– Sämikuávlu kielâmaisem muttoo uđđâ luoddâkolbâi puáttim ohtâvuođâst, iätá sämikielâ kielâašij eromâšäššitobdee Marko Marjomaa Sämitiggeest.
Luoddâkolbâi uđâsmittem lii äigikyevdil, tastko Vävlivirgáduvvâst (su. Väylävirasto) láá uđđâ ohtâvuotâkoskâvuáváámeh váldukiäinoid 4 já 29 Laapi eellimvyeimikuávdáá kuávlust. Jotolâhkolbâi teevstah láá sämikuávlust meid sämikielân. Laapi eellimvyeimikuávdáš tievâsmit ohtâvuotâkoskâvuáváámijd kuoskâđ puoh kieldáid váldukiäinui 4 já 29 kuorâst. Taah kieldah láá Kiemâ, Keminmaa, Tuárnus, Ruávinjargâ, Simo, Tervola, Suáđekylá, Aanaar já Ucjuuhâ.
Vuávámkuávlu álgá Simo kieldâ rääjist já olá Ucjuuvâ kieldân já meid Ruotâ já Taažâ koskâsáid raajijd. Vuávám tääsi västid almoskaavatásásii eennâmkiävtu vuávám. Vuáváámij siskáldâs láá kommentistám esken mainâšum kieldâi lasseen Vävlivirgádâh, Sämitigge, Laapi pyereestvaijeemkuávlu, Laapi kirdemjuávkku-uásádâh, Jáágárpriikaat, Räjikosáttâhlágádâs, Finavia já Tulli. Vuáváámij noomah láá tärhistum Päikkieennâm kielâi kuávdáá nommâravviimist, Eennâmmittedemlágádâs nommâdâhpuovtâdmist já Sämitige Sämikielâ toimâttuvvâst.
Páihálij ulmui uáinu tiäddá ennuv tiätu sämikielâ valjiimist kolbáid
Sahhiittâlâm Marko Marjomaa já Eellimvyeimikuávdáá eromâšäššitobdee Jutta Kaisanlahti ko suoi lává tolâmin páihálijd kulâmijd luoddâkolbâi sämikielâi valjiimist Anarist.
– Uđđâ luoddâkolbâi anonväldimist prinsiipin lii lamaš kuullâđ páihálijd ulmuid koolbân puáttee sämikielâ valjiimist, suoi muštâlává.
Ovdil Aanaar teivâm Marjomaa já Kaisanlahti lává toollâm kuullâmtilálâšvuođâid Ucjuuvâst já Čevetjäävrist já táttum uáivilijd seervijn-uv, ovdâmerkkân Anarâškielâ seervist já Lemmee já Kuttoor sijdâseervijn. Fyysisijn kulâmijn iä liijkágin lah lamaš fáárust hirmâd maaŋgâs: Ucjuuvâst kyevtis, Čevetjäävrist kuulmâs já káidusin ohtâ, Aanaar tilálâšvuođâst pääihi alne čiččâmâš já káidusin neeljis.
– Anarâškielâ sárnooh láá lamaš váldujuávkkun fáárust Aanaar kulâmist, Marjomaa já Kaisanlahti muštâlává Anarâš aavisân.
– Kulâmij já uáinui adelem maŋa pargon páácá syntees toohâm puoh uáinuin, suoi čielgiv.
Miärádâsah tahhojeh vyesimáánu vuosmuu ohhoost Säämi kielârääđist, Marjomaa muštâl já povvâst, et veik kielârääđi meerrid, kárttá sun jieš-uv puátteevuođâst jotteeđ sämikuávlust tagarij čolmijgijn, et mon pyereest luoddâkolbâpargo lii luhostum.
– Mun jieš tuubdâm sämikielâi valjim keežild stuorrâ toske, sun smietâd.
Puoh sämikielah uáinusist luoddâkoolbâin
Jotolâhkoolbâin pajeduvvojeh uáinusân puoh kulmâ Suomâ sämikielâ.
– Luoddâkolbâi puátimist lii tiäduttum uhkevuálásij sämikielâi oinum, muštâl Jutta Kaisanlahti.
Keevâtlávt anarâškielâ já nuorttâlâškielâ puátih oinuđ eenâb Aanaar kieldâst, mii meerhâš tom, et tavesämikielâ oinuuvâšvuotâ ucco. Tavesämikielâ finnee luándulávt ennuv saje áinon sämikiellân Ucjuuvâst, Iänuduvvâst já Suáđekylást, kost tot kiävttoo váldusämikiellân.
– Jis ucebeh sämikielah iä lah Aanaar kieldâ koolbâin uáinusist, te toh iä talle oinuu kosten, Marko Marjomaa iätá.
– Aanaar kieldâst Suáloičielgist tavaskulij luoddâkolbâi kiellân šadda prinsiplávt anarâškielâ Ucjuuvâ rääji räi. Jis koččâmuš lii nuorttâlâš kuávlust, te talle noomah láá nuorttâlâškielân. Kittâl kuávlun monâdijn anarâškielâ uáinoo val Lemmeejuuvâst váhá Kittâl kuávlun monâdijn já Kärigâšnjaargân monâdijn kieldâ rääji kuuvl, Marko Marjomaa čielgee.
Puástuibárdâsah-uv láá motomij sojij šoddâm: ulmuuh láá tulkkum ääši nuuvt, et anarâškielâ ličij ollásávt puátimin tavesämikielâ sajan. Näävt ij tiäđustkin äšši lah.
Njellimist lii šoddâm mottoom verd savâstâllâm, kolgâččij-uv tobbeen oinuđ anarâš- vâi nuorttâlâškielâ. Tääl jurdâččuvvoo nuuvt, et noomah puáđáččii anarâškielân, tastko anarâšah láá aassâm kuávlust jo kuhháá.
Ovdâmerkkân Avveel kirdemkiedi kolbâ muttoo. Puátteevuođâst tast lohá suomâkielân Lentokenttä já ton maŋa anarâškielân Kirdemkieddi. Ton lasseen kuávdáš soojijd puátih aalmugijkoskâsiih tubdâlduvah tego kirdemkiädán-uv, já vuárdámuš lii, et jottee tobdá tubdâlduv, mast lii kirdemmaašin kove. Tääl kirdemkiedi koolbâst tekstâ lii suomâkielâ lasseen tavesämikielân.
Ko koijâdâm ucebij luodâi já kááđui noomâi kielâvaljiimijn, te kuulâm, et tai noomâi uđâsmitmist ij lah val tohhum maggaargin miärádâs, mut jis tot tahhoo, te toi uđâsmitmist šadda stuorrâ pargo.
Noomâi valjiimist láá ittáám čuolmah
Motomij nommâkoolbân šaddee noomâi tyehin lii kuhheeb savâstâllâm. Tággáár nommâ lii ovdâmerkkân Avveel já Aanaar kooskâst leijee jävri, mii lii suomâkielân Myössäjärvi. Taan jáávrán láá anarâškielân nelji noomâ: Misseejävri ~ Myessáájävri ~ Muáđhádjävri ~ Muássáájävri. Tääl koolbâst lohá kuittâg siävuttâshäämi Myössäjävri, mon puáhtá anneeđ viđâdin variantin. Tággáár-uv sajan lii koolbân puátimin tuše ohtâ nommâ, ige noomâ valjim lah lamaš älkkee.
Taat päikkinommâčuolmâ lii juurrâm meid muu jieččân pargopeevdi alne. Mun jiem kuittâg tuubdâ jieččân pyeremussân päikkinommâäššitobden, já nuuvtpa mun jorgettim-uv aššijn anarâš päikkinoomâi äššitobdee Vuoli Ilmar, Ilmari Mattus, piälán. Sun västidij šleđgâpostâstis munjin näävt: ”Enâmustáá anam áárvust T. I. Itkosii já Lesk Ant Uulá kevttim noomâ Misseejävri, já Misseehân lâi Uula Morottaja mield päähináigásâš almaiolmooš Anarist.”
Must persovnlávt ij lam áášán tađe pyereeb uáinu, nuuvt et ávžojim kuldâliđ taan koolbâ noomâ valjiimist Ilmar iävtuttâs. Uđđâ koolbâst lohá tastoo Misseejävri, já eres noomah pääcih kiävtun paldâlâsnommân.
Raijiittâsah kolbâi stuáruduvâin
Mondiet tastoo ij pyevti kevttiđ maaŋgâid sämikielâid siämmáá koolbâst?
Marko Marjomaa čielgee, et automaađijij paaldâst leijee luoddâkoolbâin saje lii kärži, adai toos čááhá suomâkielâ lasseen tuše ohtâ sämikielâ. Tondiet savâstâllâm sämikielâi valjiimist lii tääl joođoost.
– Taat äšši kuáská meid jotolâhtorvolâšvuotân, sun čielgee. – Adai koolbâin luoddâpellâst ij pyevti leđe hirmâd ennuv tekstâ.
– Čácáduvâi já kylái noomâi várás lii eres njuolgâdus, adai tagarijn koolbâin puáhtá kevttiđ oovtâ koolbâst veik puohâid sämikielâid, sun juátká.
– Väldikudij rajij rastaldittemsoojijn meid eres kielah láá aanoost. Vistig puátih suomâkielâ já sämikielâ já toi maŋa eres kielah. Jis nommâ lii ovdâmerkkân eŋgâlâskielân, te talle kalga meid ruotâkielâ leđe fáárust, Jutta Kaisanlahti čielgee.
Uđđâ nommâkoolbah láá kuuloold puátimin
Juurdân lii peessâđ molsođ luoddâkoolbâid jo taan keesi, já tondiet lii pyeri finniđ vuáváámijd jo vyesimáánu ääigi. Čuávuvâš uđâsmittempaje lii uáinusist esken 15 ive keččin, já toos lii tiäđust-uv val mätki.
– Jis vuáváámeh iä valmâštuu val taan kiiđâ, te tastoo algâttem sirdoo ovttáin ivvijn ihán 2027, Jutta Kaisanlahti čielgee.
Puoh koolbah iä mudoigin uđâsmittuu ohtân, adai tast lii šoddâmin kuhheeb proojeekt. Majemuuh koolbah cegâttuvvojeh vissâ esken muádilov ive keččin. Uđâsmittem algâttuvvoo tain koolbâin, moh mudoi-uv láá tääl kevttimavvees loopâst.
– Taan ive puátih tuše ovtâskâs koolbah, Kaisanlahti muštâl.
– Tuáivu mield ruttâ kavnuuččij kuhheeb kooskân uđđâ kolbáid, ovdâmerkkân niäljášluodân. Talle finniiččij meerhâid oovtnálásâžžân. Kolbâi ráhtuseh já puoh uđâsmittojeh, tavlustuvah stuáruh, stuálpuh já vuáđuštusah še uđâsmittojeh, Kaisanlahti čielgee.
Luoddâkolbâi uđâsmittem lii stuorrâ proojeekt. Kaisanlahti muštâl, et ohtsâšpargo vuolgij Njellimist ive 2023 luoddâkevttei macâttâsâst. Talle huámášume kiddejui kielâ rievtislágánvuotân. Pajanij meid tuoivâ tast, et anarâš- já nuorttâlâškielâ-uv kolgâččii kulluđ. Meiddei lahâasettem muttui ive 2020, já sirdumäigi lii love ihheed. Tääl Vävlivirgádâh lii uuccâm laseääigi nube love ihán ruttâdem keežild. Laseäigi tarbâšuvvoo meid tiätu merháid. Ko jotolâhkoolbah uđâsmittojeh, tom ferttee porgâđ kuástidem uáinust pehtilávt.
Luoddâkolbâproojeekt láá ruttâdmin tääl peellin Laapi Eellimvyeimikuávdáš, já nube pele ruttâdmân uásálisteh Tave-Suomâ kielâin Simo, Kiemâ, Keminmaa, Tuárnus, Tervola, Ruávinjargâ, Suáđekylá, Aanaar já Ucjuuhâ.
Eres käldeeh:
– Lapin alueellinen viitoituksen yleissuunnittelu – Kemi, Keminmaa, Tornio, Rovaniemi, Simo, Tervola, Sodankylä, Inari ja Utsjoki (vayla.fi)
Artikkâlkove: Marja-Liisa Olthuis