Totkeeh láá kavnâm uđđâ tivre­suuvâ Amazon arve­meeci kierâdâh­keerdist

Tuurku ollâopâttuv biodiversiteetohtâduv já Lontoo luándutieđâlii museo totkeeh láá kavnâm uđđâ tivresuuvâ Amazon arvemeecist Ecuadorist. Uđđâ Amazoboea-nommâsâš suuhâ kavnui viestârbel Amazon arvemeecij kierâdâhkeerdist. Taat lii taggaar kuávlu, mii távjá kočoduvvoo meid eennâmpáálu majemužžân räjikuávlun. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâst arvemeecij kierâdâhkeerdijn lii vala uáli jo uccáá tiätu, tastko ollâgumosij muorâi kierâduvah oleh paijeel 60 meetterân, mii taha toi tutkâm vaigâdin.

Kierâduvâi tutkâm aalgij 1980-lovvoost ko ameriklâš tivretotkee Terry L. Erwin (1940–2020) huámášij, ete ollâgâsâst kierâdâhkeerdist láá eromâš ennuv vala tubdâmettum iäláánšlaajah. Tuurku ollâopâttuv Amazon-totkeeh láá karttim Amazon já trooppisii Andij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ jo maŋgâlov ihheed.

Biodiversiteettutkâm professor Ilari E. Sääksjärvi muštâl tiäđáttâsâst, ete uđđâ tivresuuhâ lii čielgâsávt ereslágán ko puoh taan räi kavnum tivresuuvah. Suu mield uđđâ tivresuuvâi kavnâm lii uáli jo härvinâš. ”Mun lam tutkâm Amazon kuávlu tiivrijd jo ive 1998 rääjist já lam kavnâm tobbeen maŋgâčyet uđđâ šlaaijâd, moh ovdil lijjii tubdâmettumeh. Amazoboea lii kuittâg eskin čiččâd uđđâ tivresuuhâ, mon mun lam kavnâm.”

Uđđâ tivresuuhâ Amazoboea kulá olečuággoid, moh iälusteh parasiitin tivre‑ já evnišlaajâi nuorâ iälánijn. Toh koddeh išedis já vaigutteh návt eres šlaajâi naalijd. Olečuággooh láá paijeen luándu raavvâdviermist. Jis luándu muálkkáás raavvâdvuáháduvâst šaddeh nubástusah kostnii taan šlaajâ vuoluubeln, te tot vaaigut čuuvtij olečuággoi miänástusân. Taat vuod taha olečuággoin eromâš heerkijd luándu kievhumân.

Sääksjärvi muštâl, ete kiedditutkâmušah Amazonist juátkojeh, tastko luándu kievhum ovdán tobbeen jotelávt. Majemui 40 ive ääigi jo suullân viđâdâs Amazon arvemeecijn láá tuššâm. Uđđâ šlajâkavnâmeh išedeh iberdiđ arvemeecij toimâm pyerebeht, mii vuod älkkedit meid toi suojâlem.

Sääksjärvin tääl almostum tutkâmuš lii tehálâš meid persovnlii suujâst: sun nomâttij uđđâ suuvâ áinoo tobdos šlaajâ Selma-pennus mield, nuuvt ete šlaajâ nommâ lii tääl Amazoboea selva. Selva meerhâš arvemeeci espanjakielân.

Käldeeh:

– Tiede nyt: Tutkijat löysivät uuden hyönteissuvun Amazonin sademetsän latvustosta – suomalaistutkija pääsi nimeämään suvun (suomenluonto.fi)

– Tieteelle tuntematon hyönteissuku löytyi maapallon ”viimeiseltä rajaseudulta” (www.utu.fi)

Kove: Jay (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...