Totkeeh láá kavnâm uđđâ tivre­suuvâ Amazon arve­meeci kierâdâh­keerdist

Tuurku ollâopâttuv biodiversiteetohtâduv já Lontoo luándutieđâlii museo totkeeh láá kavnâm uđđâ tivresuuvâ Amazon arvemeecist Ecuadorist. Uđđâ Amazoboea-nommâsâš suuhâ kavnui viestârbel Amazon arvemeecij kierâdâhkeerdist. Taat lii taggaar kuávlu, mii távjá kočoduvvoo meid eennâmpáálu majemužžân räjikuávlun. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâst arvemeecij kierâdâhkeerdijn lii vala uáli jo uccáá tiätu, tastko ollâgumosij muorâi kierâduvah oleh paijeel 60 meetterân, mii taha toi tutkâm vaigâdin.

Kierâduvâi tutkâm aalgij 1980-lovvoost ko ameriklâš tivretotkee Terry L. Erwin (1940–2020) huámášij, ete ollâgâsâst kierâdâhkeerdist láá eromâš ennuv vala tubdâmettum iäláánšlaajah. Tuurku ollâopâttuv Amazon-totkeeh láá karttim Amazon já trooppisii Andij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ jo maŋgâlov ihheed.

Biodiversiteettutkâm professor Ilari E. Sääksjärvi muštâl tiäđáttâsâst, ete uđđâ tivresuuhâ lii čielgâsávt ereslágán ko puoh taan räi kavnum tivresuuvah. Suu mield uđđâ tivresuuvâi kavnâm lii uáli jo härvinâš. ”Mun lam tutkâm Amazon kuávlu tiivrijd jo ive 1998 rääjist já lam kavnâm tobbeen maŋgâčyet uđđâ šlaaijâd, moh ovdil lijjii tubdâmettumeh. Amazoboea lii kuittâg eskin čiččâd uđđâ tivresuuhâ, mon mun lam kavnâm.”

Uđđâ tivresuuhâ Amazoboea kulá olečuággoid, moh iälusteh parasiitin tivre‑ já evnišlaajâi nuorâ iälánijn. Toh koddeh išedis já vaigutteh návt eres šlaajâi naalijd. Olečuággooh láá paijeen luándu raavvâdviermist. Jis luándu muálkkáás raavvâdvuáháduvâst šaddeh nubástusah kostnii taan šlaajâ vuoluubeln, te tot vaaigut čuuvtij olečuággoi miänástusân. Taat vuod taha olečuággoin eromâš heerkijd luándu kievhumân.

Sääksjärvi muštâl, ete kiedditutkâmušah Amazonist juátkojeh, tastko luándu kievhum ovdán tobbeen jotelávt. Majemui 40 ive ääigi jo suullân viđâdâs Amazon arvemeecijn láá tuššâm. Uđđâ šlajâkavnâmeh išedeh iberdiđ arvemeecij toimâm pyerebeht, mii vuod älkkedit meid toi suojâlem.

Sääksjärvin tääl almostum tutkâmuš lii tehálâš meid persovnlii suujâst: sun nomâttij uđđâ suuvâ áinoo tobdos šlaajâ Selma-pennus mield, nuuvt ete šlaajâ nommâ lii tääl Amazoboea selva. Selva meerhâš arvemeeci espanjakielân.

Käldeeh:

Tiede nyt: Tutkijat löysivät uuden hyönteissuvun Amazonin sademetsän latvustosta – suomalaistutkija pääsi nimeämään suvun (suomenluonto.fi)

Tieteelle tuntematon hyönteissuku löytyi maapallon ”viimeiseltä rajaseudulta” (www.utu.fi)

Kove: Jay (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....