Sämitigge juhlo uđâsmittum sämi­tigge­laavâ Säämi aalmug­peeivi Anarist

Sämitigge viättá juuhlijd uđđâ sämitiggelaavâ já vaaljâpaje 1.9.2024–31.12.2027 kunnen Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist vástuppeeivi 6.2.2026 tme 11 rääjist. Tilálâšvuođâ lii máhđulâš čuávvuđ meid káidusin njuolgâ vuolgâttâs peht čujottâsâst www.sajos.fi/live.

Tilálâšvuotân uásálistem pääihi alne váátá almottâttâm muuneeld. Almottâttâm luhostuvá taan liiŋkâ peht, já almottâttâmäigi lii 23.1.2026 räi. Tilálâšvuotân uárnejuvvoo meid sáttu Hettaast, Čevetjäävrist, Ucjuuvâst, Avelist já Vuáčust. Sáátun puáhtá almottâttâđ siämmáá liiŋkâ peht. Soojij meeri lii räijejum, adai kannat almottâttâđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

– Uđđâ vaaljâpaje juhlom lii ain merhâšittee muddo, já taan tove mij juhlop meid historjálii juvso. Uđđâ sämitiggelaahâ lii meritiätulii pargo puáđus, mii naanood sämmilii jiešhaldâšem já puáttee suhâpuolvâi vuoigâdvuođâid, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

– Taan juhle peht mij halijdep čäittiđ kijttosijd puoh sijjân, kiäh láá iivij mield porgâm uđđâ sämitiggelaavâ oovdân. Siämmást mij keččâp meid puátteevuotân, taan vaaljâpajan já ovdâsvástádâsân, mon mij kyeddip sämmilij ovdâsteijen, Aikio muštâl.

Juhlepeeivi kuávdáš äššin láá uđâsmittum sämitiggelaavâ merhâšume já vaaljâpaje ulmeh. Peeivi ääigi kullojeh sahâvuáruh já muusik pirrâ Säämi. Juuhlán pääihi oolâ láá puávdejum sämisiärváduv jesâneh já ohtsâškode vaikutteijeeh, Suomâ staatâ já jieškote-uvlágánij ohtsâšpargopeelij ovdâsteijeeh sehe Taažâ já Ruotâ Sämitiigij presidenteh.

Maŋeláá siämmáá peeivi ohjelmist lii Ulla Pirttijärvi já Ulda ‑juávhu konsert Sajosist. Konsert lii puohháid áávus já nuuvtá.

Juhle täärhib ohjelm almostittoo Sämitige nettisijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi.

Käldee:

– Sämitigge juhlo uđâsmittum sämitiggelaavâ sämmilij aalmugpeeivi Anarist (samediggi.fi)

Kove: Vesa Toppari / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...