Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet já jođásmit suu maajeeldpuáttei puárásmem.

Bergen ollâopâttuvâst analysistojii vorrâčáittuseh maaŋgâin suhâpuolvâin pirrâ maailm. Ulmen lâi selvâttiđ, maht nuorrân algâttum porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ puáttee suhâpuolvâi tiervâsvuotân já eellimahan.

Puáđus lâi čielgâs: jis eeči lâi algâttâm porgottâllâm 15-ihásâžžân tâi nuorâbin, te suu maajeeldpuátteeh puárásmeh jotelubbooht ko tagareh párnááh, kiäi eejih iä porgottâllâm ollágin tâi lijjii porgottâlškuáttám puárásubbon ko 15-ihásâžžân. Nuorrân porgottâllâm eejij párnái biologilâš ahe lâi koskâmiärálávt 9–12 mánuppaijeed aaleeb ko sii kronologisâš ahe. Jis porgottâllee eeji pärni porgottâlškuođij jieš, te iäru biologilii já kronologisii ave kooskâst lâi vala-uv stuárráb (14−15 mánuppaijeed). Ovdebáin tutkâmušâin jotelub puárásmem lii ovtâstittum stuárráb riiskân finniđ tagarijd taavdâid ko puurrâs, lođâskuddum já dementia.

Tutkâmuš ij čielgii ollásávt, mondiet eejij nuorrân algâttum porgottâllâm vaaigut sii párnái puáráásmân. Bergen ollâopâttuv totkee Juan Pablo López-Cervantes kuittâg arvâl, ete tastko kaandâi šovâttemseelah láá eromâš heerkih nubástussáid rávásmemave ääigi, te porgottâllâm já ton tovâttem nubástusah šovâttemselláid sättih vaiguttiđ meid čuávuváá suhâpuolvân.  Nisonij maneseelah vist láá masa valmâšeh jo šoddâm ääigi, nuuvt ete porgottâllâm ij vaaigut sii suhâselláid siämmáánáál.

Käldeeh:

Nuorena tupakointi vaurioittaa spermaa pysyvästi – lapset kärsivät (yle.fi)

People may age faster if their dad smoked during puberty (www.ersnet.org)

Kove: NoblePrime / Nabil Maaizi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkipuhe­limeh levât­teh baktee­rijd já virusijd – Totkeeh avžuut­teh sikkođ puhelin ohtii ohhoost

Mätkipuhelimeh láá nuuvt ko Troija hiäppušeh bakteerij leevâtmist. Návt näggee vorâs australialâš tutkâmuš. Tutkâmušâst tárkkojuvvojii 95 mätkipuhelimid, main kávnojii paijeel 17 000 mikro-organismid. Toi kooskâst lijjii...

Čiččâm sierâ puurrâm­miellâd – Maid toh halijdeh muštâliđ purâ­­deijei?

Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum...

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...