Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd, tego šadoi šoddâm, raasij liäđđum já tiivrij itteem. Täin tábáhtusâin mun laaviim čäälliđ eenâb tâi ucceeb tärhis peivikirje, vâi mun puávtám viärdádâllâđ, maht iveääigih láá ovdánâm mon‑uv ive. Tágáráid tábáhtussáid kuleh meid luándu jieijâs muusikfestivaaleh ađai kesiluudij maccâm já toi kiihâmlavluuh, váhá maŋeláá moonij läällim já pyeremuu tábáhtusâst uđâgái čolgâm já šoddâm.
Taam čälidijnân lii kesimáánu algâ. Kesilodeh láá jo maccâm Oulun, mut kiihâmlavluuh láá ain joođoost. Peiviv kiirjâgloddááš lii lávlumin uáli muččâdávt mii táálu šiljoost, ehidist vist čapisrástágááh já veigilodeh láá jienâst ubâ taan aassâmkuávlust.
Moonnâm loppâčoovčâ mij skappuim oovtâst naaburáin uđđâ loddevuovdâid mii kerditáálu šiiljon. Taan kiiđâ lâi talle jiäráskittee čuávvuđ, tohhejeh-uv taah uđđâ vuovdah luddijd.
Nube vuovdâ láá kavnâm čuovjiscissááh. Toh lijjii libžomin vuovdâ pirrâ jo njuhčâmáánust, mut tastmaŋa lâi joskâdub kuhheeb-uv ääigi. Mij paasijm čuávvuđ tile já tuáivuim, ete uđđâ vuovdâ tuhhiiččij cissáid. Talle ko kiirjâgloddááh pottii vyesimáánu aalgâst, te toh‑uv elâččii keččâmin cissái vuovdâ moddii, mut toh iä kuittâg tuhhiittâm tom. Tääl kesimáánu aalgâst čuovjiscissááh láá ohtânmaanoost jotemin vuovdâst siisâ já olgos, nuuvt ete toi uđâgááh oroh lemin čolgâm. Uđâgái jienâ-uv kulloo čielgâsávt.
Kiirjâgloddááš vist lâi vyerdimin nube vuovdâ aldasijn já irâttij hokâttâllâđ kyeimi uđđâ vuovdâsis. Kesimáánu kuálmád peeivi tot viijmâg luhostui: šiljoost oreslode fáárust lâi niŋálâs, kote lâi jo nurâmin pecikoorâ já tuálvumin tom siisâ vuovdân.
Nubbe saje, mon tile mun čuávum masa piäiválávt, lii Kaijonlahti, mii lii Kuivasjärvin kullee uccâ luovtâš. Tobbeen läävejeh pessiđ maaŋgâlágáneh čäcilodeh. Täin čäciluudijn čuálččáámuuh láá tiäđust-uv njuuvčah, moh pessejeh luovtâst ivveest nuubán. Njuuvčâi läällim lii tääl jo lappâd, já vittâ uđâgáá láá vuálgám vanhimijdiskuin stuorrâ jäävri oolâ. Táválávt peerâ máccá maŋeláá keessiv oppeet luohtân, talle ko uđâgááh láá šoddâm váhá stuárráábin.
Meid kiepâkäänih läävejeh leđe luovtâst mottoom verd. Ohtâ paarâ lâi ráhtám piervâlis čäcišadoi kooskân já láállám vyesimáánust viehâ alda rido, kost ulmuuh-uv joteh ennuv. Kesimáánu nube peeivi muoi pelikuoimijnân oinijm vuossâmuu tove tai kiepâkaanij uđâgáid – toh láá ohtsis čiččâm!
Kiepâkääni uđâgâš ij kenski lah ohtâ maailm muččâdumos loddeuđâgáin, mut hitruu täid ruopsisooivijd lii čuávvuđ já kuldâliđ, maht toh väätih purrâmuš vaanhimijnis korrâ jienáin.
Taan keesi silkkešnjirgooh láá maccâm luohtân – já vala pissoom-uv tobbeen. Algâkeesi lii puáhtám čuávvuđ, maht silkkešnjirgoopaarâ lii puáhtám piervâlmateriaalijd kaskoo luovtâ. Luohtâ lii killám jo kuhháá čäcišadoi lijgešoddâmist, já maaŋgâ saajeest šadoh šaddeh čäsuáivi paajaabeln‑uv váhá tego nijttoost. Taggaar sajan taat silkkešnjirgookyevtis láin ráhtám piervâlis já láállám kesimáánu niäljád peeivi räi. Viiđâd peeivi piervâl lâi paifakkist kuárus, iäge silkkešnjirgoohkin oinum innig. Páihálâš luándukovvejeijee epidij suijân piervâlhiävun tien peeivi puáttám rášuarve. Tast lii jo maŋgâ ive ko silkkešnjirgooh majemustáá pessejii luovtâst, nuuvt ete lii uáli jo väivi, ete pessim ij taangin tove luhostum.
Määđhist luohtân teeivâi olâttâs: muoi oinijm muorâkuárŋoo – iänge tuše oovtâ. Muorâkuárŋoid lii mudoi-uv vaigâd huámášiđ toi syeji-ivne tiet, eromâšávt jis toh iä liihâd, mut tääl uccâ kuávlust toh lijjii aainâs-uv kulmâ jis ij jo nelji. Ko čuávuim tile váháš ääigi, te čielgâi, ete koččâmušâst lâi muorâkuárŋoopeerâ. Ohtâ hurváás uđâgâš pisoi ain siämmáá saajeest muorâ ruŋgo alne já vuordij tobbeen masa uáinimettumin, ete ennilodde puávtáččij toos purrâmuš. Jis uđâgâš ij liččii motomin ucánjáhháá lihâdâm já posâdâttâm, te tom ličij lamaš masa máhđuttem uáiniđ muorâruŋgoost ruškis puzâi tiet. Eres‑uv muorâin oroi kulluumin muorâkuárŋoi jienâ, nuuvt ete amahân te uđâgááh lijjii vala eres‑uv soojijn, siämmáá uáinimettumin.
Artikkâlkove: Atte Oksanen