NASA-astronautkyevtis Sunita Williams (59) já Barry Wilmore (62) lává maccâm Enâmân koskoho 19.3. suullân oovtâ ääigi iđedisiijâ Suomâ ääigi. Suoi vuolgijn komovuotâsajattâhân algâalgâlávt tuše käävci piäiván Boing Starliner -rakettáin kesimáánu 5. peeivi 2024. Teknisij vädisvuođâi keežild Starliner ij lamaš innig tuárvi torvolâš maccâmân, nuuvt et NASA miärádâs keežild astronautkyevtis passijn kuhheeb ááigán Almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân. Sirdum päikkimääđhi keežild suoi oroin komovuotâsajattuvvâst loopâloopâst oovce mánuppaijeed, ohtsis 286 peivid. Taan ääigi suoi juuráin 4 576 kerdid Eennâm pirrâ (16 kerdid pirrâmpeeivist) já porgáin 150 tieđâlii iskosid. Starliner maacâi kuárosin Enâmân.
Porgemáánust 2024 čielgâi, et Williams já Wilmore macâččáin Enâmân Dragon-vuáru astronautijgijn. Dragon-juávkku vuávájui uđđâsist, já Williams já Wilmore šoddáin uássin taan juávhu. Dragon-juávhu rakkeet päčimist kuáđđojii kyehti rijjâ stoovli Williamsân já Wilmoren. Taan miärádâs keežild Williams já Wilmore kolgáin vyerdiđ Enâmân maccâm Juávkku 9 -missio loopâ räi.
Kuhes oromis ääigi Williams já Wilmore vazzijn oovtâst oovtâ komovuotâväzzim Almugijkoskâsii komovuotâsajattuv tivvoomtooimâi keežild. Taat tábáhtui uđđâivemáánu 30. peeivi. Väzzimis ääigi suoi valdijn meid iskospittáid asemateriaalijn Destiny-laboratoriost já Quest áimutoppâmist. Sunnuu komovuotâväzzim piištij kuttâ já peeli tiijme. Sunita Williams vaazij meid astronaut Nick Haguein komovuotâväzzim muáddi oho ovdeláá, uđđivemáánu 16. peeivi, já taat väzzim piištij kuttâ tiijme.
Sehe Williams já Wilmore lává hárjánâm komovuotâväzzeeh: Williams lii tääl vázzám komovuođâst ohcii já Wilmore vittii.
Oovtâst Williamsáin já Wilmorein Enâmân maccáin meid NASA-astronaut Nick Hague já Roscosmos-kosmonaut Aleksandr Gorbunov. Astronauteh seivuu Floridan Talahassee-riddokuávlun.
Kuhes komovuotâorroom vaaigut ennuv ulmuu roopân
Siäivum maŋa astronautkyevtis lává kirdettum Johnson Space Center -komovuotâkuávdážân Houstonân. Suoi lává tääl kyehti oho tärhis talhâstieđâlii čuávumist. Tieđettuvvoo, et Williams já Wilmore vaijeev pyereest, mut suoi kolgâv vuáháduđ vuod Eennâm tiädduvuáimán.
Astronaut André Kuipers čielgee, et astronaut kalga tuoibâđ komovuotâmääđhist, aaibâs tego sun ličij lamaš puocâmin. Komovuotâäigi taha roopân siämmáá ko olmooš ličij viällám kuhháá seeŋgâst, já tot ij lah nuuvt pyeri.
Kuhes komovuotâmääđhi ääigi astronaut moonât taavtij saahâdvuođâ já tekkimasa. Mätki vaaigut meid váimu- já vorrâsuonâi sävrivuotân, tastko váimu ij taarbâš toimâđ nuuvt korrâsávt tiäduttesvuođâst. Puoh astronauteh sávrudâtteh kuittâg jyehi peeivi kyehti tiijme komovuođâst, vâi sii sävrivuotâ pisoččij nuuvt pyerrin ko máhđulâš.
Enâmân macâdijn lii stuorrâ nubástus vuod hárjániđ fyysisávt já mentaallávt tiädduvuáimán. André Kuipers muštâl, et astronauteh láá vistig motomijd peeivijd sierriittâsâst. Tobbeen lii puoh, já peerâ-uv uážžu puáttiđ, mut iä vala ulguupiälásiih. Talle astronaut puáhtá vuod hárjániđ toos, et suu roppâ kuáddá tiädu. Sun kovvee vuosmuid peeivijd tagarin, et lii uáivijorgáldâs já vyevsistut-uv. Ton maŋa sun jieš lâi čunžáá: sun vieggâsâdâi já kočâttij tiiŋgâid älkkeht. Seeŋgâst sust lâi tobdo, et sun vuájui tohon. Mottoom peeivi keččin puoh moonâi vuod pyereest. Tarkkumääigi maŋa astronaut finnee fysioterapia já fyysisijd hárjuttâsâid.
Táválávt komovuotâmätki pištá ihepele, mut láá meid lamaš kuhebeh-uv ive pištee määđhih. Ohtâ ubâ ive komovuotâsajattuvvâst kuhheeb missio orroom astronautijn lii NASA-astronaut Mike Fincke, kote oroi komovuođâst ohtânmaanoost 382 peivid.
Käldeeh:
– Butch Wilmore and Suni Williams return to Earth after nine unplanned months in space (www.bbc.com)
– Livestream NASA-astronauten Sunita Williams en Barry Wilmore (bijna) weer terug op aarde (www.astroblogs.nl)
– Expedition 72 (www.nasa.gov)
– NASA Astronaut Frank Rubio (www.nasa.gov)
– André Kuipers: ’Het is geen straf als je langer in de ruimte moet blijven’ (nos.nl)
Kove: NASA Kennedy Space Center / NASA/Kim Shiflett (Wikimedia Commons)