Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin.
Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid. Tijmá sun peesâi pargomáátkán Aoteaoran, já tääl sun lii Färsuolluin. Arktisij ollâopâttuvâi ohtsii kongresist sun lii uáli moovtâ tast, et totkeeh peesih oovtâst sárnudiđ arktisii kuávlun kyeskee kielâ- já kulttuuraašijn. Háástuh láá jieškođe-uv kuávlust uáli siämmáámuđusiih.
Annikast já suu pargoskipárijn lii eidu ovdil sahhiittâllâm lamaš sessio kielâpooliitlijn aašijn. Sun muštâl, et Säämi ollâškoovlâst lii älgimin uđđâ tutkâmproojeekt, ReLing, Reshaping linguistic spheres in Sápmi, mon ulmen lii tutkâđ sämikielâ iäláskittem já tom, maggaar kielâlâš atmosfáár já politiik kávnoo sämikuávluin Taažâ peln. Haavâ ruttâdeijen lii Taažâ tutkâmrääđi. Haavâ kielâpooliitlâš uási totká sämikielâ saje já vuoigâdvuođâid ohtsâškoddeest. Kielâlâš vuoiŋâ kiäččá tohokulij, moin naalijn sämikielah uáinojeh ulmui aargâst. Ton lasseen haahâ totká vala kielâ já eennâmtiettuu ohtâvuođâid. Annika muštâl, et päikkinoomâi tááhust ulmuin läävejeh leđe jieškote-uvlágáneh uáinuh:
”Päikkinoomah läävejeh pyevtittiđ sierâmielâlâšvuođâid ulmui kooskâst”, sun muštâl.
”Lii tehelâš tutkâđ páihálijd tiilijd já tom, maht jieškote-uv olmoošjuávkku ibbeerd kielâ tile. Ferttee tiettiđ, magarijd kielâtiilijd ulmuuh tuáivuh já maid sij vuástálisteh. Meid páiháliih kieldah pargeh ennuv sämikielâi oovdân”, Annika juátká.
”Mii staatâ tääsist meriduvvoo, ij ain olášuu keevâtlii tääsist”, sun smietâd.
Annika lii tutkâm kielâpiervâltooimâ Anarist, já sun lii muštâlâm ennuv anarâškielâ kielâpiervâlijn Taažâst.
”Taažâst ääših iä lah siämmáá vuáđulávt vuávájum ko Suomâst”, sun muštâl já juátká, et Taažâst lii táválâš kevttiđ aalgâst párnážân tárukielâ ige tievâslii kielâlávgum tego Aanaar kielâpiervâlist.
Taažâst mudoi-uv oro lemin eenâb vuástálistem toos, et páárnáš ličij kielâlávt kyevti kategoriast, sehe tárukielâ já sämikielâ sárnon.
”Pärni kalga finniđ taggaar kielâpirrâs, mii sunjin olssis heivee”, sun tiädut.
Maid porgâđ anarâškielâ pyerrin?
Saahâ jorgeet anarâškielâ tilán já toos, maid kolgâččij porgâđ čuávuvâžžân anarâškielâ oovdân. Annika iätá, et lii ávhálâš juátkiđ já nonniđ šiev pargo. Rašes sajeh tiäđust-uv ain kávnojeh, tego väni materiaaltile, iäge škuávlejum pargeehkin lah hirmâd ennuv. Lii tehelâš nonniđ vuáđu já ain tuárjuđ rävisulmui já ollâopâttâhmáttááttâs. Media já kirjálâšvuotâ meid ovdedeh kielâ.
Sämikielâ vááimus lii peerâ já tot, et kielâ vaja tobbeen pyereest. Munnuu kuohtui haalu lii tiettiđ, mon ennuv tääl láá pärniperruuh, moh kevttih anarâškielâ päikkikiellân. Munnuu suullân-arvâlus lii nyevt 30 peerâd. Táálái pärniperrui kielâtile kolgâččij tutkâđ. Mut sárnooh láá čielgâsávt lasanâm. Eromâš lii kuullâđ tagarijd ulmuid sárnumin sämikielâ, kiäid ij ubâ tuubdâgin.
Annika mielâst ulmuuh aibâšeh Anarist eenâb argâpeivtooimâid, maid puáhtá porgâđ oovtâst.
”Toos tarbâšuvvoo olmooš, kote tagarijd tooimâid uárnee. Tom ovdâsvástádâs puáhtá väldiđ kii peri kielâsárnoid”, sun juátká.
Anarâškielâ tiileest Annika noomât elementijd, mondiet kielâiäláskittem lii luhostum. Ohtâ äšši lii lamaš Anarâškielâ seervi kielâtiäđulâš aldanemvyehi: seervi kiellân kiävttoo tuše anarâškielâ. Taat lii lamaš tallain seervi njunošijn ruokkâdis miärádâs, mii tääl kuáddá heeđâlm. Meiddei kielâsiärvus tolerans lii išedâm: puohah láá valdum fáárun, ige lah tarbâšâm poollâđ kielâ sárnumist. Ulmuuh ruhnoh piäiválii pargostis, iäge sij nuuvtkin šoodâ smiettâđ, et sij láá kielâlii pioneerpargoost.
Annika looppât:
”Lii ulmui jieijâs kieđâin, moin naalijn kielâ vaja já ovdán.”
Kove: Marja-Liisa Olthuis