Euroopist Espanja, Romania já Suomâ táálunkuávluin lii pieijum joton haahâ, mon ulmen lii nanodiđ paijeel 65‑ihásij medialuuhâmtááiđuid já kriittisii jurdâččem. Suomâ peln haahân uásálist Laapi ollâopâttâh. Ton čuosâttâhhân láá Laapist ässee suomâ- já sämikielâliih elilâm ulmuuh.
Laapi ollâopâttuv totkeid joođeet pajasšoddâdemtiettuu professor Päivi Rasi-Heikkinen. Sun muštâl, ete elilâm ulmuuh tarbâšeh tuárvi medialuuhâmtááiđuid, vâi sij pasteh uásálistiđ ohtsâškoodán oles jesânin.
Laapi lasseen INMERS (International Media Literacy – Empowered Rural Seniors) ‑nommâsâš haahâ vuáju Navarra kuávlun Espanjast já Transilvania kuávlun Romaniast. Puoh täin kuávluin láá siämmáálágáneh háástuh, tego aalmug puárásmem, kuhes kooskah já palvâlusâi vänivuotâ. Ulmuuh meid sárnuh maaŋgâid kielâid paldâluvâi.
| Medialuuhâmtááiđuh |
|---|
| Medialuuhâmtáiđuiguin uáivilduvvoo táiđu kavnâđ, kevttiđ, iberdiđ, árvuštâllâđ já puovtâdiđ jieškote-uvlágánijd mediasiskáldâsâid. Mediasiskáldâssáid kuleh tekstâ, kove, video, jienâ já eres siskáldâs. Toh pyehtih leđe eereeb iärrás uđđâseh, sosiaallii media siskáldâsah, virgeomâhái já irâttâsâi tiäđáttâsah sehe elleekoveh já speelah. |
| Ain stuárráb uási mediast lii digitaallâš. Ive 2025 Aalmuglii Mediatutkâmuš mield 88 prosentid syemmilijn loheh loostâid digitaallâžžân, ko vist teddilum loostâid loheh 46 prosentid. Paijeel 65‑ihásijn västideijee lovoh láá 80 prosentid já 67 prosentid. |
Metodeh elilâm ulmui táárbui árvuštâlmân ovdeduvvojeh Laapi ollâopâttuvâst
Vistig haavâst selvâttuvvoo, magareh táárbuh jieškođe-uv kuávlust láá paijeel 65‑ihásij medialuuhâmtááiđui oovdedmist. Taan pargoost kuávdáš roolâst lii Laapi ollâopâttuv nuorâb totkee Maiju Saijets, kote lii čälimin meid náguskirje paijeel 65‑ihásij tavesämikielâlij medialuuhâmtááiđuin.
– Mun lam porgâm kieddipargo jo iivij 2024 já 2025 elilâm ulmuiguin. Lam sahhiittâllâm ulmuid Anarist, Ucjuuvâst já Vuáču kuávlust. Taan pargo ääigi mun lam nuurrâm meid viehâ pyere luámáttâhamnâstuv. Mun algâttâm analysistmáin jieččân amnâstuv siämmást ko čálám jieččân artikkâl [náguskiirján] sahhiittâlmij vuáđuld, Saijets čielgee Anarâš aavisân.
Ulmen lii ovdediđ tutkâmuš já metodijd, moi vuáđuld haavâ kyeimiornijdumeh pyehtih talle ovdediđ jieijâs metodijd elilâm ulmui medialuuhâmtááiđui árvuštâlmân.
– Mij lep oovdedmin tääl vyevi, já iäráseh heiviitteh tom. Talle puáttee ive algâmuddoost mij keessip amnâstuv čuákán já moonnâp čoođâ puátusijd, Saijets muštâl.
Jieijâs amnâstuv vuáđuld Saijets nabda paijeel 65‑ihásij hástun ovdâmerkkân digirustigij kevttim sehe sosiaallii media korrâ savâstâllâmkulttuur, mii sáttá polâttiđ elilâm ulmuid. Ton lasseen kolgâččij nanodiđ sii aapijd tubdâđ já tuástuđ kielestiäđu.
Lopâlij puátusij vuáđuld ovdeduvvojeh pargopáájáh, main elilâm ulmuuh finnejeh škovlim medialuuhâmtááiđust. Pargopáájái oovdedmist västideh Transilvania kyeimih. Haavâst škuávlejuvvojeh meid ulmuuh, kiäh pargeh elilâm ulmuiguin.
Medialuuhâmtááiđu raavâkirje sämikielân
Maiju Saijets mielâst kielâst lii stuorrâ merhâšume elilâm ulmui medialuuhâmtáiđoid. Taat uáinoo eromâšávt ucceeblovokielâi sárnoin.
– Jis olmooš lii hárjánâm luuhâđ loostâid já keččâđ televisio váldukielân, te ij pyevti vyerdiđ, ete sust lii siämmáálágán táiđu analysistiđ já puovtâdiđ mediasiskáldâs jieijâs kielân. Lii tárbu taggaar medialuuhâmtááiđu oovdedmân uáivildum materiaalân, mii vuáđuduvá ulmuu jieijâs kulttuurân já kielân, Saijets iätá.
Haavâ puáđusin šadda-uv ohtsâšeurooplâš medialuuhâmtááiđu raavâkirje, mii ráhtoo meid anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielân. Saijets tuáivu, ete koččâmušâst ij lah tuše jurgâlus, peic ete tast valduuččii huámášumán kielâ já kulttuur.
Jyehi tááhust raavâkirje rähtim oovded sämikielâid já sämikielâlii media.
– Ko materiaal ráhtoo sämikielân, te tot lii meiddei kielâ já medialuuhâmtááiđui ovdedem. Talle puovtâduvvoo sánádâh toos, maid mij ep lah veltihánnáá vala máttám pieijâđ säännin jieččân kielân, Saijets paahud.
INMERS-haavâst
Haavâ ulmen lii nanodiđ táálunkuávluin ässee paijeel 65‑ihásij medialuuhâmtááiđu, kriittisii jurdâččem já uásálâšvuođâ digitaallii ohtsâškoodán. Váldučuosâttâhhân láá Laapi, Navarra já Transilvania ässeeh.
Haavâ olesbudjet lii suullân 500 000 eurod, mast suullân 350 000 eurod puátih Euroop komissio Kreatiivlâš Euroop ‑ohjelmist.
Haavâ joođeet Navarra haldâttâs, já kyeimin láá NASERTIC (Navarre Services and Technologies), Navarra ollâopâttâh, Navarra Konstruktiivlii journalism instituut, Laapi ollâopâttâh sehe Funky Citizens ‑ornijdume Romaniast. Toi lasseen haavâst láá fáárust Eestieennâm aalmuglâškirjerááju já Ukraina Media- já viestâdeminstituut.
Haahâ pieijui joton 1.4.2026, já tot nohá 31.3.2028.
Käldee:
– Lapissa vahvistetaan ikääntyneiden medialukutaitoja (ulapland.fi)
Artikkâlkove: Valtteri Valkeapolku