Pisovâš kielâkäldee ceggejuvvoo sämikielâi várás

Mun elâččim Kárášjuuvâst, rääji nube peln, uápásmuumin Säämi kielâkäldei, mii lii anarâškielâ sárnoid mottoom muudon uápis jo ovddiist. Taan tove tile lii nubástuumin: kielâravvimtooimâst lii šoddâmin fastâ toimâ. Taat lii tego muusik kielâtiettee piälján, kuhháá vuordum tábáhtus.

Säämi kielâkäldee tuáimá Taažâ Sämitiggetáálust, mii lii fijnâ stuorrâ vistekompleks kaskoo Kárášjuuvâ. Taat lii vuosmuš kerdi ko iälám tobbeen, já lam vistig tego tuuriist: vááldám kuuvijd já ihástâlâm stuorrâ kirjerááju. Tastoo savâstâlâm Kaandâš-Saammâl Sulo Mikain, Mika Saijetsáin, kote parga Kielâkäldee jođetteijen. Sun lii eejis peln anarâš.

Koijâdâm sust vistig, maht sun kuvviiččij kielâkäldee tooimâ aavis lohhei. Sun čielgee, et tot lii uđđâ, pisovâš kielânormimorgaan. Tot parga mottoom muudon ton siämmáá pargo ko Kotus Suomâ peln já Språkrådet Taažâ já Ruotâ peln. Adai tot normâd sänirááju, rävvee kielâkevttimist já parga keevâtlijd kielâpargoid. Kielâkäldest láá čiččâm sämikiellâd, adai toh, moh sárnojeh Tave-enâmijn: maadâsämikielâ, umesämikielâ, pittáámsämikielâ, juulevsämikielâ, tavesämikielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Tääl tai kielâi fastâ normimpargo lii vyelgimin joton. Tááláš toimâ vuáđuduvá ovdii proojeekttooimâ oolâ, mii lâi joođoost 2013–2021. Mika Saijets muštâl ain, et normim lii pieijuumin joton val taan ive peln já et aalgâst ferttee huksiđ uđđâ asâttâs, já te algâttiđ normim- já kielâravvimpargoigijn.

Kielâkäldee hovdâ Mika Saijets

Säämi Kielâkäldee stivrâ lii eidu nomâttâm vittâ kielâlävdikode. Mika Saijets muštâl, et láá uáli uccáá äššitobdeeh, kiäid puáhtá nomâttiđ kielâlävdikoodán. Mun kuulâm, et anarâškielâ lävdikode fastâ jesânin láá väljejum mun (Marja-Liisa Olthuis), Saammâl Morottaja já Miina Seurujärvi. Värijesânin tuáimih Neeta Jääskö, Hannu Kangasniemi já Anna Morottaja. Stiivrâ pevdikirjeh-uv forgâ valmâštuveh, nuuvt et tobbeen puáhtá uáiniđ puoh kielâi ravvimtile. Mika Saijets muštâl, et ume- já pittáámsämikielâ tile ferttee sierâ čuávdiđ, tastko taah sämikielah láá tuođâi rašes tiileest, iäge sárnooh lah kalehkin loveh.

Juurdân lii pargojuávhui peht valmâštâllâđ aašijd normâdemčuákkimáid, adai taat peeli ij lah mahten valmâšin čovdum. Kielâkäldee parga Mika Saijets mield ohtsâšpargo tuáimee instituutijgijn, moh pargeh sämikielâigijn. Suu mielâst lii tárbu kieđâvuššâđ vijđásubbooht, maid sämikielah tarbâšeh. Sämikiel ohtsâškodde tobdá pyeremusávt táárbuid. Já ohtsâšpargo tiäđust-uv huksejuvvoo raajij rasta. Puoh sämikielah láá rašes tiileest ohtsâškoddeest.

Koveh: Fabrizio Brecciaroli (Sämitiggetáálu) já Marja-Liisa Olthuis (Mika Saijets)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hundârušmeh purrâmušveerhij pyehtimist Suomân

Uuđâs, et Lidl ij innig pyevti heđâlmijd já ruonnâsijd kirdemrahtin lii sehe pyeri já hyenes äšši. Lii pyeri, ete purrâmušveerhij CO2-luástuh kiäppáneh, mutâ hyenes...

Uđđâ kirječällee anarâškielân

Saijoos šiljoost skirviittâleh ulmuuh kirkis piäiváduvvâst. Lii koskokko, cuáŋuimáánu 3. peivi, já Aanaar keessilis kirjerááju siste kullojeh ilolâš povvâstem, uccâumogáá iloliih jienah já olmoošjuávhu...

Áimutiettuu lágádâs: Suomâ puttásumos áimu kávnoo-uv Pallasist

Sveiccilâš IQAir-irâttâs raapoort tieđettij moonnâm ohhoost, et maailm puttásumos áimu kavnuuččij Suáđigilist, Ucjuuvâst já Kuáccámist. Tast muštâlii eres lasseen Helsingin Sanomat sehe meid Anarâš...

Kanada áigu faallâđ nuuvtá estim nisonáid

Kanada haldâttâs áigu faallâđ nuuvtá äpittesvuođâ estim eennâm puoh suhâjuátkimahasáid nisonáid. Ääšist muštâlij Kanada išeuáiviminister Chrystia Freeland. Estimpillerij hadde lii Kanadast suullân 205 eurod ivveest....

Aleksi Virolainen lii vuosmuš syemmilâš, kote lii vuáittám maailm tehálumos Counter-Strike 2 -turnam

Syemmilâš Aleksi "Aleksib" Virolaisii juávkku Natus Vincere vuoitij Counter-Strike 2 -speelâ Major-turnaamist Kööbenhamânist maŋŋeed pasepeeivi ehidist njuhčâmáánu 31. peeivi. Major lii speelâ tehálumos já...