Totkeeh láá kavnâm uđđâ tivre­suuvâ Amazon arve­meeci kierâdâh­keerdist

Tuurku ollâopâttuv biodiversiteetohtâduv já Lontoo luándutieđâlii museo totkeeh láá kavnâm uđđâ tivresuuvâ Amazon arvemeecist Ecuadorist. Uđđâ Amazoboea-nommâsâš suuhâ kavnui viestârbel Amazon arvemeecij kierâdâhkeerdist. Taat lii taggaar kuávlu, mii távjá kočoduvvoo meid eennâmpáálu majemužžân räjikuávlun. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâst arvemeecij kierâdâhkeerdijn lii vala uáli jo uccáá tiätu, tastko ollâgumosij muorâi kierâduvah oleh paijeel 60 meetterân, mii taha toi tutkâm vaigâdin.

Kierâduvâi tutkâm aalgij 1980-lovvoost ko ameriklâš tivretotkee Terry L. Erwin (1940–2020) huámášij, ete ollâgâsâst kierâdâhkeerdist láá eromâš ennuv vala tubdâmettum iäláánšlaajah. Tuurku ollâopâttuv Amazon-totkeeh láá karttim Amazon já trooppisii Andij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ jo maŋgâlov ihheed.

Biodiversiteettutkâm professor Ilari E. Sääksjärvi muštâl tiäđáttâsâst, ete uđđâ tivresuuhâ lii čielgâsávt ereslágán ko puoh taan räi kavnum tivresuuvah. Suu mield uđđâ tivresuuvâi kavnâm lii uáli jo härvinâš. ”Mun lam tutkâm Amazon kuávlu tiivrijd jo ive 1998 rääjist já lam kavnâm tobbeen maŋgâčyet uđđâ šlaaijâd, moh ovdil lijjii tubdâmettumeh. Amazoboea lii kuittâg eskin čiččâd uđđâ tivresuuhâ, mon mun lam kavnâm.”

Uđđâ tivresuuhâ Amazoboea kulá olečuággoid, moh iälusteh parasiitin tivre‑ já evnišlaajâi nuorâ iälánijn. Toh koddeh išedis já vaigutteh návt eres šlaajâi naalijd. Olečuággooh láá paijeen luándu raavvâdviermist. Jis luándu muálkkáás raavvâdvuáháduvâst šaddeh nubástusah kostnii taan šlaajâ vuoluubeln, te tot vaaigut čuuvtij olečuággoi miänástusân. Taat vuod taha olečuággoin eromâš heerkijd luándu kievhumân.

Sääksjärvi muštâl, ete kiedditutkâmušah Amazonist juátkojeh, tastko luándu kievhum ovdán tobbeen jotelávt. Majemui 40 ive ääigi jo suullân viđâdâs Amazon arvemeecijn láá tuššâm. Uđđâ šlajâkavnâmeh išedeh iberdiđ arvemeecij toimâm pyerebeht, mii vuod älkkedit meid toi suojâlem.

Sääksjärvin tääl almostum tutkâmuš lii tehálâš meid persovnlii suujâst: sun nomâttij uđđâ suuvâ áinoo tobdos šlaajâ Selma-pennus mield, nuuvt ete šlaajâ nommâ lii tääl Amazoboea selva. Selva meerhâš arvemeeci espanjakielân.

Käldeeh:

Tiede nyt: Tutkijat löysivät uuden hyönteissuvun Amazonin sademetsän latvustosta – suomalaistutkija pääsi nimeämään suvun (suomenluonto.fi)

Tieteelle tuntematon hyönteissuku löytyi maapallon ”viimeiseltä rajaseudulta” (www.utu.fi)

Kove: Jay (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...