Korrâ puolâšeh láá tovâttâm puolâš­tuárgás­tâsâid Tave-Suomâst

Majemui aaigij korrâ puolâšeh láá tovâttâm puolâštuárgástâsâid Tave-Suomâ kuávlust.

Helsig ollâopâttuv seismolog Kati Oinosii mield ovdâmerkkân Oulu kuávlust láá tábáhtum maaŋgah jieŋâtuárgástâsah moonnâm loppâoho ääigi. Toi ohtâvuođâst láá kullum jienniis pávkkámjienah. Meiddei eres aiccâmsajattuvâin tego Siikajokist, Pyhäjokist, Ranuast já Ucjuuvâ Kiävust mitteduvvojii korrâ puolâšij tovâttem tuárgástâsah. Tađe mäddiláá tuárgástâsah iä mittedum.

Oinonen čielgee, ete puolâštuárgástâsah šaddeh táválávt talle ko liegâsvuotâ vuállán jotelávt ige muotâ lah ennuv. Pávkkámjienâ šadda tast, ko korrâ puolâšij tiet eennâm ase jiäŋu já luoddânâdškuát. Tuárgástâsah šaddeh eromâšávt tagarijn kuávluin, main eennâmvuáđust lii ennuv čääci. Meiddei jiäŋŋoo čääci sáttá tovâttiđ siämmáálágán jienâ.

Áimutiettuu lágádâs mield ovdâmerkkân Oulu kuávlust muotâ lii eidu tääl tuše kulmâ senttimeetter, mutâ puolâš lii lamaš masa kulmâlov cekkid. Puolâštuárgástâsah sättih šoddâđ meiddei talle ko piivâld jotelávt.

Tuárgástâsâi tärhis soojijd lii vaigâd miäruštâllâđ, tastko toh láá nuuvt uceh, ete toh uáinojeh tuše páihálijn aiccâmsajattuvâin, muštâl Oinonen. Tuárgástâsâin šoddâm jienâ vist sáttá kulluđ jalahâs puolâššooŋâst kukken, joba kilomeetterij keččin. Oinosii mield ovdâmerkkân eennâmtuárgástâsâi tâi pávkkám jienâ puáhtá kulluđ joba muádilov kilomeetter keččin. Puolâštuárgástâsah láá viehâ siämmáálágáneh ko eres seismologisiih tábáhtumeh, tego eennâmtuárgástâsah, ruukij pávkkáámeh já täävvirjunái spoorrân. Puolâštuárgástâsah láá uápis almoon sudâhánnáá tuálukuávluin.

Puolâštuárgástâsah pyehtih vahaduttiđ ovdâmerkkân tááluid, pocceestuvâid já luodâid. Oulu ollâopâttuv eromâštotkee Kari Moisio mield puolâštuárgástâsah sättih lasaniđ šoŋŋâdâhnubástus keežild.

Käldeeh:

– Kireä pakkanen on saanut maan järisemään kovaäänisesti Oulussa (yle.fi)

– Pakkasjäristykset: Uusi maanjäristysvaara pohjoisessa? (www.oulu.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...