Tun puávtáh jyehiđ jieijâd jurduid artikkâl loopâst.
Lah-uv tun kuássin šoddâm jurdâččiđ, maggaar te ličij tuáivuttettee puátteevuotâ anarâškielân 50 ive keččin? Taat juurdâ mana jo ihán 2075. Muu eellimahe lii vissâ talle jo nuuhâm, mut mun tiäđust-uv tuáivum, et iäráseh liččii juátkám tast, moos mun motomin lam lopâttâm. Teikâ jis mun lam ain elimin, te lam talle tiävdám jo 108 ihheed já tuáivu mield liččim val tievâ jiermijnân čuávumin, moin naalijn maailm lii ovdánâm pele ihečyeđe ääigi. Muu nieidâkyevtis-uv lává talle elilâm ulmuuh. Tääl šaddee umogááh láá tien ääigi ulmuuh. Mun teivim tágárij jurduigijn puátteevuođâ uápuidân ohtâvuođâst, moh heivejeh uáli pyereest oohtân kielâiäláskittemvisioi huksimtárbuigijn.
Ulmui jurduuh puátteevuođâst láá maŋgii uáli persovnliih. Jis tun koijâdah veik jieijâd skipárist, magarin sun uáiná anarâškielâ optimaallii puátteevuođâ 50 ive keččin, te suu jurduuh láá vissásávt kuittâg mottoom muudon eresmuđusiih ko tuu jieijâd jurduuh. Taat lii meid rigesvuotâ: maht jis taid jurduid piejâččij oohtân, nuuvt et ličij máhđulâš huksiiškyettiđ šiev eellim anarâškielân 50 ive kiäčán? Muáddi ive tassaaš mun savâstâllim Suomâ Kulttuurruttârááju ulmuigijn, já tobbeen pajanij juurdâ, et anarâškielâ ciävzá táálái torjuigijn aainâs-uv 100 ihheed. Návt mun-uv halijdâm oskođ.
Antropolog Margaret Mead lii motomin ettâm: ”Ele kuássin eeppid čonnâsum smavvâ juávhu aapijd mutteđ maailm. Tot lii jiešalnees áinoo kiäinu ašij nubástitmán.” Anarâškielâ iäláskittem lii pyeri ovdâmerkkâ tast, maht smavvâ olmoošjuávhu pargoin láá lamaš uáinojeijee puátuseh majemui 35 ive ääigi. Maht jis mij kiävtáččijm ävkkin vala puátteevuođâ tutkâmist kevttum 3,5 prooseent njuolgâdus: jis 3,5 prooseent juávhust uásálisteh toimáid, te taah ulmuuh luhostuveh ulmijdis juksâmist. Nuuvtpa mun leggistâm-uv áimoid koččâmuš: maid mij anarâškielâ sárnooh halijdep juksâđ puátteevuođâst, jis mij jurdâččep jieččân kielâ 50 ive kiäčán? Maggaar mii kielâ já kielâpiirâs kolgâččij leđe? Maggaarsun te ohtsâškodde talle kolgâččij leđe? Taam puáhtá mottoom muudon luuhâđ paldâluvâi sämikielâi várás rahtum iäláskittemohjelmáin. Kalga kuittâg mušteđ, et tääl mij lep huksiimin tuáivuttettee puátteevuođâ, mii lii eromâš optimaallâš, adai puoh ij luuvâ valmâšin ohjelmijn.
Sosiolog já ráávhuaktivist Elise Bolding uásálistij nube maailmsuáđi maŋa ráávhulihâstâs konferensân. Ääigi vuoiŋâ maailmsođij maŋa lâi, et ij kuássin innig suáti! Bolding koijâdij konferensist uárnejum paaneelsavâstâlmist viärjuinnuollâm äššitobdein tom, maggaar maailm viärjuittáá ličij já moin naalijn tot toimâččij. Kihheen ij máttám sunjin västidiđ. Bolding iberdij, et ráávhulihâstâs irâttij ovdediđ ráávhu toin naalijn, et tot ij tiättám, maggaar saje ”ráávhu maailm” jiešalnees ličij. Sij iä tiättám, maid sij háputtâllii. Maailmist iä tuš liččii viärjuh ige suáti. Mut maggaar talle ličij ohtsâškodde? Magareh liččii ton instituutioh? Bolding tolâškuođij pargopáájáid, moi ääigi kuvâttâllui maailm viärjuittáá. Pargopáájái uásálistein koijâdui, et sij jođáččii jieijâs jurduigijn 30 ihheed ovdâskulij. Tastoo sij kolgii muštâliđ, maggaar saje maailm viärjuittáá ličij. Ton maŋa uásálisteeh kolgii muštâliđ, maht sij tággáár optimaallii maailmân lijjii peessâm. Já loopâst uásálisteeh meridii, maid sij aiguu porgâđ eidu tääl ulmijdis juksâmân. Tágárijn pargopáájáin lâi merhâšittee vaiguttâs uásálistei juurdâšmân, tastko tággáár pargovyevist lii fáárust sehe puátteevuođâ jurdâččem et ašij nubástittem tárbu.
Bolding ovdâmeerhâ vuáđuld mun iberdâm, et mist iä lah vala magarehkin anarâškielâ puátteevuođâ jurduuh 50 ive kiäčán. Taid kolgâččij tiäđust-uv smiettâđ. Jis mij halijdep tiätu nubástusâid, te taid kolgâččij vuávááškyettiđ. Mij kolgâp hästiđ taid jurduid, moh mist tääl láá puátteevuođâ várás. Mij kolgâp kuvâttâllâđ já vuáváđ mijjân halijdum já juvsâttettee puátteevuođâ. Tágáreh puátteevuotâkoveh annojeh čuuvtij taan ääigi. Mij kolgâp toimâđ já vaiguttiđ puátteevuotân já meid porgâškyettiđ puátteevuođâ oovdân. Mij tarbâšep koŋkreetlijd vuáváámijd já mij kolgâp hokâttâllâđ meid iärásijd porgâškyettiđ kielâ já kulttuur oovdân. Magareh ääših máhđulávt sátáččii hettiđ mii optimaallii puátteevuođâ olášutmijd?
Anarâšah láá tobdoseh vyeligâsvuođâstis. Ovdebij suhâpuolvâi eellim lii lamaš meid kievhi. Muu enni lii muštâlâm, et táálust lâi kale mottoom verd margarin, mut tom uážui puurrâđ ucánjáhháá tuše talle ko kyessi poođij. Ličij lamaš stuorrâ heeppâd táluviehân tubdâstiđ, et táálust ij lamaškin margarin leeibi oolâ. Sáttá leđe väädis kyeđđiđ tágárijd kievhis mielâkuuvijd já sirduđ nubelágán jurdâččemvuáhán adai maailmân, mast puoh lii máhđulâš já puoh lii tommittáá ko lii tárbu. Taat vyehi lii koijâdiđ: ”Maht jis?” Ovdâmerkkân: ”Maht jis kirjerááju ličij tievâ anarâškielâg kiirjijn? Maht jis škoovlâ puávtáččij jotteeđ aalgâst loopâ räi anarâškielân? Maht jis mist liččii anarâškielâliih instituutioh já oppâlágádâsah?” Tágáreh ”maht jis” ‑koččâmušah uážžuh leđe vaigâdeh, suámáliih, tuávhih, máhđuttemeh já nuuvt ain. Tágáreh koččâmušah iä tiäđustkin tagarin mute maailm mahten, mut toi ulmen lii juurâtškyettiđ jurduid tohokulij, maggaar te anarâškielâ puátteevuotâ kolgâččij leđe, já movtijdittiđ porgâđ tuáivuttettee puátteevuođâ oovdân – tiettiđ, kuus kulij kalga viggâđ já mondiet. Eidu tun sáátáh leđe aaibâs vuosmuš olmooš, kote jurdâččah tego tun jurdâččah!
Puáđi tun-uv fáárun kuvâttâllâđ já vuáváđ anarâškielân optimaallii puátteevuođâ! Tipte jurduidâd kirdeđ rijjâ! Mijhân oovtâst väldip vuosâlaavhijd halijdum já juvsâttettee puátteevuođâ kulij.
Keejâ já luuvâ meid:
– Toimenpideohjelma saamen kielten elvyttämiseksi
Kove: Marja-Liisa Olthuis
Västidemäigi lii nuuhâm.