Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás toimâttâskodde lii arvâlâm, et jispa aavis ij mottoom ookon čuávuččiigin ollágin maailm tábáhtusâid. Keessiv mudoi-uv lii uđđâsij tááhust rávhálub äigi ko táválávt. Taan luámuááigán toimâttâskodde taarbâš čäällimiše.

Anarâš aavis almostuvá vittii ohhoost, adai tot taarbâš 20 čaalâd luámuääigi várás – vistig luámuááigán já tastoo vuosmuid peivijd luámu maŋa. Čäällimpargo váátá ain mottoom verd ääigi, nuuvt et uđđâ čallui almostitmáin ij liččii nuuvt huáppu tállân luámu maŋa.

Tääl aavisist ličij koŋkreetlâš koččâmuš: puávtáččih-uv tun-uv išediđ, adai čáláččih-uv aavisân maidnii? Aavis váldá vuástá blogijd já uáivilčalluid já mondietpa ij kyessičällee čäällim njunoščalluid-uv. Blogih pyehtih kyeskiđ luándun, kielân, tuojijd teikâ piäiválii elimân. Uáivilčalluuh pyehtih kieđâvuššâđ puohlágánijd aašijd, moin naalijn maailm puávtáččij teikâ kolgâččij pyerediđ. Njunoščallui fáádáin puávtáh sooppâđ njunoštoimâtteijein.

Čalluid puáhtá toimâttiđ aavisân kesimáánu aalgâ räi. Tastoo toimâttâskodde kiergân šievnáál toimâttiđ taid almostittemoornigân. Keevâtlávt čalluuh mannojeh kielâlávt čoođâ, adai kielâfeeilâin ij taarbâš poollâđ. Čaalâ taarbâš ain uđâskove, mii kolgâččij leđe láskud, adai ij ciägukove. Blogijn pyehtih leđe eenâb-uv koveh.

Servi máksá čalluin já almostittum kuuvijn, adai nuuvtá čalluid ij taarbâš čalâččiđ. Jis perustuvvih, te vääldi ohtâvuođâ aavis njunoštoimâtteijei Valtteri Valkeapolkun já soovâ suin čalluinâd.

Keesi kiärppáid já kesičalluid vyerdidijn Anarâš aavis tuáivut hitruus kiiđâ.

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Maarit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Maarit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....