Totkeeh láá kavnâm uđđâ tivre­suuvâ Amazon arve­meeci kierâdâh­keerdist

Tuurku ollâopâttuv biodiversiteetohtâduv já Lontoo luándutieđâlii museo totkeeh láá kavnâm uđđâ tivresuuvâ Amazon arvemeecist Ecuadorist. Uđđâ Amazoboea-nommâsâš suuhâ kavnui viestârbel Amazon arvemeecij kierâdâhkeerdist. Taat lii taggaar kuávlu, mii távjá kočoduvvoo meid eennâmpáálu majemužžân räjikuávlun. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâst arvemeecij kierâdâhkeerdijn lii vala uáli jo uccáá tiätu, tastko ollâgumosij muorâi kierâduvah oleh paijeel 60 meetterân, mii taha toi tutkâm vaigâdin.

Kierâduvâi tutkâm aalgij 1980-lovvoost ko ameriklâš tivretotkee Terry L. Erwin (1940–2020) huámášij, ete ollâgâsâst kierâdâhkeerdist láá eromâš ennuv vala tubdâmettum iäláánšlaajah. Tuurku ollâopâttuv Amazon-totkeeh láá karttim Amazon já trooppisii Andij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ jo maŋgâlov ihheed.

Biodiversiteettutkâm professor Ilari E. Sääksjärvi muštâl tiäđáttâsâst, ete uđđâ tivresuuhâ lii čielgâsávt ereslágán ko puoh taan räi kavnum tivresuuvah. Suu mield uđđâ tivresuuvâi kavnâm lii uáli jo härvinâš. ”Mun lam tutkâm Amazon kuávlu tiivrijd jo ive 1998 rääjist já lam kavnâm tobbeen maŋgâčyet uđđâ šlaaijâd, moh ovdil lijjii tubdâmettumeh. Amazoboea lii kuittâg eskin čiččâd uđđâ tivresuuhâ, mon mun lam kavnâm.”

Uđđâ tivresuuhâ Amazoboea kulá olečuággoid, moh iälusteh parasiitin tivre‑ já evnišlaajâi nuorâ iälánijn. Toh koddeh išedis já vaigutteh návt eres šlaajâi naalijd. Olečuággooh láá paijeen luándu raavvâdviermist. Jis luándu muálkkáás raavvâdvuáháduvâst šaddeh nubástusah kostnii taan šlaajâ vuoluubeln, te tot vaaigut čuuvtij olečuággoi miänástusân. Taat vuod taha olečuággoin eromâš heerkijd luándu kievhumân.

Sääksjärvi muštâl, ete kiedditutkâmušah Amazonist juátkojeh, tastko luándu kievhum ovdán tobbeen jotelávt. Majemui 40 ive ääigi jo suullân viđâdâs Amazon arvemeecijn láá tuššâm. Uđđâ šlajâkavnâmeh išedeh iberdiđ arvemeecij toimâm pyerebeht, mii vuod älkkedit meid toi suojâlem.

Sääksjärvin tääl almostum tutkâmuš lii tehálâš meid persovnlii suujâst: sun nomâttij uđđâ suuvâ áinoo tobdos šlaajâ Selma-pennus mield, nuuvt ete šlaajâ nommâ lii tääl Amazoboea selva. Selva meerhâš arvemeeci espanjakielân.

Käldeeh:

Tiede nyt: Tutkijat löysivät uuden hyönteissuvun Amazonin sademetsän latvustosta – suomalaistutkija pääsi nimeämään suvun (suomenluonto.fi)

Tieteelle tuntematon hyönteissuku löytyi maapallon ”viimeiseltä rajaseudulta” (www.utu.fi)

Kove: Jay (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...