Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh kištottâlleh koskânis siämmáá ääigi ko ulmuuh-uv siämmáá määđhi vuáitust. Ulmuu já rooboot oohtânpeeškitmeh iästojii toin naalijn, et kuohtuuh juávhuh kaččii sierâ pálgá mield.

Vala ihe tassaaš jotelis ääigi juksâm pelimaratonist oroi robotân vädisin. Mut majemuu ive ääigi roobootteknologia lii čuuvtij ovdánâm, já tääl tile lii nubbe. Vyeittee rooboot, mon huksejeijee lii kiinalâš jiermipuhelinpuovtâdeijee Honor, kaačâi 21 kilomeetter määđhi 50 minutist já 26 sekuntist. Ulmuin pelimaraton ulâttâs lii ugandalii käččest Jacob Kiplimost, kote kaačâi ulâttâsâs Lissabonist njuhčâmáánust 2026 ááigán 57 minuttid 20 sekuntid.

Tijmá robotijn lijjii stuorrâ vädisvuođah kaččâmist. Toh illá kostii vyelgimân, já iänááš roboteh iä peessâm moolâ räi. Jotelumos rooboot kaačâi talle pelimaraton ááigán 2 tiijme 40 minuttid. Taan tove paijeel 100 robotid uásálistii kiišton, já iänááš roboteh pessii moolân suullân siämmáá ääigist ko ulmui kaččâm pyeremuuh ääigih láá kuássin lamaš.

Kištoh iä kuittâg moonnâm aaibâs vädisvuođâittáá. Motomeh roboteh šnukkáristii vyelgimist teikâ kaččii estui njeigâ. Meiddei vyeittee rooboot tarbâšij iše eidu ovdil moolâ, tastko tot kaačâi korrâ liävttoin cegâttum ääiđi njeigâ já roovâi toos.

Uárnejeijee mield suullân 40 prosentid robotijn juttii jiečânávt, já loopâid koolgâi stivriđ kukkeláá. Keččeeh lijjii čuuvtij olâttum robotij čáittusijn. Taat lâi kuittâg vuosmuš kerdi ko roboteh vyeittih ulmuin. Kihheen ij lam taam vuárdám.

Taat kišto lohtâs toos, et Kiina haalijd olssis njunošroolâ ovdánâm teknologiast. Staatâ tuárju taam sektor stivriimáin já investistmáin. Roboteh já toi eromâš ovdánem uáinojii jo ovdláhháá taan ive staatâ mediast CCTV:st, ko toh puáhtojii oovdân uđđâvuođâgaalast.

Veikâ keevâtliih heiviittâsah robotij pyereedmist láá vala joođoost, te Peking lii čáittám, mon čuuvtij teknologia ovdán. Äššitobdeeh láá ton mielâst, et nuuvt kočodum humanoidrobotijn, moh olgohäämis já liihâdmij tááhust láá ulmuu nálásiih, puáhtá puátteevuođâst leđe roolâ ovdâmerkkân varâlii pargoost já fyysisávt korrâ pargoost.

Käldee:
Robot wint halve marathon in Peking, sneller dan menselijk record (nos.nl)

Kove: maxmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...

Nord1 Market ‑kävppi puolij kunnân Njiävđámist

Njiävđám siijdâ lii kuáhtám stuorrâ soro, ko Nord1 Market ‑kävppi puolij eennâm táásán moonnâm lávvárduv. Päikkikode ulmuid taat lii lamaš stuorrâ šokki. Piäluštemlágádâs finnij...