Anarist: vástuppeivi 10.4.2026

Mun lijjim uáli moovtâ, ko Valtteri táátui muu skipárin toimâtteijen SM-kištoid. Tääl mun tuubdâm, ete moovtâst huolâhánnáá lam váhá jierestum. Taat lii esken muu nubbe kerdi toimâtteijen. Vuosmuš lâi President Stubb sahhiittâllâm talle ko sun kollij Anarist já Ucjuuvâst.

Lii jiäráskittee já siämmást hävski keessiđ toimâtteijee liivi pajalân. Tääl ij pyevti čiähádâttâđ, peic muái láán aaibâs uáinusist jyehi saajeest. Muái smietteen, mast puávtáččij algâttiđ. Jo tuorâstâheehid láim iällám tutkâmin já uápásmuumin soojijd. Muái merideen moonnâđ kištosajan suvnâččiđ tubdâmušâid.

Toimâtteijee älgimin paargon. Kove: Marko Tervaniemi

Mun tiäđám jo muuneeld, ete kieldâ já uárnejeijeeh láá táttum párnáid já nuorâid fáárun movtijdittiđ čyeigeid. Sehe Aanaar škovlâliih já párnáikäärdih láá puátimin keččâđ čuoigâmkištoid pääihi oolâ. Ko must láá muu jieččân párnááh sehe škoovlâst já párnáikäärdist, te tiäđám sii äigitaavluid uáli pyereest. Jierestum ko lam, te lii älkkeb algâttiđ sahhiittâllâm uápisulmuin. Iävtuttâm Valtterin, ete manneen sahhiittâllâđ mottoom máttáátteijee. Tohon väzidijn Valtteri haalijd sahhiittâllâđ meid uárnejeijeid.

Vuosmuš kišto lii älgimin. Tot lii nisonij viiđâ kilomeetter čuoigâm ärbivuáválijn stijláin. Maŋeláá peiviv almaah čyeigih 10 kilomeetterid siämmáin stijláin. Mun teivâm Jonna Alava, kote lii puáttám keččâđ kištoid suu tavekielâ luokkain. Sun muštâl, ete škovlâliih láá ráhtádâttâm kiišton kuvvimtáiđutiijmijn rahtum kolbâigijn jeđe Säämi já Suomâ lipuigijn. Alava vala lasseet, ete párnááh láá lamaš mielâttes moovtâ, vuárdám kištopeeivi kuhháá já puáttám ilolijn mieláin čuávvuđ kištoid. Párnááh láá meid koijâdâllâm muuneeld máttáátteijest, kiäh kištoin čyeigih.

Aanaar škovlâliih lijjii puđâldâm movtijdittemkoolbâid já Säämi já Suomâ liipuid kuvvimtáiđutiijmijn. Kove: Henna Tervaniemi
Párnááh ääiđi piällást. Kove: Henna Tervaniemi

Nisoneh puátih moolân. Muái láán Valtterijn keččâmin sii moolânpuáttim ääiđi tyehin. Muái irâtteen smiettâđ, maht pressisaajeest kalga toimâđ já kost maneh Yle saje rääjih. Muái váhá árgášeen já smietteen, mon muddoost lii pyeri moonnâđ sahhiittâllâđ čyeigeid. Keččeen já čuávvoon, maht eres toimâtteijeeh pargeh. Nisonij palhâšumejyehim lii tállân kišto maŋa. Saje lii tievâ ulmuin, já mun eeđâm Valtterin, ete monâččij-uv sun kuvviđ, ko jiem peesâ tuárvi alda, jiemge uáini ulmui tyehin maiden. Luhhoost muu toimâtteijeeskippáár lii kuhheeb ko mun. Palhâšumejyehim maŋa mun kuittâg moonâm ruokkâdávt sahhiittâllâđ vyeittee Hilla Niemelä já silbâmitalist Krista Pärmäkoski.

Nisonij kišto maŋa mun sahhiittâlâm meid škovlâlijd. Aanaar škovlâlâš Enni Kitti muštâl, ete pyeremus čuoigâmkištoin lii tot, ete uáiná čyeigeid. Sun lii-uv ilolâš toimâtteijee iššeest, já nuuvt sun piäsá ohtsâškován Krista Pärmäkoskijn. Oholoopâ ääigi aavis toimâtteijeekyevtis peessâv išediđ eenâb-uv fanijd kuvviimist.

Taan puudâ kielâpiervâl párnááh láá puáttám kištosajan. Tipšoo Satu Kangasniemi muštâl, ete sij láá ettâm vaanhimáid, ete pääihist uážžu pyehtiđ movtijdittempiergâsijd fáárun, jis haalijd. Meid sij láá oovtâst párnáigijn puđâldâm movtijdittemkoolbâid. Párnái mielâst lii tehálâš movtijdittiđ uápis čyeigee kištosaajeest, já sij huikkeh sunjin tsemppihuikkemijd. Viiđâ ahasâš Linne Kangasniemi muštâl, ete kištoin pyeremus äšši lii purâdem.

Kielâpiervâlpárnáid lii lamaš tehálâš uáiniđ uápis čyeigee kištottâlmin. Kove: Henna Tervaniemi

Aavis toimâtteijei pargon lii vala kuvviđ já sahhiittâllâđ almai kišto vyeitteid. Kištopeeivi maŋa muái čokánisteen kähviteeltan já vuávájeen čuávuváá peeivi. Vuosmuš kištopeivi lii lamaš hitruu já jiäráskittee. Mun lam vaibâm já nohádâm pääihist jo tooláá ehidist.

Artikkâlkove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ INMERS-haahâ naanood elilâm ulmui media­luuhâm­tááiđuid

Euroopist Espanja, Romania já Suomâ táálunkuávluin lii pieijum joton haahâ, mon ulmen lii nanodiđ paijeel 65‑ihásij medialuuhâmtááiđuid já kriittisii jurdâččem. Suomâ peln haahân uásálist...

Aanaar čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen Aanaar SM‑kištoin: Lii tehálâš, ete párnááh uáinih, maht tábáh­tumeh uárne­juvvojeh

Aanaar Juvduuväärist uárnejuvvojii čuoigâm SM‑kištoh cuáŋuimáánu 10.–12. peeivi. Kaskoo čuoigâmjuuhlij Anarâš aavis toimâtteijeeh Valtteri Valkeapolku já Henna Tervaniemi teiváin Aanaar kieldâ čuovviittâshovdáin Ilkka Korhosáin...

Suomâst lii kuđâdin pyeremus lostâmedia­rijjâvuotâ

Suomâ lii árvuštâllum kuuđâd sajan Toimâtteijeeh rajijttáá ‑ornijdume vorrâsumos lostâmedia­rijjâvuotâ­indeksist. Indeks mield maailm pyeremus lostâmediarijjâvuotâ lii Taažâst. Taažâ maŋa puátih Vuáládâhenâmeh, Eestieennâm, Tanska já...

Sämikuávlu kielâmaisem muttoo luoddâ­kolbâi uđâs­mittem ohtâ­vuođâst

– Sämikuávlu kielâmaisem muttoo uđđâ luoddâkolbâi puáttim ohtâvuođâst, iätá sämikielâ kielâašij eromâšäššitobdee Marko Marjomaa Sämitiggeest. Luoddâkolbâi uđâsmittem lii äigikyevdil, tastko Vävlivirgáduvvâst (su. Väylävirasto) láá uđđâ...

Analyys: Savâstâllâm Crans-Montana tullâpuálust juátkoo ain Sveeici já Italia kooskâst – Kii kalga mäksiđ rekigijd?

Savâstâllâm Sveeicist uđđâvuođâiijâ tábáhtum Crans-Montana tullâpyelimist juátkoo ain. Luhottesvuođâst čuuvtij ruásnulum uhreh láá tipšum maaŋgâ enâmist. Tääl Sveicci lii vuolgâttâm Italian paijeel 100 000 euro...