Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen ellei suojâlem, luánduellei já ulmui tipšo tarbâšeijee ellei vuoigâdvuođah sehe taggaar nälistittem kieldim, mii toovvât elleid teikkâ tai maajeeldpuátteid fyysisijd tâi psyykkisijd hááituid.

Ánumist annoo kuávdáš čuolmân tot, mon laavâ tääsist ellei sajattuvâst lii asâttum. Veikkâ tááláš laahâ iätá-uv, ete elleid kalga kohtâliđ pyereest, te tot ij ain olášuu, tastko laahâ meid suává ellei paldâlistem täviráid. Vuáđulaahân čallum ulmui iäláttâsrijjâvuotâ já omâdâhsyeji maneh taan ääigi eres ellei pyereestvaijeem oovdân, tastko ellei pyereestvajemist lii asâttum tuše táválii laavâst ađai vyeleeb tääsist.

Ovdâskode vuáđulahâváljukodde iävtuttij cuáŋuimáánu loopâst, ete ovdâskodde hilgoččij aalmuglâšáánnum. Váljukode mield tággáár lahânubástus vaikuttâsâid ličij vaigâd munediđ, tastko aalmuglâšánumáin viggoo mutteđ aaibâs ereslágánin tot jurdâččemvyehi, mon oolâ merhâšittee uási tááláá heiviittâlmist lii huksejum. Nube tááhust vuáđulahâ­váljukoddeest kullum äššitobdein maaŋgah kavnâttii, ete Suomâ tááláá vuáđulaavâst lii räigi ellei sajattuv uásild.

Kyehti vuáđulahâváljukode jeessân kuođijn vyesticiälkkámuš váljukode smiettâmušân. Aalmugovdâsteijeeh Fatim Diarra (ruánááh) já Johannes Yrttiaho (čižetpiäládâh) iävtuttáin, ete staatârääđi valmâštâlškuáđáččij vuáđulaavâ nubástus ellei sajattuv já suojâlem naanoodmân.

Ovdâskodde hilgoi áánnum jienâiguin 136–30. Piäláduvâin sehe ruánááh já čižetpiäládâh jienâstii ellei vuoigâdvuođâi peeleest. SDP aalmugovdâsteijein čiččâmâs kyedittii áánnum. Puoh eres aalmugovdâsteijeeh jienâstii ton vuástá.

Aalmuglâšáánnum lijjii pieijâm joton Suomâ elleevuoigâdvuotâ­juristeh (Suomen eläinoikeusjuristit ry). Servi čáálá jieijâs Facebook-siijđoin, ete veikkâ áánnum tääl hilgui, te tot kuittâg leehâi savâstâllâm ellei vuáđuvuoigâdvuođâin Suomâst. Sij aneh uáli jo mávsulâžžân tom, ete äšši kieđâvuššui huolâlávt vuáđulahâ­váljukoddeest, mon ohtâvuođâst maaŋgah vuoigâdvuotâtiettuu sehe eres suorgij äššitobdeeh vuoijuu iävtuttâsân ellei vuáđuvuoigâdvuođâin. Iänááš äššitobdeeh lijjii ton uáinust, ete tai vuoigâdvuođâi čälimân vuáđulaahân ij lah eestâ.

Eskenpalij ruánááh tuhhiittii vuossâmužžân piäládâhhân ellei vuáđuvuoigâdvuođâid uássin jieijâs piäládâhohjelmist.

Käldeeh:
Eduskunta hylkäsi kansalaisaloitteen eläinten oikeuksien lisäämisestä perustuslakiin (www.eduskunta.fi)
Kansalaisaloite eläinten oikeuksien kirjaamisesta perustuslakiin ei etene (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...