Pisovâš kielâkäldee ceggejuvvoo sämikielâi várás

Mun elâččim Kárášjuuvâst, rääji nube peln, uápásmuumin Säämi kielâkäldei, mii lii anarâškielâ sárnoid mottoom muudon uápis jo ovddiist. Taan tove tile lii nubástuumin: kielâravvimtooimâst lii šoddâmin fastâ toimâ. Taat lii tego muusik kielâtiettee piälján, kuhháá vuordum tábáhtus.

Säämi kielâkäldee tuáimá Taažâ Sämitiggetáálust, mii lii fijnâ stuorrâ vistekompleks kaskoo Kárášjuuvâ. Taat lii vuosmuš kerdi ko iälám tobbeen, já lam vistig tego tuuriist: vááldám kuuvijd já ihástâlâm stuorrâ kirjerááju. Tastoo savâstâlâm Kaandâš-Saammâl Sulo Mikain, Mika Saijetsáin, kote parga Kielâkäldee jođetteijen. Sun lii eejis peln anarâš.

Koijâdâm sust vistig, maht sun kuvviiččij kielâkäldee tooimâ aavis lohhei. Sun čielgee, et tot lii uđđâ, pisovâš kielânormimorgaan. Tot parga mottoom muudon ton siämmáá pargo ko Kotus Suomâ peln já Språkrådet Taažâ já Ruotâ peln. Adai tot normâd sänirááju, rävvee kielâkevttimist já parga keevâtlijd kielâpargoid. Kielâkäldest láá čiččâm sämikiellâd, adai toh, moh sárnojeh Tave-enâmijn: maadâsämikielâ, umesämikielâ, pittáámsämikielâ, juulevsämikielâ, tavesämikielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Tääl tai kielâi fastâ normimpargo lii vyelgimin joton. Tááláš toimâ vuáđuduvá ovdii proojeekttooimâ oolâ, mii lâi joođoost 2013–2021. Mika Saijets muštâl ain, et normim lii pieijuumin joton val taan ive peln já et aalgâst ferttee huksiđ uđđâ asâttâs, já te algâttiđ normim- já kielâravvimpargoigijn.

Kielâkäldee hovdâ Mika Saijets

Säämi Kielâkäldee stivrâ lii eidu nomâttâm vittâ kielâlävdikode. Mika Saijets muštâl, et láá uáli uccáá äššitobdeeh, kiäid puáhtá nomâttiđ kielâlävdikoodán. Mun kuulâm, et anarâškielâ lävdikode fastâ jesânin láá väljejum mun (Marja-Liisa Olthuis), Saammâl Morottaja já Miina Seurujärvi. Värijesânin tuáimih Neeta Jääskö, Hannu Kangasniemi já Anna Morottaja. Stiivrâ pevdikirjeh-uv forgâ valmâštuveh, nuuvt et tobbeen puáhtá uáiniđ puoh kielâi ravvimtile. Mika Saijets muštâl, et ume- já pittáámsämikielâ tile ferttee sierâ čuávdiđ, tastko taah sämikielah láá tuođâi rašes tiileest, iäge sárnooh lah kalehkin loveh.

Juurdân lii pargojuávhui peht valmâštâllâđ aašijd normâdemčuákkimáid, adai taat peeli ij lah mahten valmâšin čovdum. Kielâkäldee parga Mika Saijets mield ohtsâšpargo tuáimee instituutijgijn, moh pargeh sämikielâigijn. Suu mielâst lii tárbu kieđâvuššâđ vijđásubbooht, maid sämikielah tarbâšeh. Sämikiel ohtsâškodde tobdá pyeremusávt táárbuid. Já ohtsâšpargo tiäđust-uv huksejuvvoo raajij rasta. Puoh sämikielah láá rašes tiileest ohtsâškoddeest.

Koveh: Fabrizio Brecciaroli (Sämitiggetáálu) já Marja-Liisa Olthuis (Mika Saijets)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...