Aalmugij­koskâsii komo­vuotâ­sajat­tuvâst leijee astronaut­juávhu maccâm Enâmân toleduvvoo astronaut tiervâs­vuotâ­čuolmâ keežild

NASA tieđeet, et Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuv ISS (International Space Station) astronautjuávkku 11 máccá Enâmân tolebiššáá ko lâi vuávájum. Algâalgâlâš vuávám lâi macâttiđ taam juávhu Enâmân kuovâmáánust 2026 ađai ihepele keččin komovuotân päčimist. Suijân toledum maccâmân lii juávkun 11 kullee oovtâ astronaut tiervâsvuotân kyeskee äšši, mii iiđij majebaargâ (6.1.). NASA ij muštâl tärhibeht, maggaar tiervâsvuotâčuolmâ astronautist lii, ige tomgin, kotemuu astronautân taat tiervâsvuotâäšši kuáská. NASA almoot, et astronaut tile lii stääđis, ađai toledum maccâmist huolâhánnáá koččâmuš ij lah etitiileest ige etimaccâmist. Koččâmuš lii kuittâg váddásub ääšist, mon tipšomân iä lah tuárvi talhâstieđâliih niävuh komovuotâsajattuvâst. Taat lii vuosmuš kerdi ISS 25‑ihásii toimâpaje ääigi ko juávhu maccâm toleduvvoo astronaut tiervâsvuotâčuolmâ keežild.

NASA lii algâttâm valmâštâlmijd juávhu maassâd kirdem várás. Juávkku 11 máccá Enâmân aldemui peivij. Veikâ koččâmuš lii oovtâ astronautist, te NASA ferttee macâttiđ ubâ juávhu siämmáin rakettáin, vâi puohháid komovuođâst leijee astronautáid lii saje päikkimáátkán. Máhđulii čuávuváá etitiileest, mii ij velttidhánnáá taarbâš leđe tiervâsvuotâčuolmâ, komovuotâsajattâhân päccee eres astronauteh ferttejeh meid peessâđ torvolávt Enâmân.

Astronautij vástuppiäiván 9.1. vuávájum komovuotâväzzim lii sirdum taan esken ittáám tiervâsvuotâčuolmâ keežild, já toos kiäččoo tääl uđđâ äigi. Lii kuittâg tieđettum, et koččâmušâst leijee astronaut tiervâsvuotâčuolmâ ij lah mahten čonnum komovuotâväzzimân ige mudoigin toimâmân komovuotâsajattuvâst. Čuolmâ lohtâs tiäduttes tilán, mii mudoi-uv hástá ulmuu roopâ.

Astronautij tiervâsvuotâ lii ain lamaš NASAst ollâ prioriteet. Astronautij talhâstieđâliih tutkâmušah láá čovgâdeh ovdil vuolguu. Astronauteh láá meid hárjuttâllâm puohlágánij etitilij várás, já meiddei taat tile lii hárjuttâllum pyereest muuneeld.

NASA totká tääl, pesâččij-uv čuávuvâš juávkku 12 jo tolebiššáá komovuotâsajattâhân. Komovuotâsajattâhân pääcih tääl kulmâ astronaut: ohtâ ameriklâš astronaut já kyehti ryeššilii kosmonaut.

Komovuotâmissio 11 juávkun kuleh nelji astronaut: ameriklâš astronaut Michael ”Mike” Fincke, NASA-astronaut Zena Cardman, ryeššilâš Roscosmos-kosmonaut Oleg Platonov já jaapaanlâš JAXA-astronaut Kimiya Yui. Mike Fincken taat komovuotâmätki lii jo suu niäljád. Zena Cardman já Oleg Platonov lává vuosâmäđhistis. Yuin taat mätki lii nubbe.

Käldeeh:

– NASA tieđettemtilálâšvuotâ 8.1.2026 (www.youtube.com)

– NASA’s SpaceX Crew-11 (www.nasa.gov)

– Veteraan­astronaut Michael ”Mike” Fincke kirdá jo niäljád tove ISS-komovuotâ­sajattâhân (www.anarasaavis.fi)

Kove: NASA (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...