Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter mätki lii almolávt korrâsumos mätki, mast čuoigâmist kištottâlloo maailmvijđosávt, já ärbivuáválâš stijlâ lii lussâdub ko rijjâ stijlâ. Juvduuvääri saaveehlätteeh vist láá korrâsumoseh ubâ maailmist. Onne ohtâ mokke lii 10 kilomeetter kukkosâš nuuvt kočodum kištolovvááš.
Toimâtteijee tubdâmušah majemuu kištopiäiván láá pyereh. Muái Valtterijn jotteen vises lavhijgijn kost peri halijdeen. Munnusthân láá toimâtteijee liivih pajalist, adai muái pesseen kuus peri lii tárbu peessâđ. Muái láán meridâm eelliđ meid meecist keččâmin kištoid, tastko kištopeivi lii tääl hitásub. Miäcán piäsá älkkeht keččâđ meid hástulijd soojijd. Mun lam eromâš kiddiistum čyeigein, kiäh jaskeh karrieeris, mut siämmást halijdâm sahhiittâllâđ meid nuorâ čyeigeid. Nisonij kišto maŋa mun kuvviim moolâst čyeigeid já Krista Pärmäkoski juuhlijd.
Moolân puátá meid nuorâ Ounasvaaran Hiihtoseura ‑seervi nissoon, Seela Salokangas. Sun lii eidu čuoigâm nisonij 30 kilomeetterid vuosmuu keerdi. Sun muštâl Anarâš aavisân, ete tárguttâs lâi peessâđ moolân. Salokangas lii iänááš hárjuttâllâm uánihub maađhij várás já juurdâš, ete sust ij lah tyehin taggaar hárjuttâllâm ko mii tarbâšuuččij 30 kilomeetter várás. Sun lii kuittâg lijkkum čuoigâđ Anarist, já tääbbin páácá pyeri mielâ. Tääl Salokangas áigu pieijâđ kištopaje pakettân já toollâđ uccâ luámu jeđe hárjuttâlškyettiđ puáttee paje várás.

Nisonij palhâšumejyehim ääigi muái Valtterijn manneen podium oovdân. Mun smietâm, mon älkkee tot lii já mon pyereest liččim puáhtám leđe ääiđi siste jo ovdebái peeivij. Jiem innig vyerdi muččâdávt vuáru, pic moonâm fáárun ko Helsingin Sanomat ‑loostâ toimâtteijee sahhiittâl vyeittee Johanna Matintalo. Nuuvt eres-uv toimâtteijeeh pargeh. Matintalo muštâl, ete sunjin suápá pyereest čuoigâđ Anarist, tastko sun lii jyelgičyeigee (ađai sun kiävttá iänááš juolgijd ige nuuvtkin kieđâid). Sun lii meid vuárdám jo maŋgâ ive, ete piäsá čuoigâđ 30 kilomeetterid tääbbin ärbivuáválijn stijláin. Tondiet sun halijdij čuoigâđ onne, veikkâ sun lii ucánjáhháá puoccâm algâohhoost.
Almai kišto ääigi muái láán oppeet meecist. Kištolovážán kuleh nuuvt kočodum serpentiin- já S‑moheh, main sáttojeh puoh enâmustáá vahâgeh, ovdâmerkkân fääškitmeh. Muái manneen keččâđ kišto serpentiinmohe paaldân. Tobbeen lii meid vuosâišetiimi. Sij eteh, ete vahâgeh iä jur lah sattum, já pyeri nuuvt.

Meecist muái teivâdeen Perttu-fani. Sun lii Markku Voutilainen, kote lii puáttám Kuopio kuávlust skipárijdiskijn čuávvuđ Perttu Hyvärisii kištoid. Perttu-fanijd tobdá jo kukken pihtâsijn. Sist lii čuovjis liivi pajalist já čuovjis kappeer uáivist, já tain lohá ”Perttufani”. Voutilainen tobdá Peertu persovnlávt, já sun lii jottáám čuávumin Peertu kištoid ubâ taan karrieer. Ij aaibâs jyehi kištoost kale, mut maailmcupist já MM‑kištoin já tiäđust-uv Suomâ peln vistig nuorâi kištoin já talle maŋeláá rävisulmui saarjijn.

Muái láán jo aaibâs áámmáttoimâtteijee meinigijn ko olleen moolâkuávlun. Muái tuámitteen pressisajan, já mun peesâm kuvviđ meid almai moolânpuátimijd. Ohtâ moolân puáttee lii Ounasvaaran Hiihtoseura ‑seervi Elmeri Helander. Aanaar Juvduuvääri saaveehlätteeh láá sunjin uáppáseh, tastko sun lii jottáám tääbbin jo aaibâs uccâ kandážin. Sun iätá moolâst, ete 50 kilomeetterid lii kuittâg korrâ mätki. Tárguttâs lâi peessâđ moolân, já tot tuoivâ sust meid olášui.
Helander lii viehâ tuđâvâš loppâpuátusân. Tuše savehijgijn lijjii mottoom verd vaigâdvuođah, mut tast-uv sun selvânij. Sun muštâl vala, ete sun lii vuárdám kuhháá, ete piäsá kištottâllâđ SM‑kištoin Anarist. Helander mielâst kištoh tääbbin láá pyereest uárnejum, saaveehlätteeh láá oornigist já lii val šiev šoŋŋâ-uv. Sun áigu kištottâllâđ meid Kolleputtâlkištoin Anarist 24.–26.4.2026. Sehe Elmeri já Seela lává lappiliih čyeigeeh, mut vala vyeliahasiih rävisulmui sáárján. Suái kuittâg halijdáin uásálistiđ, tastko kištoh lijjii tääbbin Laapi kuávlust.

Valtteri lii sahhiittâllâm kanadalijd čyeigeid. Mia Smith já Isaac Desilets lává puáttám Anarân Kanada Ontariost. Suái lává uási kanadalij čyeigei juávhust, kiäh láá puáttám Suomân já Euroopân finniđ hárjánem kištottâlmist.
Smith muštâl, ete Anarist čuoigâm lii lamaš áinoošlajâsâš já eromâš fiäráán. Puohah sii juávhust láá nuuvt kijttevááh já iloliih tast, ete sij láá peessâm čuoigâđ teehin. Smith lasseet vala, ete ulmuuh láá nuuvt nánnááh já ustevliih. Juvduuväärist sun muštâl, ete sun ij lah kuássin čuoigâm návt korrâ saaveehlättein Kanadast. Kištottâllâm lâi kuittâg hävski, já ulmuuh movtijdittii pyereest. Meiddei Desilets rámmoo Aanaar ulmuid já saaveehlätteid.
Vástuppeeivi nisonij viiđâ kilomeetter čuoigâmist Smith lâi 52:be já pasepeeivi 30 kilomeetter čuoigâmist 36:d. Desilets vist lâi vástuppeeivi 10 kilomeetter čuoigâmist 88:d já pasepeeivi 50 kilomeetterist 118:d.


Toimâtteijee takki já uáivi älgih leđe uáli kuáruseh, mut vala lii puátimin kišto-oholoopâ majemui palhâšuumij jyehim. Muái láán jo hárjánâm toimâtteijeeh. Ko mun sahhiittâlâm čuávuváid čyeigeid, te Valtteri mana sahhiittâllâđ almai 50 kilomeetter vyeittee, Alexander Ståhlberg.
Jämin Jänne -seervi Ristomatti ”Rise” Hakola muštâl, ete Anarist lii ain suotâs čuoigâđ já kištottâllâđ. Aanaar lii kištosaijeen nuuvt ereslágán, ige sun táválávt ele návt ollâgâsâst. Hakola rámmoo, ete saaveehlätteeh láá tievâsliih, kištoh láá tievâsliih já ulmuuh láá nuuvt suottâseh, ete teehin puátá ain ilomieláin. Sun meid iätá, ete saaveehlätteeh Anarist láá lussâdeh, tastko korrâ vuástáluvah láá ennuv já návt kiđđuv motomij kištottâllei sävrivuotâ lii pyeri já motomij iärásij vist ij lah. Tondiet iäruh láá nuuvt stuárráh. Sunjin pääcih pyereh muštoh Anarist. Palhâšuumij jyehim maŋa Hakola váldá fanikuuvijd. Ohtsâškován piäsá Jaana Kopakkala, kote lii miäcástâm kuuvijd maaŋgâin čyeigein taan kišto-oholoopâ.

Imatran Urheilijat ‑seervi ovdâsteijee Miro Karppanen poođij almai 50 kilomeetter čuoigâmist nubben. Sun iätá aavisân palhâšumejyehim maŋa, ete olâttittee kale, sun tobdá jieijâs uáli virkkun. Sun táárgut uásild tom, ete sun lâi eidu ovdil Aanaar SM‑kištoi lamaš oho verd čuoigâmin Lapponia-čuoigâmist Olostuoddârist. Lapponia-čuoigâm ääigi sunjin čoggâšuvvii ohtsis 190 kilomeetterid, tastoo Anarist viestâčuoigâmist 10 kilomeetterid já pasepeeivi 50 kilomeetterid. Meid sun lii ton uáivilist, ete tääbbin lii pyeri sijvo, pyereh saaveehlätteeh já pyeri stadion sehe pirrâdâh. Ij liččii puáhtám leđe pyereeb saje lopâttiđ čuoigâmpaje. Sun lasseet vala, ete sun lii čuoigâm ovdil-uv Anarist, ive 2014 KLL (Koululiikuntaliitto) kištoin sehe ovdebáin SM-kištoin Anarist ive 2023.

Čuoigâmoholoppâ lii nuhâmin. Šoŋŋâ lii lamaš mielâttes fiijnes ubâ oholoopâ. Čyeigeeh láá váldám ennuv fanikuuvijd puohahasij ulmuigijn, já munnust lii lamaš hävski sahhiittâllâđ čyeigeid. Puohah čyeigeeh tiäduttii, mon iloliih sij lijjii, ete pessii moolân. Meid masa jyehi čyeigee eeđâi, ete ulmen lâi nomâlâssân lamaš peessâđ moolân. Kuittâg tuše kuuđâs lijjii koskâldittám kištoos pasepeeivi. Juvduuvääri adelij puohháid maidnii.
Vala majemužžân pargon muái sahhiittâlleen kištotoimâulmuid. Akseli Björkstedt, Jaana Seipiharju, Maisa Kantola já Seppo Heikkonen muštâleh munnui, ete sii pargon lii lamaš išediđ ulmuid já kocceeđ oornig. Sij láá eereeb iärrás ravvim kištokuosijd, kost finnee purrâmuš, já visásmittám, ete ulmuuh iä jođe puástusoojijn. Sii mielâst kišto-oholoppâ lii lamaš rávhálâš.

Magareh láá muu jieččân tubdâmušah? SM-kištoin lâi suotâs sahhiittâllâđ ulmuid, nuuvt kištottâlleid ko eres kištovievâ-uv. Veikkâ jiem lahkin vala mihheen puorijd valastâllâmtoimâtteijeid, te mun lam kuittâg oppâm ennuv toimâtteijee pargoost. Ohtâ munnuu ulmijn lâi toollâđ Anarâš aavis uáinusist. Já tom muái kale porgáin pyereest. Riemâm kale uđđâsist-uv toimâtteijen, jis koččom puátá.
Já nuuvt, peesâihân toimâtteijee loopâst jieš-uv čyeigee käŋŋirân fanikove várás.

Artikkâlkove: Henna Tervaniemi