Pisovâš kielâkäldee ceggejuvvoo sämikielâi várás

Mun elâččim Kárášjuuvâst, rääji nube peln, uápásmuumin Säämi kielâkäldei, mii lii anarâškielâ sárnoid mottoom muudon uápis jo ovddiist. Taan tove tile lii nubástuumin: kielâravvimtooimâst lii šoddâmin fastâ toimâ. Taat lii tego muusik kielâtiettee piälján, kuhháá vuordum tábáhtus.

Säämi kielâkäldee tuáimá Taažâ Sämitiggetáálust, mii lii fijnâ stuorrâ vistekompleks kaskoo Kárášjuuvâ. Taat lii vuosmuš kerdi ko iälám tobbeen, já lam vistig tego tuuriist: vááldám kuuvijd já ihástâlâm stuorrâ kirjerááju. Tastoo savâstâlâm Kaandâš-Saammâl Sulo Mikain, Mika Saijetsáin, kote parga Kielâkäldee jođetteijen. Sun lii eejis peln anarâš.

Koijâdâm sust vistig, maht sun kuvviiččij kielâkäldee tooimâ aavis lohhei. Sun čielgee, et tot lii uđđâ, pisovâš kielânormimorgaan. Tot parga mottoom muudon ton siämmáá pargo ko Kotus Suomâ peln já Språkrådet Taažâ já Ruotâ peln. Adai tot normâd sänirááju, rävvee kielâkevttimist já parga keevâtlijd kielâpargoid. Kielâkäldest láá čiččâm sämikiellâd, adai toh, moh sárnojeh Tave-enâmijn: maadâsämikielâ, umesämikielâ, pittáámsämikielâ, juulevsämikielâ, tavesämikielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Tääl tai kielâi fastâ normimpargo lii vyelgimin joton. Tááláš toimâ vuáđuduvá ovdii proojeekttooimâ oolâ, mii lâi joođoost 2013–2021. Mika Saijets muštâl ain, et normim lii pieijuumin joton val taan ive peln já et aalgâst ferttee huksiđ uđđâ asâttâs, já te algâttiđ normim- já kielâravvimpargoigijn.

Kielâkäldee hovdâ Mika Saijets

Säämi Kielâkäldee stivrâ lii eidu nomâttâm vittâ kielâlävdikode. Mika Saijets muštâl, et láá uáli uccáá äššitobdeeh, kiäid puáhtá nomâttiđ kielâlävdikoodán. Mun kuulâm, et anarâškielâ lävdikode fastâ jesânin láá väljejum mun (Marja-Liisa Olthuis), Saammâl Morottaja já Miina Seurujärvi. Värijesânin tuáimih Neeta Jääskö, Hannu Kangasniemi já Anna Morottaja. Stiivrâ pevdikirjeh-uv forgâ valmâštuveh, nuuvt et tobbeen puáhtá uáiniđ puoh kielâi ravvimtile. Mika Saijets muštâl, et ume- já pittáámsämikielâ tile ferttee sierâ čuávdiđ, tastko taah sämikielah láá tuođâi rašes tiileest, iäge sárnooh lah kalehkin loveh.

Juurdân lii pargojuávhui peht valmâštâllâđ aašijd normâdemčuákkimáid, adai taat peeli ij lah mahten valmâšin čovdum. Kielâkäldee parga Mika Saijets mield ohtsâšpargo tuáimee instituutijgijn, moh pargeh sämikielâigijn. Suu mielâst lii tárbu kieđâvuššâđ vijđásubbooht, maid sämikielah tarbâšeh. Sämikiel ohtsâškodde tobdá pyeremusávt táárbuid. Já ohtsâšpargo tiäđust-uv huksejuvvoo raajij rasta. Puoh sämikielah láá rašes tiileest ohtsâškoddeest.

Koveh: Fabrizio Brecciaroli (Sämitiggetáálu) já Marja-Liisa Olthuis (Mika Saijets)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska parlament meridij Kooraan puáldim kieldimist

Tanska parlament lii tuhhiittâm laavâ, mii kiäldá oskoldâhlij tevstâi puáldim kirjen. Keevâtlávt taat meerhâš Kooraan puáldim kieldim. Koranij puáldim lii tijmá tovâttâm ennuv liävuttemesvuođâid...

Uđđâ nooveelantologia lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nooveelantologia, mon novellijd anarâškielâ sárnooh láá čáállám maaŋgâi iivij ääigi. Ton paječaalân lii väljejum Annika Pasasii čäällim nooveel paječaalâ ađai...

Suomâ juhlo jiečânâsvuođâpeeivi Presidentlanneest 6.12.2023

Täsivääldi president Sauli Niinistö tuáimá jiečânâsvuođâpeeivi juhlevuástáväldim išedin já váldá kálguinis Jenni Haukioin vuástá kuosijd Presidentlanneest koskoho, juovlâmáánu 6. peeivi 2023. Vuástáväldim teeman lii...

Väldikodáliih párnái jiečânâsvuođâpeivijuhleh Säätytalost Helsigist: Aanaar já Ucjuuvâ ovdâsteijei tobdoh määđhist

Pasepeeivi, juovlâmáánu 4. peeivi, párnááh viettii väldikodálijd párnái jiečânâsvuođâpeivijuuhlijd Helsigist Säätytalost. Staatârääđi laanan lijjii puávdejum Suomâ jyehi kieldâst kyehti loveihásii párnáá, kiäi šoddâmihe lii...

Kesimuštoh: maid porgâđ, ko šoŋŋâ lii tego Irlandist?

Návt čoovčâ já skaamâ ääigi lii hitruu muštâččiđ, mii puoh tábáhtui moonnâm keesi. Taan rááiđust mun muštâlâm, maggaar muu keesi lâi já magareh ääših...