Aalmugij­koskâsii komo­vuotâ­sajat­tuvâst leijee astronaut­juávhu maccâm Enâmân toleduvvoo astronaut tiervâs­vuotâ­čuolmâ keežild

NASA tieđeet, et Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuv ISS (International Space Station) astronautjuávkku 11 máccá Enâmân tolebiššáá ko lâi vuávájum. Algâalgâlâš vuávám lâi macâttiđ taam juávhu Enâmân kuovâmáánust 2026 ađai ihepele keččin komovuotân päčimist. Suijân toledum maccâmân lii juávkun 11 kullee oovtâ astronaut tiervâsvuotân kyeskee äšši, mii iiđij majebaargâ (6.1.). NASA ij muštâl tärhibeht, maggaar tiervâsvuotâčuolmâ astronautist lii, ige tomgin, kotemuu astronautân taat tiervâsvuotâäšši kuáská. NASA almoot, et astronaut tile lii stääđis, ađai toledum maccâmist huolâhánnáá koččâmuš ij lah etitiileest ige etimaccâmist. Koččâmuš lii kuittâg váddásub ääšist, mon tipšomân iä lah tuárvi talhâstieđâliih niävuh komovuotâsajattuvâst. Taat lii vuosmuš kerdi ISS 25‑ihásii toimâpaje ääigi ko juávhu maccâm toleduvvoo astronaut tiervâsvuotâčuolmâ keežild.

NASA lii algâttâm valmâštâlmijd juávhu maassâd kirdem várás. Juávkku 11 máccá Enâmân aldemui peivij. Veikâ koččâmuš lii oovtâ astronautist, te NASA ferttee macâttiđ ubâ juávhu siämmáin rakettáin, vâi puohháid komovuođâst leijee astronautáid lii saje päikkimáátkán. Máhđulii čuávuváá etitiileest, mii ij velttidhánnáá taarbâš leđe tiervâsvuotâčuolmâ, komovuotâsajattâhân päccee eres astronauteh ferttejeh meid peessâđ torvolávt Enâmân.

Astronautij vástuppiäiván 9.1. vuávájum komovuotâväzzim lii sirdum taan esken ittáám tiervâsvuotâčuolmâ keežild, já toos kiäččoo tääl uđđâ äigi. Lii kuittâg tieđettum, et koččâmušâst leijee astronaut tiervâsvuotâčuolmâ ij lah mahten čonnum komovuotâväzzimân ige mudoigin toimâmân komovuotâsajattuvâst. Čuolmâ lohtâs tiäduttes tilán, mii mudoi-uv hástá ulmuu roopâ.

Astronautij tiervâsvuotâ lii ain lamaš NASAst ollâ prioriteet. Astronautij talhâstieđâliih tutkâmušah láá čovgâdeh ovdil vuolguu. Astronauteh láá meid hárjuttâllâm puohlágánij etitilij várás, já meiddei taat tile lii hárjuttâllum pyereest muuneeld.

NASA totká tääl, pesâččij-uv čuávuvâš juávkku 12 jo tolebiššáá komovuotâsajattâhân. Komovuotâsajattâhân pääcih tääl kulmâ astronaut: ohtâ ameriklâš astronaut já kyehti ryeššilii kosmonaut.

Komovuotâmissio 11 juávkun kuleh nelji astronaut: ameriklâš astronaut Michael ”Mike” Fincke, NASA-astronaut Zena Cardman, ryeššilâš Roscosmos-kosmonaut Oleg Platonov já jaapaanlâš JAXA-astronaut Kimiya Yui. Mike Fincken taat komovuotâmätki lii jo suu niäljád. Zena Cardman já Oleg Platonov lává vuosâmäđhistis. Yuin taat mätki lii nubbe.

Käldeeh:

– NASA tieđettemtilálâšvuotâ 8.1.2026 (www.youtube.com)

– NASA’s SpaceX Crew-11 (www.nasa.gov)

– Veteraan­astronaut Michael ”Mike” Fincke kirdá jo niäljád tove ISS-komovuotâ­sajattâhân (www.anarasaavis.fi)

Kove: NASA (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...