Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti etsiväid” já ”Viisikkoid” já ”Tiinaid”. Tot puoh oroi luándulâžžân. Munhân mattim luuhâđ. Puustavijd mun koijâdâllim eenist, já nuuvt te mun hárjuttâllim luuhâđ ovdil škovlâpálgá älgim.

Meid nubbe äšši oroi luándulâžžân – nomâlâssân tot, et anarâškielâ ij čallum. Jiemge mun ohtiigin ubâ jurdâččâmgin syemmilii škovlâmaailmist, et liččim puáhtám luuhâđ meid sämikielân. Mut maid te mun liččim kolgâm luuhâđ? Ij talle lam luhâmuškin. Taan avveest (50+) ličij-uv suámi tiettiđ, jurdâččeh-uv táálááh anarâškielâ mättee škovlâpárnááh-uv siämmáánáál ko tallaš mun 1970-lovvoost. Adai mon čuuvtij ääigih ležeh suullân 50 ivveest muttum?

Taan avveest nuorrân luhhum suomâkielâliih kirjeh láá väividškuáttám muu eenâb-uv. Eromâšávt muu lii tediškuáttám soro tast, et mon ennuv mun lam monâttâm šiev luhâmuš sämikielân tondiet ko tot ij lah lamaš. Tággáár soro siisâ mun jiem lah halijdâm pääcciđ. Tom čuolmâ puáhtá vala moinnii naalijn jieččân eellimääigi čuávdiđ.

Ko kielâpiervâleh vuolgii Anarâškielâ seervist, te poođij paifakkist uđđâ äigi: puoh astoäigi ij innig moonnâmgin kielâpiervâlij haldâttuv juurâtmân, mut lâi saje uđđâ aššijd. Muu uáinust taat uđđâ äšši lâi eidu čallum kielâ ovdedem. Lâi huksejum šiev vuáđu sárnumkielâ várás sehe párnái já vuorâsulmui suhâpuolvâin. Šoodâi Čyeti čälled anarâškielân ‑proojeekt. Mij tarbâšijm čälleid tevstâi puovtâdmân já lohheid luuhâđ teevstâid.

Mij lep jo huksim kielâteknologisii vuáđu čälimân. Ton maŋa lii lamaš čuuvtij älkkeb almostittiđ teevstâid ko ovdil. Čuovâuáivi 3 ‑kirje paječaalâ ”Jo rijttáá”  kovvee pyereest muu tobdoid tast, et párnáid já nuoráid ij jurgin lah lamaš luhâmuš. Mun eđâččim, et jo rijttáá tot äigi, et ij lah mihheen luhâmušâid teikâ et puoh lii vääniht. Mij lep peessâm šiev aalgân, mut puáhtá smiettâđ, mon ennuv mij kolgâččijm porgâđ já maid ulmuuh tuáivuččii.

Mon ennuv kolgâččij leđe luhâmuš?

Mon ennuv luhâmuš tastoo kolgâččij leđe? Mun čaallim čohčuv 2025 tast, maggaar anarâškielâ tile kolgâččij leđe 50 ive keččin.

Jis mun jurdâččâm jieččân luuhâmruutiin, te mun tuođâi tuáivuččim, et liččii tuárvi kirjeh, moi juávhust valjiđ – aainâs-uv kyehti kirje jyehi piäiván. Taat tiäđáččij ohtsis 780 kirjed ubâ ihán. Täälhân mist láá suullân 40 kirjed já toos lasseen mii ”lovettes” jurgâlusah kielâpiervâlpargoost, já taahhân teddiluvvojeh taađeest ko kávnoo ruttâ. Mist váiluh muu ideaalist 660 kirjed. Taan mield mij kolgâččijm finniđ koskâmiärálávt 13,2 kirjed ivveest. Mii tempo lii tääl 5–6 kirje ivveest. Iäruttâs ideaalân lii ain 460 kirjed. Mut nube tááhust luuhâmkulttuur mijjân ij šoodâ, jis mij ep faalâ luhâmuš.

Maht te finniđ luhâmuš?

Muu mielâst mij tarbâšep uđđâ proojeekt, vâi eenâb luhâmuš šodâččij! Mist láá čepis jurgâleijeeh. Mist láá šiev pargopiergâseh já mist lii meid jo šiev hárjánem puohmuđusij jurgâlemčuolmâi čuávdimist. Mij mättip meid jiejah čäälliđ kirjálâšvuođâ, mut tot lii hitásub proosees tondiet ko kihheen mist ij pyevti ruđâlávt leđe ubâpiäiválâš kirječällee – peic iäláttâhmaailmist taat kale oroččij munjin hiäivulâžžân juurdân. Mist iä lah stuorrâ kirjemarkkâneh, mut iä toh aalgâst taarbâškin leđe. Jo kavccijnluvvijn teddilum pittáin per kirje puáđáččij šievnáál ááigá. Veik stuárráb merij teddilem lii-uv häälbib, te stuorrâ kirjevuárháid ij seervi uces vuorkkimsoojijn pyevti toollâđ sajettesvuođâ keežild.

Kost kavnâđ lase ruuđâ?

Ohtân čuolmân šadda proojeekt ruttâdem. Mut tot-uv lâš čuávdimist. Ruuđâ puáhtá ain uuccâđ, puáhtá uuccâđ sponsorijd, já maht jis mij vuábdáččijm maidnii tiiŋgâid anarâškielâ pyerrin? Tääl Elsa-ákku, muu enni, lii kođeškuáttám suhháid seervi pyerrin. Suu suháh vuábdojii 40 paarrâd muádi peeivist. Ennuv kijttoseh sunjin iššeest! Mun jieš lam algâttâm jo oovtâ sukkápaarâ kođđeem seervi pyerrin. Mijhân puávtáččijm liäibuđ já vyebdiđ kahhuid já leeibijd meid. Mij puávtáččijm vyebdiđ ovdâmerkkân lasâliijnijd, kuáddulguid, juovlâkoortâid, mukijd já T-paaiđijd, main lohá miinii anarâškielân. Amahân te vyebdimijn kuittâg mottoom verd ruttâ puáđáččij seervi puursân. Taam ferttiiččij tuše váhá smietâstiđ. Já kolgâččij-uv seervist leđe veik nettikävppi, mast vyebdiđ tiiŋgâid? Taat nonniiččij meid mii siärvuslâšvuođâ já oovtâst pargeldem.

Tääl mij tarbâšep tuš pargojuávhu, mii oigá joton tággáár-uv ääši. Mij pyehtip markkânistiđ kielâ maaŋgânáál ko peri tom porgâp.

Kove: Hermann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijest: Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstuv

Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstâheehid Wienist. Meiddei taan semifinalist jootkân pessii love enâmid. Sätioornigist almottum tiäđu mield jootkân pessii čuávuvááh enâmeh: Bulgaria (Dara – Bangaranga)....

Tälviolympialiih 2030 uárne­juvvojeh Ranska Aalpâin

Meiddei čuávuvááh tälviolympialiih tuállojeh Euroopist. Toh uárnejuvvojeh Ranska Aalpâin kuovâmáánu 1.–17. peeivi 2030. Taat lii niäljád kerdi ko Ranska tuáimá olympialij išedin. Ovdebááh olympialiih...

Toimâtteijest: Suomâ ovdánij euroviisui finalân – Sämikielâg viisufanih árvuš­tâllii pittáid

Suomâ euroviisuovdâsteijeekyevtis Pete Parkkonen já Linda Lampenius lává ovdánâm finalân, mii tuálloo lávvárduv Wienist. Suomâ väljejui finalân nubben enâmin love eennâm juávhust. Suomâ lasseen finalist...

Sigga-Marja Maggan lii mieđettum Suomâ Tieđâ­akatemiai Risto Pelkonen ‑olmooš­vuoigâd­vuotâ­palhâšume

Ive 2026 Risto Pelkonen ‑olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii finnim FT dooseent Sigga-Marja Magga Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist. Sun palhâšui pargostis sämmilij totkei vuoigâdvuođâi já tiettuu rijjâvuođâ oovdedmist. Palhâšume...

Euroviisuh uárne­juvvojeh Wienist Nuorttâ­riijkâst – Mikkâl Morottaja čielgee fiinaal anarâškielân

Taanihásiih euroviisuh uárnejuvvojeh Wienist Nuorttâriijkâst Wiener Stadthallest. Tijmái euroviisui vyeittee lâi JJ adai Johannes Pietsch, kote puovtij kištoid jieijâs enâmân pitáinis Wasted Love. Taat...