Sämitigge juhlo uđâsmittum sämi­tigge­laavâ Säämi aalmug­peeivi Anarist

Sämitigge viättá juuhlijd uđđâ sämitiggelaavâ já vaaljâpaje 1.9.2024–31.12.2027 kunnen Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist vástuppeeivi 6.2.2026 tme 11 rääjist. Tilálâšvuođâ lii máhđulâš čuávvuđ meid káidusin njuolgâ vuolgâttâs peht čujottâsâst www.sajos.fi/live.

Tilálâšvuotân uásálistem pääihi alne váátá almottâttâm muuneeld. Almottâttâm luhostuvá taan liiŋkâ peht, já almottâttâmäigi lii 23.1.2026 räi. Tilálâšvuotân uárnejuvvoo meid sáttu Hettaast, Čevetjäävrist, Ucjuuvâst, Avelist já Vuáčust. Sáátun puáhtá almottâttâđ siämmáá liiŋkâ peht. Soojij meeri lii räijejum, adai kannat almottâttâđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

– Uđđâ vaaljâpaje juhlom lii ain merhâšittee muddo, já taan tove mij juhlop meid historjálii juvso. Uđđâ sämitiggelaahâ lii meritiätulii pargo puáđus, mii naanood sämmilii jiešhaldâšem já puáttee suhâpuolvâi vuoigâdvuođâid, iätá Sämitige I värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

– Taan juhle peht mij halijdep čäittiđ kijttosijd puoh sijjân, kiäh láá iivij mield porgâm uđđâ sämitiggelaavâ oovdân. Siämmást mij keččâp meid puátteevuotân, taan vaaljâpajan já ovdâsvástádâsân, mon mij kyeddip sämmilij ovdâsteijen, Aikio muštâl.

Juhlepeeivi kuávdáš äššin láá uđâsmittum sämitiggelaavâ merhâšume já vaaljâpaje ulmeh. Peeivi ääigi kullojeh sahâvuáruh já muusik pirrâ Säämi. Juuhlán pääihi oolâ láá puávdejum sämisiärváduv jesâneh já ohtsâškode vaikutteijeeh, Suomâ staatâ já jieškote-uvlágánij ohtsâšpargopeelij ovdâsteijeeh sehe Taažâ já Ruotâ Sämitiigij presidenteh.

Maŋeláá siämmáá peeivi ohjelmist lii Ulla Pirttijärvi já Ulda ‑juávhu konsert Sajosist. Konsert lii puohháid áávus já nuuvtá.

Juhle täärhib ohjelm almostittoo Sämitige nettisijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi.

Käldee:

Sämitigge juhlo uđâsmittum sämitiggelaavâ sämmilij aalmugpeeivi Anarist (samediggi.fi)

Kove: Vesa Toppari / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...