Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh kištottâlleh koskânis siämmáá ääigi ko ulmuuh-uv siämmáá määđhi vuáitust. Ulmuu já rooboot oohtânpeeškitmeh iästojii toin naalijn, et kuohtuuh juávhuh kaččii sierâ pálgá mield.

Vala ihe tassaaš jotelis ääigi juksâm pelimaratonist oroi robotân vädisin. Mut majemuu ive ääigi roobootteknologia lii čuuvtij ovdánâm, já tääl tile lii nubbe. Vyeittee rooboot, mon huksejeijee lii kiinalâš jiermipuhelinpuovtâdeijee Honor, kaačâi 21 kilomeetter määđhi 50 minutist já 26 sekuntist. Ulmuin pelimaraton ulâttâs lii ugandalii käččest Jacob Kiplimost, kote kaačâi ulâttâsâs Lissabonist njuhčâmáánust 2026 ááigán 57 minuttid 20 sekuntid.

Tijmá robotijn lijjii stuorrâ vädisvuođah kaččâmist. Toh illá kostii vyelgimân, já iänááš roboteh iä peessâm moolâ räi. Jotelumos rooboot kaačâi talle pelimaraton ááigán 2 tiijme 40 minuttid. Taan tove paijeel 100 robotid uásálistii kiišton, já iänááš roboteh pessii moolân suullân siämmáá ääigist ko ulmui kaččâm pyeremuuh ääigih láá kuássin lamaš.

Kištoh iä kuittâg moonnâm aaibâs vädisvuođâittáá. Motomeh roboteh šnukkáristii vyelgimist teikâ kaččii estui njeigâ. Meiddei vyeittee rooboot tarbâšij iše eidu ovdil moolâ, tastko tot kaačâi korrâ liävttoin cegâttum ääiđi njeigâ já roovâi toos.

Uárnejeijee mield suullân 40 prosentid robotijn juttii jiečânávt, já loopâid koolgâi stivriđ kukkeláá. Keččeeh lijjii čuuvtij olâttum robotij čáittusijn. Taat lâi kuittâg vuosmuš kerdi ko roboteh vyeittih ulmuin. Kihheen ij lam taam vuárdám.

Taat kišto lohtâs toos, et Kiina haalijd olssis njunošroolâ ovdánâm teknologiast. Staatâ tuárju taam sektor stivriimáin já investistmáin. Roboteh já toi eromâš ovdánem uáinojii jo ovdláhháá taan ive staatâ mediast CCTV:st, ko toh puáhtojii oovdân uđđâvuođâgaalast.

Veikâ keevâtliih heiviittâsah robotij pyereedmist láá vala joođoost, te Peking lii čáittám, mon čuuvtij teknologia ovdán. Äššitobdeeh láá ton mielâst, et nuuvt kočodum humanoidrobotijn, moh olgohäämis já liihâdmij tááhust láá ulmuu nálásiih, puáhtá puátteevuođâst leđe roolâ ovdâmerkkân varâlii pargoost já fyysisávt korrâ pargoost.

Käldee:
Robot wint halve marathon in Peking, sneller dan menselijk record (nos.nl)

Kove: maxmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijest: Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstuv

Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstâheehid Wienist. Meiddei taan semifinalist jootkân pessii love enâmid. Sätioornigist almottum tiäđu mield jootkân pessii čuávuvááh enâmeh: Bulgaria (Dara – Bangaranga)....

Tälviolympialiih 2030 uárne­juvvojeh Ranska Aalpâin

Meiddei čuávuvááh tälviolympialiih tuállojeh Euroopist. Toh uárnejuvvojeh Ranska Aalpâin kuovâmáánu 1.–17. peeivi 2030. Taat lii niäljád kerdi ko Ranska tuáimá olympialij išedin. Ovdebááh olympialiih...

Toimâtteijest: Suomâ ovdánij euroviisui finalân – Sämikielâg viisufanih árvuš­tâllii pittáid

Suomâ euroviisuovdâsteijeekyevtis Pete Parkkonen já Linda Lampenius lává ovdánâm finalân, mii tuálloo lávvárduv Wienist. Suomâ väljejui finalân nubben enâmin love eennâm juávhust. Suomâ lasseen finalist...

Sigga-Marja Maggan lii mieđettum Suomâ Tieđâ­akatemiai Risto Pelkonen ‑olmooš­vuoigâd­vuotâ­palhâšume

Ive 2026 Risto Pelkonen ‑olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii finnim FT dooseent Sigga-Marja Magga Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist. Sun palhâšui pargostis sämmilij totkei vuoigâdvuođâi já tiettuu rijjâvuođâ oovdedmist. Palhâšume...

Euroviisuh uárne­juvvojeh Wienist Nuorttâ­riijkâst – Mikkâl Morottaja čielgee fiinaal anarâškielân

Taanihásiih euroviisuh uárnejuvvojeh Wienist Nuorttâriijkâst Wiener Stadthallest. Tijmái euroviisui vyeittee lâi JJ adai Johannes Pietsch, kote puovtij kištoid jieijâs enâmân pitáinis Wasted Love. Taat...