Mun elâččim Kárášjuuvâst, rääji nube peln, uápásmuumin Säämi Kielâkäldei, mii lii anarâškielâ sárnoid mottoom muudon uápis jo ovddiist. Taan tove tile lii nubástuumin: kielâravvimtooimâst lii šoddâmin fastâ toimâ. Taat lii tego muusik kielâtiettee piälján, kuhháá vuordum tábáhtus.
Säämi Kielâkäldee tuáimá Taažâ Sämitige táálust, mii lii fijnâ stuorrâ vistekompleks kaskoo Kárášjuuvâ. Taat lii vuosmuš kerdi ko mun iälám tobbeen, já mun lam vistig tego tuuriist: vááldám kuuvijd já ihástâlâm stuorrâ kirjerááju. Tastoo mun savâstâlâm Kaandâš-Saammâl Sulo Mikain, Mika Saijetsáin, kote parga Kielâkäldee jođetteijen. Sun lii eejis peln anarâš.
Mun koijâdâm sust vistig, maht sun kuvviiččij Kielâkäldee tooimâ aavis lohhei. Sun čielgee, et tot lii uđđâ, pisovâš kielânormimorgaan. Tot parga mottoom muudon tom siämmáá pargo ko Kotus Suomâ peln já Språkrådet Taažâ já Ruotâ peln. Ađai tot normâd sänirááju, rävvee kielâkevttimist já parga keevâtlijd kielâpargoid. Kielâkäldest láá čiččâm sämikiellâd, ađai toh, moh sárnojeh Tave-enâmijn: maadâsämikielâ, umesämikielâ, pittáámsämikielâ, juulevsämikielâ, tavesämikielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Tääl tai kielâi fastâ normimpargo lii vyelgimin joton. Tááláš toimâ vuáđuduvá ovdii proojeekttooimâ oolâ, mii lâi joođoost 2013–2021. Mika Saijets muštâl ain, et normim lii pieijuumin joton val taan ive peln já et aalgâst ferttee huksiđ uđđâ asâttâs, já te algâttiđ normim- já kielâravvimpargoigijn.
Säämi Kielâkäldee stivrâ lii eidu nomâttâm vittâ kielâlävdikode. Mika Saijets muštâl, et láá uáli uccáá äššitobdeeh, kiäid puáhtá nomâttiđ kielâlävdikoodán. Mun kuulâm, et anarâškielâ lävdikode fastâ jesânin láá väljejum mun (Marja-Liisa Olthuis), Saammâl Morottaja já Miina Seurujärvi. Värijesânin tuáimih Neeta Jääskö, Hannu Kangasniemi já Anna Morottaja. Stiivrâ pevdikirjeh-uv forgâ valmâštuveh, nuuvt et tobbeen puáhtá uáiniđ puoh kielâi ravvimtile. Mika Saijets muštâl, et ume- já pittáámsämikielâ tile ferttee sierâ čuávdiđ, tastko taah sämikielah láá tuođâi rašes tiileest, iäge sárnooh lah kalehkin loveh.
Juurdân lii pargojuávhui peht valmâštâllâđ aašijd normâdemčuákkimáid, ađai taat peeli ij lah mahten valmâšin čovdum. Kielâkäldee parga Mika Saijets mield ohtsâšpargo tuáimee instituutijgijn, moh pargeh sämikielâigijn. Suu mielâst lii tárbu kieđâvuššâđ vijđásubbooht, maid sämikielah tarbâšeh. Sämikiel ohtsâškodde tobdá pyeremusávt táárbuid. Já ohtsâšpargo tiäđust-uv huksejuvvoo raajij rasta. Puoh sämikielah láá rašes tiileest ohtsâškoddeest.
Koveh: Fabrizio Brecciaroli (Sämitiggetáálu) já Marja-Liisa Olthuis (Mika Saijets)