Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen ellei suojâlem, luánduellei já ulmui tipšo tarbâšeijee ellei vuoigâdvuođah sehe taggaar nälistittem kieldim, mii toovvât elleid teikkâ tai maajeeldpuátteid fyysisijd tâi psyykkisijd hááituid.

Ánumist annoo kuávdáš čuolmân tot, mon laavâ tääsist ellei sajattuvâst lii asâttum. Veikkâ tááláš laahâ iätá-uv, ete elleid kalga kohtâliđ pyereest, te tot ij ain olášuu, tastko laahâ meid suává ellei paldâlistem täviráid. Vuáđulaahân čallum ulmui iäláttâsrijjâvuotâ já omâdâhsyeji maneh taan ääigi eres ellei pyereestvaijeem oovdân, tastko ellei pyereestvajemist lii asâttum tuše táválii laavâst ađai vyeleeb tääsist.

Ovdâskode vuáđulahâváljukodde iävtuttij cuáŋuimáánu loopâst, ete ovdâskodde hilgoččij aalmuglâšáánnum. Váljukode mield tággáár lahânubástus vaikuttâsâid ličij vaigâd munediđ, tastko aalmuglâšánumáin viggoo mutteđ aaibâs ereslágánin tot jurdâččemvyehi, mon oolâ merhâšittee uási tááláá heiviittâlmist lii huksejum. Nube tááhust vuáđulahâ­váljukoddeest kullum äššitobdein maaŋgah kavnâttii, ete Suomâ tááláá vuáđulaavâst lii räigi ellei sajattuv uásild.

Kyehti vuáđulahâváljukode jeessân kuođijn vyesticiälkkámuš váljukode smiettâmušân. Aalmugovdâsteijeeh Fatim Diarra (ruánááh) já Johannes Yrttiaho (čižetpiäládâh) iävtuttáin, ete staatârääđi valmâštâlškuáđáččij vuáđulaavâ nubástus ellei sajattuv já suojâlem naanoodmân.

Ovdâskodde hilgoi áánnum jienâiguin 136–30. Piäláduvâin sehe ruánááh já čižetpiäládâh jienâstii ellei vuoigâdvuođâi peeleest. SDP aalmugovdâsteijein čiččâmâs kyedittii áánnum. Puoh eres aalmugovdâsteijeeh jienâstii ton vuástá.

Aalmuglâšáánnum lijjii pieijâm joton Suomâ elleevuoigâdvuotâ­juristeh (Suomen eläinoikeusjuristit ry). Servi čáálá jieijâs Facebook-siijđoin, ete veikkâ áánnum tääl hilgui, te tot kuittâg leehâi savâstâllâm ellei vuáđuvuoigâdvuođâin Suomâst. Sij aneh uáli jo mávsulâžžân tom, ete äšši kieđâvuššui huolâlávt vuáđulahâ­váljukoddeest, mon ohtâvuođâst maaŋgah vuoigâdvuotâtiettuu sehe eres suorgij äššitobdeeh vuoijuu iävtuttâsân ellei vuáđuvuoigâdvuođâin. Iänááš äššitobdeeh lijjii ton uáinust, ete tai vuoigâdvuođâi čälimân vuáđulaahân ij lah eestâ.

Eskenpalij ruánááh tuhhiittii vuossâmužžân piäládâhhân ellei vuáđuvuoigâdvuođâid uássin jieijâs piäládâhohjelmist.

Käldeeh:
− Eduskunta hylkäsi kansalaisaloitteen eläinten oikeuksien lisäämisestä perustuslakiin (www.eduskunta.fi)
− Kansalaisaloite eläinten oikeuksien kirjaamisesta perustuslakiin ei etene (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...