Aalmugij­koskâsii komo­vuotâ­sajat­tuvvâst leijee astronaut­juávhu maccâm enâmân toleduvvoo astronaut tiervâs­vuotâ­čuolmâ keežild

NASA tieđeet, et aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuv ISS (International Space Station) astronautjuávkku 11 máccá Enâmân tolebiššáá ko lâi vuávájum. Algâalgâlâš vuávám lâi macâttiđ taam juávhu Enâmân kuovâmáánust 2026 adai ihepele keččin komovuotân päčimist. Suijân toledum maccâmân lii juávkun 11 kullee oovtâ astronaut tiervâsvuotân kyeskee äšši, mii iiđij majebaargâ (6.1.). NASA ij muštâl tärhibeht, maggaar tiervâsvuotâčuolmâ astronautist lii, ige tomgin, kotemuu astronautân taat tiervâsvuotâäšši kuáská. NASA almoot, et koččâmušâst leijee astronaut tile lii stääđis, adai toledum maccâmist huolâhánnáá koččâmuš ij lah etitiileest ige etimaccâmist. Koččâmuš lii kuittâg váddásub ääšist, mon tipšomân iä lah tuárvi talhâstieđâliih niävuh komovuotâsajattuvvâst. Taat lii vuosmuš kerdi ISS 25‑ihásii toimâpaje ääigi ko juávhu maccâm toleduvvoo astronaut tiervâsvuotâčuolmâ keežild.

NASA lii algâttâm valmâštâlmijd juávhu maassâd kirdem várás. Juávkku 11 máccá Enâmân aldemui peivij. Veikâ koččâmuš lii oovtâ astronautist, te NASA ferttee macâttiđ ubâ juávhu siämmáin rakettáin, vâi puohháid komovuođâst leijee astronautáid lii saje päikkimáátkán. Máhđulii čuávuváá etitiileest, mii ij velttidhánnáá taarbâš leđe tiervâsvuotâčuolmâ, komovuotâsajattâhân päccee eres astronauteh ferttejeh meid peessâđ torvolávt Enâmân.

Astronautij vástuppiäiván 9.1. vuávájum komovuotâväzzim lii sirdum taan esken ittáám tiervâsvuotâčuolmâ keežild, já toos kiäččoo tääl uđđâ äigi. Lii kuittâg tieđettum, et koččâmušâst leijee astronaut tiervâsvuotâčuolmâ ij lah mahten čonnum puátimin leijee komovuotâväzzimân ige mudoigin toimâmân komovuotâsajattuvvâst. Čuolmâ lohtâs tiäduttes tilán, mii mudoi-uv hástá ulmuu roopâ.

Astronautij tiervâsvuotâ lii ain lamaš NASAst ollâ prioriteet. Astronautij talhâstieđâliih tutkâmušah láá čovgâdeh ovdil vuolguu. Astronauteh láá meid hárjuttâllâm puohlágánij etitilij várás, já meiddei taat tile lii hárjuttâllum pyereest muuneeld.

NASA totká tääl, pesâččij-uv čuávuvâš juávkku 12 jo tolebiššáá komovuotâsajattâhân. Komovuotâsajattâhân pääcih tääl kulmâ astronaut: ohtâ ameriklâš astronaut já kyehti ryeššilii kosmonaut.

Komovuotâmissio 11 juávkun kuleh nelji astronaut: ameriklâš astronaut Michael ”Mike” Fincke, NASA-astronaut Zena Cardman, ryeššilâš Roscosmos-kosmonaut Oleg Platonov já jaapaanlâš JAXA-astronaut Kimiya Yui. Mike Fincken taat komovuotâmätki lii jo suu niäljád. Zena Cardman já Oleg Platonov lává vuosâmäđhistis. Yuin taat mätki lii nubbe.

Käldeeh:

NASA tieđettemtilálâšvuotâ 8.1.2026 (www.youtube.com)

NASA’s SpaceX Crew-11 (www.nasa.gov)

Veteraan­astronaut Michael ”Mike” Fincke kirdá jo niäljád tove ISS-komovuotâ­sajattâhân (www.anarasaavis.fi)

Kove: NASA (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....