Jierestum toimâtteijee president sahhiittâlmin

Must lâi kunnee peessâđ sahhiittâllâđ president Stubb ko sun lâi Anarist muáddi oho tassaaš. Mun lijkkuum kale ennuv čälimân já must láá maaŋgah roolih pargoin, mut toimâtteijen mun jiem liijká lah annaam jieččân kuássin. Jiem, veikkâ teehin motomin čálám-uv. Vuolgim kuittâg taas-uv fáárun, jiemge smiettâm ennuvgin, tággáár maaŋgâpiälásâš amatöör ko lam.

Jiešalnees must lii lamaš tääl uáli hoppuus eellim, ko lam irâttâm orniđ kappeerjuuhlijd já pargoh-uv láá lamaš aainâs-uv kyevti ulmuu oovdâst. Te lopedim vyelgiđ, jis kiinii muu peeleest puávtáččij porgâđ ääši oovdân maidnii muuneeld. Tietivetteđhân, uuccâđ tiäđu, kuus mun moonâm já kuás, maid mun koijâdâm já nuuvt ovdâskulij. Luhhoost Márjá-Liisá já Fabrizio rahtijn-uv munjin muuneeld tiäđuid valmâšin. Mun jiem tarbâšâm ko tuše moonnâđ, veikkâ irâttim tom-uv kunnee kale sirdeđ ovdâskulij. Luhhoost muu rähis käälis vuolgij muu fáárun kovvejeijen. Sun puovtij kuvviđ ubâ tilálâšvuođâ munjin videon. Tast lâi älkkeb keččâđ maŋeláá, maid president eeđâi já maid iäráseh koijâdii.

Mun jiem lam lamaš kuássin pressitilálâšvuođâst, te lijjim ton tááhust ucánjáhháá jierestum, jiem nuuvtkin jieš president tááhust, mut ubâ tilálâšvuođâ tááhust. Veikkâ lam-uv sosiaallâš, te puávtám čulliđ tääl maidnii: mun jiem haalijd leđe jienâst tagarij ulmui oovdâst, kiäid mun jiem tuubdâ. Smiettim meid, maid toh “olmâ” toimâtteijeeh must smiettih. Na, ijba tast mihheen, mun smiettim. Jiem osko, ete peesâm jieš maiden koijâdiđgin. Uccáába mun tiettim.

Pressitilálâšvuotâ lâi huolâttem. Tobbeen lijjii käähvi já sarepiirakeh toimâtteijeid, já muái čokánáim siämmáá piävdán uápis YLE-toimâtteijeigijn. Tast-uv mun adelim olssân maka love iberdiđ, ete ij tast ubâ peesâ kiämmán tuođâi sahhiittâllâđ. Meridim čuávvuđ, maid iärráseh pargeh, já kevttiđ sii koččâmušâid pyerrin.

President Stubb ovdâsteijee poođij vistig já tiervâttij mii mediaulmuid. President poođij váhá ovdil olmâ äigitaavlu, mut sust moonâi kuittâg mottoom verd äigi olgon párnái teivâdmist. Ko sun viijmâg poođij pressitilâšvuotân, te sun eeđâi-uv, ete mij lâim monâttâm maidnii, ko olgon lâi šiev “pöhinä”. President lâi viehâ huolâttem já oroi lemin ilolâš.

Muu koččâmušah lahtojii enâmustáá kielân já kulttuurân. Ko president västidij vuosmuu koččâmušân, mon Jarmo Siivikko koijâdij, te mun finnejim vástádâs meid muu kyevti koččâmušân já ucánjáhháá president västidij meid muu kuálmád koččâmuš paaldâst. Suu vástádâs lâi uáli kukke já tast president Stubb pajedij ovdâmerkkân sämitiggelaavâ já kielâkoččâmušâid. Šoodâi kuhes joskâdvuotâ, ko puohah vissâ smiettii, maid presidentist puávtáččij čuávuvâžžân koijâdiđ. Nuuvt mun jiem ubâ hoksámgin ko mun jo koijâdim sust muu kuálmád koččâmuš, mut kolgim tiäđust-uv tom ucánjáhháá mutteđ. Já ko mun kolgim tom mutteđ, te ij lamaškin nuuvt älkkee kivkked smiettâđ, ete MAHT mun tom koijâdâm. Mun jiem lah pyeri sárnuđ já smiettâđ siämmáá ääigi. Nuuvt mun váhá siähánim jo sanijgijn-uv já vaarâ vahâgist ettim “tun”, ko kolgim ettâđ suomâkielâ teitittâllâm mield “te”. Mun lam vissâ liijkás kuhháá sárnum anarâškielâ, ko jiem määti innig teitittâllâđ. Kale mun tom kuittâg tivostim tast sárnudijnân, mut vissásávt president muštá ain tom sahhiittâllâm. Mun aainâs-uv muštám.

Muu maŋa eres toimâtteijeeh koijâdâllii presidentist enâmustáá rijjâääigist. President muštâlij, ete lâi lijkkum ennuv paje-Laapin. Suáluičiälgán sun ááigui motomin pyehtiđ meid perrus. Luándu sun ana tergâdin. President lâi reeisu ääigi peessâm kaččâđ já vyeijiđ šleđgâtuolmâmpyeráin. Helikopteráin sun kiirdij Ruávinjaargâst Uccjuuhân.

Pressitilálâšvuođâ maŋa olgon lâi uáppei vuáru sahhiittâllâđ president. Uáppeeh lijjii jierestum, mut Stubb nonnij, ete sun lâi jierestum vala eenâb. Uáppeeh halijdii tiettiđ ovdâmerkkân, moh láá Stubb ulmeh presidentin já kulmâ tehálumos ääši, suomâkielân “pointti”. President eeđâi, ete suu kulmâ tehálumos pointi láá ráávhu, torvolâšvuotâ já pyereestvaijeem. Sun arvâlij, ete áigu mađhâšiđ ennuv Suomâst já teivâđ ulmuigijn.

Stubb meid muštottij, ete positiivlâšvuotâ lii tehálâš. Puátteevuođâ aašijn president lâi tuáivulâš já oskoi, ete ääših maneh pyereeb suundán. Eromâšávt sun oskoi nuoráid já toos, ete jyehi uđđâ suhâpolvâ lii ain vijsásub ko ovdil. Nuoráid sun halijdij ettâđ: nievdâ, osko, poorgâ pargoid já luhostuu. Tain sun tárguttij, ete kalga nievdâđ ennuv já oskođ jieš olssis, veikkâ motomin lii vaigâd. Pargoid kalga porgâđ, mut ij liijkás ennuv. Tááláá maailm teedâ lii maŋgii lussâd, mut eellim maŋgii álgá eskin škoovlâ maŋa. Luhostume teikkâ miänástume ij meerhâš, ete ulmust lii pyeri saje elimist pic tom, ete suu elimist lii merhâšume. Sun avžuuttij nuorâid tutkâđ já leđe ávus mieláin maailmist.

President Stubb lâi uáli tuđâvâš jieijâs reeisun. Sun muštâlij, ete lâi iberdâm maŋgâ ääši tääl pyerebeht ko lâi jieš iällám tääbbin. Sun eeđâi, ete sun vuálgá meddâl puorijn mieláin maaŋgah ideah fáárust.

Kove: Henna Tervaniemi

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Namibia finnee vuosmuu tove nissoonpresident

Netumbo Nandi-Ndaitwah lii vuáittám Namibia presidentvaaljâid. Sun lii 72-ihásâš politikkár, kote vuoitij 57 prosentid jienâin, nuuvt et nubbe jienâstemkerdi ij tarbâšum. Sun tuáimá tääl...

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku peesâi EM-kištoid 2025

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku piäsá uásálistiđ EM-kištoid 2025 Sveeicist. Taat čielgâi majebaargâ eehid speelâst Suomâ já Skotland kooskâst Helsigist. Suomâ já Skotland spellii vuossâmuu speelâ Skotlandist...

Suomâ puárásumos olmooš lii jáámmám 110-ihásâžžân

Gunnel Stenbäck, kii lâi tuođânálásávt Suomâ puárásumos olmooš, jaamij lávurduv skammâmáánu 30. peeivi Diakonissalágádâs tipšopääihist Helsigist. Ääšist muštâlii suu aldaulmuuh STT-uđâstoimâttâhân. Stenbäck eelij 110-ihásâžžân. Elimis...

Olympiavyeitteeh Sifan Hassan já Letsile Tebogo nomâttum Ive almosvalastâllen

Vuáládâheennâmlâš kuhes mađhij käččee Sifan Hassan já botswanalâš sprintter Letsile Tebogo, kiäh kuohtuuh vuoittijn kole Paris olympialijn, lává nomâttum ive almosvalastâllen Monacost pasepeeivi. Hassanân keigejui...

Aanaar kieldâ kolgâččij vuáđudiđ sierâ kielâpiervâljuávhuid suomâkielâláid párnáid já párnáid, kiäi päikkikiellân lii anarâškielâ

Aanaar kieldâst kielâpiervâleh láá lamaš kuávdáš roolist anarâškielâ iäláskitmist. Kielâpiervâleh fäälih maŋgáid párnáid máhđulâšvuođâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ torvolii pirrâsist. Kielâ iällám já jotkuuvâšvuotâ...