Korrâ puolâšeh láá tovâttâm puolâš­tuárgás­tâsâid Tave-Suomâst

Majemui aaigij korrâ puolâšeh láá tovâttâm puolâštuárgástâsâid Tave-Suomâ kuávlust.

Helsig ollâopâttuv seismolog Kati Oinosii mield ovdâmerkkân Oulu kuávlust láá tábáhtum maaŋgah jieŋâtuárgástâsah moonnâm loppâoho ääigi. Toi ohtâvuođâst láá kullum jienniis pávkkámjienah. Meiddei eres aiccâmsajattuvâin tego Siikajokist, Pyhäjokist, Ranuast já Ucjuuvâ Kiävust mitteduvvojii korrâ puolâšij tovâttem tuárgástâsah. Tađe mäddiláá tuárgástâsah iä mittedum.

Oinonen čielgee, ete puolâštuárgástâsah šaddeh táválávt talle ko liegâsvuotâ vuállán jotelávt ige muotâ lah ennuv. Pávkkámjienâ šadda tast, ko korrâ puolâšij tiet eennâm ase jiäŋu já luoddânâdškuát. Tuárgástâsah šaddeh eromâšávt tagarijn kuávluin, main eennâmvuáđust lii ennuv čääci. Meiddei jiäŋŋoo čääci sáttá tovâttiđ siämmáálágán jienâ.

Áimutiettuu lágádâs mield ovdâmerkkân Oulu kuávlust muotâ lii eidu tääl tuše kulmâ senttimeetter, mutâ puolâš lii lamaš masa kulmâlov cekkid. Puolâštuárgástâsah sättih šoddâđ meiddei talle ko piivâld jotelávt.

Tuárgástâsâi tärhis soojijd lii vaigâd miäruštâllâđ, tastko toh láá nuuvt uceh, ete toh uáinojeh tuše páihálijn aiccâmsajattuvâin, muštâl Oinonen. Tuárgástâsâin šoddâm jienâ vist sáttá kulluđ jalahâs puolâššooŋâst kukken, joba kilomeetterij keččin. Oinosii mield ovdâmerkkân eennâmtuárgástâsâi tâi pávkkám jienâ puáhtá kulluđ joba muádilov kilomeetter keččin. Puolâštuárgástâsah láá viehâ siämmáálágáneh ko eres seismologisiih tábáhtumeh, tego eennâmtuárgástâsah, ruukij pávkkáámeh já täävvirjunái spoorrân. Puolâštuárgástâsah láá uápis almoon sudâhánnáá tuálukuávluin.

Puolâštuárgástâsah pyehtih vahaduttiđ ovdâmerkkân tááluid, pocceestuvâid já luodâid. Oulu ollâopâttuv eromâštotkee Kari Moisio mield puolâštuárgástâsah sättih lasaniđ šoŋŋâdâhnubástus keežild.

Käldeeh:

Kireä pakkanen on saanut maan järisemään kovaäänisesti Oulussa (yle.fi)

Pakkasjäristykset: Uusi maanjäristysvaara pohjoisessa? (www.oulu.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....