Artemis II -mánudâšmääđhi astronauteh láá väljejum

Komovuotâornijdumeh NASA já CSA (Canadian Space Agency) láá vuossaargâ 3.4. valjim nelji astronaut, kiäh kirdeh Artemis II -vuároin Mánudáá pirrâ já maassâd Enâmân ive 2024. Taat mánudâšmätki kulá ohjelmân, mon ulmen lii kirdeđ vistig Mánudâžân já ton tuáhá já ton maŋa ain ovdâskulij Marsân já ton tuáhá.

Vuosmužžân astronautin väljejui ameriklâš nissoonastronaut Christina Hammock Koch, kote lii ohtâ enâmustáá hárjánâm NASA-astronautijn. Hammock Koch uásálistij NASA Academy -ohjelmân Goddard Space Flight Centerist (GSFC) ive 2001 já poorgâi GSFC:st šleđgâinsnerin ivij 2002–2004. Sun väljejui kesimáánust 2013 ohtân NASA 21. astronautluoka jesânin. Taah jesâneh láá käävcis. Sun lii lamaš fáárust kulmii Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvâst tutkâmušmaađhijn numerijn 59, 60 já 61. Suu tutkâmmaađhijn kuávdáš syergih láá lamaš sevŋis amnâs totkee Alpha-magneetspektrometri pyeredem, proteinčalmai šoddâdem lekittâstutkâmuš várás já biologisij 3D-printterij testam kođosij printtiimân tiäduttes tiileest. Hammock Koch lii toohâm kuttâ komovuotâväzzim, main kulmâ láá lamaš vuossâmuuh nisonij komovuotâväzzimeh. Sun lii viättám komovuođâst 328 peivid.

Nubben väljejui kanadalâš astronaut Jeremy Hansen. Sun lii komovuotâsyergi luándutiettuu kandidaat já fyysiik maister. Sun lii tutkâm satelliitčuávvum vijđeskovesatelliitijgijn. Sun lii meid škovlim NASA astronautluoka. Sust lii taištâlemkirdee škovliittâs. Sun lii uásálistám kuovđâšmohjelmân já viättám eennâm vyelni kuttâ peeivi. Ton lasseen sun lii uásálistám merâtutkâmohjelmân, mii valmâštâl astronautijd komovuotâmáátkán.

Kuálmádin väljejui tevkis liškeivneastronaut Victor Glover, kote lii suuvâs vuosmuš akateemlâš olmooš. Glover tuáimá tääl pilottin já nubben komendeijen SpaceX Crew Dragon -komovuotâskiijpâst, mon nommâ lii Resilience já mii paččui 15. skammâmáánu 2020. Sun tooimâi meid aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuv kirdeminsnerin kirdemvuárust 64. Sun lii eromâš hárjánâm kirdee, kote lii kirdám paijeel 3 000 kirdemtijmed paijeel 40 kirdemmašináin, paijeel 400 kirdemtoorjâskiijpâkirdemid já 24 taištâlemkirdemid.

Niäljádin mánudâšastronautin väljejui Reid Wiseman, kote tuáimá meid Artemis II -kirdemvuáru komendeijen. Sun lii uásálistám Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuv kirdemân 40/41 já lamaš komovuođâst ihepele vyesimáánust 2014 skammâmáánu 2014 räi. Sun lii toimâm meid astronauttoimâttuv (Astronaut Office) hovdân kyehti ive juovlâmáánust 2020 skammâmáánun 2022. Sun jooskâi taan pargoost, tastko sun halijdij maassâd kirdemáid.

Artemis II lii vuosmuš almaidittum kirdem paijeel 50 ihán.

Käldeeh:

Victor J. Glover, Jr. (Captain, U.S. Navy) NASA Astronaut (www.nasa.gov)

Christina Hammock Koch NASA Astronaut (www.nasa.gov)

G. Reid Wiseman (Captain, U.S. Navy) NASA Astronaut (www.nasa.gov)

Biography of Jeremy Hansen (www.asc-csa.gc.ca)

Kove: NASA

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...